Ettevõtja: mis imeõhk see on, mis mõistlikel inimestel kuplialuse tühjaks puhub

Uudised03.01.2019

Vagun helesinine!

Teele, jah, teele nüüd!
Pikk on tee, pikk on tee –
algust ja lõppu sel varjab silmapiir.
Tundmatust lubades
vagun suur, sinine
veereb ja igaüht
kaugustesse viib.

Eesti helesinineunistus kiirest ühendusest Euroopaga kipub aina rohkem silmapiiri varju kaduma.Argumendid, millega meid alguses Rail Balticu usku peibutati, hakkavadjärkjärgult kahvatumaks muutuma. Tunnistan, et olen algusest peale koguprojekti suhtunud skeptiliselt. Suured animeeritud värvilised rongid ekraanidelsõitmas ja hullutavad rahvakoosolekud tekitasid pigem veel rohkem küsimusi.

Häma mingitestkohe-kohe tulevatest Soome ettevõtjatest, kellele RB-d on väga vaja ja ujutavadmeid kaubavoogudega üle. Konkreetne küsimus, milliste ettevõtetega on tegemist,jäi vastuseta. Ja ega sellele ilmselt vastust polnudki, sest miks peakstervemõistuslik raha lugev ettevõtja vedama kauba laevaga Eestisse, et see siisümber laadida ja tänase arvestuse kohaselt kallima transpordiga Euroopa vedada?

Soome raudteestatistika näitab, et põhiliselt veetakse toorpuitu (ca 27%), puu japaberitööstuse toodangut (23%), metalli ja vanarauda (19%), mineraalseidsaadusi (10%), keemiakaupu (10%), , seadmeid (ca 2%). Koguseliselt moodustavadmineraalsed kaubad ja puit ca 3,2 ja 3,1 miljonit tonni, s.o. 2/3 kogu mahust.

Miks ma Soomesträägin? Eelkõige seetõttu, et sealt pidi tulema valdavalt kaup RB-le ja teisekson Soome EL-i maadest raudtee kasutamisel protsentuaalselt kaubavedudest ükssuuremaid.

Räägime kareisijatest. Meid on meelitatud võimalusega reisida kiirelt – ööpäev vähemalt –Euroopasse, täpsemalt Berliini. Muuseas lennukiga võtab see ca paar tundi jajällegi väljapakutud arvestuste kohaselt oleks hind laias laastus sama. Võttesappi põhjanaabrite arvestused, siis nende arvestuste järgi on üle 200 km reisiljuba lennuk parem alternatiiv. Mis on siis meie linnalähiliini, st Pärnuperspektiiv?

Kogulugupidamise juures pärnakate suhtes, kui palju teid ikkagi siis on? Kusttulevad raudtee äratasumiseks need inimmassid? Tallinnast, Riiast võiBerliinist?

Üks toretegelane, muuseas väga kõrge ametnik, ütles selle peale, aga me saame jueuroopast raha! Mina küsisin, kellele see raha läheb? Jah, mõned kruusaaugu ärimehedsaavad raha, üht-teist kallurite omanikud, aga tootmistööliste ja oskusteabepuudumisel peame raudteed ehitama palkama Tsehhi, Poola jms firmad.

Põikame jällepõhjanaabrite juurde. Raudtee ülalpidamine maksab või maksis mõni aeg tagasi ca500 miljonit. Tuleb muidugi arvestada, et soomlastel on raudteed päris palju,tulu ca 50-60 miljonit. Kulu maanteedele 700-800 miljonit, tulu läbi aktsiisidejms ca 3,8 miljardit. Ei sisalda pealegi nn käibemaksu või lisaväärtuse maksu,nagu nad ise seda nimetavad.

Ca 80%kaubaveost käib meritsi ja arvestades Venemaa sadamate väljaehitamisega seotudriiklikke kulutusi on selge, et ka Venemaa teeb seda eelkõige pragmaatilistelkaalutlustel. Mahukaupade kogused, mida on veetud läbi Soome ja ka Eesti on juvähenenud ja nende taastumisele loota oleks naiivne.

Miks ma seda räägin,rong olevat ju läinud? Mind hämmastas mõningate poliitikute võib öeldasilmapilkne meelemuutus võimu juurde saades. Ja seda just siis, kuiminnalaskmise asemel oleks pidanud endalt ja teistelt küsima – kuhu me ometitormame?

Argumendid,millega enne seisti vastu tuleviku arvelt kohustuste võtmisele ununesid kuivõluväel. Mis imeõhk see on, mis pealtnäha mõistlikel inimestel kuplialusetühjaks puhub? Ma ei usu tasutalõunatesse ja nii nagu ka üks projekti vedajatest peale küsimuste tulva asjamajandusliku mõttekuse kohta teatas ” ärge otsige siit majanduslikkuotstarbekust, tegemist on poliitilise otsusega!”

Arvan, et veelsaaks sellele hullusele pidurit panna ja nii nagu üks vastutustundlik poliitikpeaks tegema – tegema valdavalt kogu Eestile kasulikke otsuseid. Ma ei oleraudteetranspordi, kui sellise vastu ja jälle, vabandused põhjanaabrite veelkordse mainimise eest, neilju asi töötab, aga töötab just valdavalt Helsingi lähiümbruse tuiksoonena.

Eestis oleksilmselt õige panustada just nimelt ühendusteede korrastamisele, sealhulgaskiiruste tõstmisele. Inimesed ei peaks kolima Tallinna, kui teekond näiteks Tartustvõtaks ca tunni jagu aega. Võimalusel kiire rongiühenduse abil kaugemal töölkäia säilitaks nii mõnegi küla elu ja Eesti ei koonduks üksikutessetõmbekeskustesse.

Eestlaste juured on olnud valdavalt maal. On meid ju kutsutudki maarahvaks, aga täna lõikab asfalt läbi meie juured ja linnakära kurdistab kõrvad, reklaamtuled pimestavad meie silmad. Nii ei näegi me, kuidas sidusus maa ja linna vahelt kaob, kuidas järk-järgult kustuvad külades kolded, kuidas osa Eestimaast muutub tühjaks. Berliin võib ju kõlada sihtmärgina uhkelt, aga elav ja toimekas Eestimaa on palju rohkem väärt.

Raivo Kokser,

Vabaerakonna juhatuse liige, ettevõtja

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.