Enn Meri: tööjõupuuduse lahendus ei ole vene, ukraina või valgevene inimeste Eestisse toom

Uudised09.05.2018
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni, parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Enn Meri ütles riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul, et Eesti riigi eelarvestrateegia ei arvesta sellega, et Eesti majanduses on kerge ülekuumenemine, ja risk on olemas, et see ei pruugi hästi lõppeda. “Olukord on küllaltki sarnane 2008.–2009. aastaga, kus meil peale rahvusvahelist finantskriisi oli ka üks kodutehtud kinnisvarakriis,” märkis suurettevõtja taustaga Meri.
Nagu tookord, läheb Eesti ehitussektoril hästi ja seal vajatakse tööjõudu. “Tööjõudu värvatakse töötlevast tööstusest, kus tekib tööjõupuudus. Tööjõupuudust tunnetavad ka teised sektorid Eesti majanduses. Inimesi on osaliselt olemas, aga neil pole vastavat haridust ja vastavaid kogemusi,” nentis Meri.
Niisuguses majandusolukorras peaks riik olema küllatki ettevaatlik enda investeeringutega, eriti ehitusobjektidega. “Tuleks vaadata inglise majandusteaduse suurkuju John Maynard Keynes 1936 kirjutas oma raamatus “The General Theory of Employment, Interest and Money” ja mis kehtib ka täna. Keynes väidab, et valitsussektor peab tegutsema kontratsükliliselt, mis tähendab, et kui majandusel läheb hästi, siis valitsus kogub reserve ja ka vastupidi – kui majandusel ei lähe hästi, siis valitsus paneb reservid tööle. Seda soovitust on olnud kuulda ka Eesti Pangalt ja ma leian, et seda tuleks tõsiselt võtta. Kahjuks ei leia me eriti palju sedalaadi tegutsemist riigi eelarvestrateegias, investeeritakse aga päris korralikult,” rääkis Meri.
“Tööjõuprobleemi lahendus ei saa olla mingi Vene, Ukraina või Valgevene inimeste Eestisse toomine. Tegelikult on meil endal osa vajalikke inimesi olemas, aga neil ei ole nõutud haridust ja vastavaid kogemusi. Ma räägin nii noortest kui ka vanematest inimestest, kes on väljaspool meie tööturgu. Noor inimene läheb midagi õppima, mis tema meelest on tore ja äge, aga ei mõtle alati sellele, et kas ta leiab endale sellel alal tööd. Vanemad inimesed väljaspool tööturgu võivad olla ilma nõutud hariduseta, aga seda annab parandada. Oleks vaja teha mitu asja korraga, noorte inimeste jaoks. Esiteks, luua korralik karjäärinõustamine meie kooliõpilastele.
Teiseks, korrastada meie haridussüsteemi ja luua õppekohti sinna, kus me näeme vajadust tulevikus, ja vähendada õppekohti seal, kus me ei näe tulevikku. Kolmandaks, muuta õpilaste õppelaenusüsteemi nii, et õpilased saavad elada õppelaenudest, et neil poleks vaja õppimise kõrvalt tööl käia. Ja vanemate inimeste jaoks ümberõpe koos praktikaga uuele elukutsele, ümberõppe ajal palk ja praktika ajal ka palk. Riik peaks toetama vajaduse korral kolimist sinna, kus on töö olemas. Osaliselt on meil neid meetmeid näha riigi eelarvestrateegias, aga võiks rohkem olla,” rõhutab endine ettevõtja.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.