Brüsselis jääb raha vähemaks: edaspidi eelistatakse väiketalunikke suurtootjatele

Uudised02.05.2018

Brüsseli koridoridest lekkis välja Euroopa Komisjoni koostatud 95-leheküljeline EL-i finantsperioodi 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja maaelu arengukavade koostamise reformikava. Selle dokumendi kõige olulisemateks märksõnadeks on väiketalunike eelistatus ja EL-i ühtse põllumajanduspoliitika eelarve 6%-line vähenemine.

Vabaerakonna juhatuse liige ja maaelu toimkonna juht, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomisjoni delegaadi Kaul Nurm ütleb, et Brexit tekitab Euroopa Komisjoni hinnangul 12 miljardi eurose eelarve puudujäägi. „Ühise põllumajanduspoliitika kõige olulisem muudatus on seotud liikmesriikidele kohustusliku I samba otsetoetuste süsteemiga, millega seatakse sisse maksimaalse toetuse piirmäär 60 000 eurot ühe kasusaaja kohta. Selle eesmärk on tasakaalustada sissetulekutoetuste mõju erinevatele tootjatele. See protsess on olnud ajas pidev: finantsperioodil 2007-2013 viidi liikmesriikidele sisse vabatahtlikkuse süsteem 150 000 eurose piirmääraga, finantsperioodil 2014-2020 muudeti see kõikidele kohustuslikuks,“ selgitab Nurm.

USA-s on toetuste süsteemiga tema sõnul veelgi kaugemale mindud. „Alates 2014. aastast kehtib seal kõikidele otsetoetus- ja saagikindlustusprogrammidele üks meetmeteülene toetuslimiit 125 000 dollarit ühe tootja kohta. Täiendavalt välistatakse USA-s igasugune toetuste maksmine neile tootjatele, kelle aastatulu ületab 900 000 dollarit. Samuti tootjatele, kelle mittepõllumajanduslik sissetulek ületab 500 000 dollari piiri,“ kirjeldab Nurm.

Teise olulise muudatusena kavatsetakse sisse viia suurtootjatelt väiketootjatele ümberjaotatav iga-aastane sissetulekutoetus, mida rakendatakse küll otsesest tootmisest lahtiseotult, kuid siiski hektaripõhiste lisamaksetena alates esimesest hektarist kuni teatud kindla hektarite arvuni. Liikmesriikidele jäetakse siin võrdlemisi vabad käed toetuse gradatsiooni rakendamisel, kuid keskmisena ei tohi see ületada hektari kohta ühtse pindalatoetuse taset.

„Kolmanda muudatusena soovitakse piirata otseselt tootmisega seotud toetuste osakaalu 10%-ni liikmesriigi rahvusliku ümbriku ehk kogu finantseerimise suurusest. Täiendavalt lubataks kuni 3% ulatuses sihtotstarbelisi lisamakseid sensitiivsetele sektoritele, mille loetelu kehtestab Euroopa Komisjon,“ räägib Vabaerakonna juhatuse liige.

Neljandaks soovitakse suuremat rõhku panna ka uute tegijate ja noortalunike sektorisse meelitamisele, mille tõttu hakatakse neile lisamaksetena rakendama täiendavat hektaripõhist sissetulekutoetust.

Viiendaks soovitakse uuendada rohestamise toetuseid, mida soovitakse lihtsustada, täpsemalt sihtmärgistada ja omavahel paremini integreerida. Seniseid taime ja looma tervise ja heaolu nõuded, samuti põllupidamise keskkonnasõbraliku majandamise praktikaid täiendatakse uue kliimapoliitika, öko-standardite ja muude keskkonnanõuetega.

Kuuenda olulise muudatusena nähakse liikmesriikidele ette võimalusi II samba raha suunata rohkem erinevate riskijuhtimise instrumentide rahastamiseks. Need riskijuhtimise skeemid ja saagikindlustusprogrammid puudutavad tootjate tootmis- ja turustamisriske, kuid ka tootjatest sõltumatuid keskkonnariske.
Nurme hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekud pikaajaliste protsesside kujundamisel väga loogilised ja mõistlikud, millest võidab ka Eesti talutootmine. „Brüssel on tegelikult juba ammu aru saanud, et intensiivse suurpõllumajanduse subsideerimisel endises mahus puudub igasugune põhjendatus. See sektor peaks suutma ennast ära majandada ka turutingimustel,“ selgitas Nurm.

Ametlikult teeb Euroopa Komisjon oma ettepanekud teatavaks 29. mail Euroopa parlamendi täiskogu istungil Strasbourg’is.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.