FI juht kinnitas huvi Eesti kaudu raha pesta: oleme transiitriik, aga mitte kõige suurem m

Uudised10.05.2018

Riigikogus esines aastaülevaatega Finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler.  Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi riigikaitsekomisjoni liige Ain Lutsepp küsis FI juhilt, kui kaua kestis Danske Banki Eesti filiaali tegevus mitteresidentide kahtlaste rahaliste tehingute vahendamisel.

“Te mainisite, et esimest korda juhiti tähelepanu 2009. aastal, aga tegelikult protsess tuli nähtavamaks 2015–2016. Ja teine küsimus on, kas Eestis oleva Danske Banki filiaali tegevus oli või on teadlikult loodud skeem rahapesuks mitteresidentidele,” tundis Lutsepp huvi.

“Viimasest küsimusest vastates, et kas ta oli teadlikult loodud skeem rahapesu võimaldamiseks. Ma püüdsin enne ka selgitada, et meie finantsjärelevalvena kriminaalmenetluslike kategooriatega ei tegele. Me selles mõttes ei oska öelda, meil puudub ka vastav pädevus öelda, kas selle näol, mis Danske Banki filiaali vahendusel toimus, oli tegu rahapesuga kriminaalõiguse tähenduses – me ei tea seda. Küll aga, mida me teame, on see, et Danske Bank teenindas mitteresidente, kes olid erinevatest piirkondadest, olid seal Aserbaidžaani juurtega, Venemaa juurtega jne, jne. Need mitteresidendid olid osalised sellistes kahtlastes tehingutes, Danske Bank osutas neile makseteenuseid. Danske Banki riskikontroll ei olnud selline, nagu ta oleks pidanud sellise äri puhul olema, ja Danske Bank teenis selle äriga päris palju. Nii et selles mõttes on raske vastata, kas see on nüüd tahtlik või mittetahtlik,” selgitas Kessler.

Ta lisas, kindlasti oli pangal tahtlik soov raha teenida. “Seda, kas nüüd muus osas tahtlus oli, on raske hinnata. Me isegi nii keeruliseks ja filosoofiliseks oma töös ei lähe. Me vaatame seda, kas norme täidetakse või ei täideta. Kui ei täideta, siis me reageerime. Kas tahtlikult ei täideta või rumalusest neid ei täideta – see iseenesest meid isegi ei huvita. See on kriminaalõiguslik kategooria: seal mängivad rolli tahtluse erinevad astmed jne, jne. Meie finantsjärelevalves vaatame, kas norme täidetakse või ei täideta. Kui ei täideta, siis on kaks asja: a) kas tee ennast korda ja täida norme või b) pane oma äri kinni. Danske valis ise selle viimase võimaluse,” lisas FI juht.

Kaua rahapesu kestis? “Kuskilt see raha ju tuleb ja kuhugi ta läheb. Eesti on transiitriik, kui nii võib öelda. Ei maksa seda muljet meil tekitada, et me nüüd oleme kõige jubedam mudaauk, et ei ole sugugi niimoodi. Eks siin on suured rahvusvaheliselt aktiivsed pangad – Deutsche Bank, kommertspank, Prantsuse pangad, Inglise juurtega pangad – nad kõik on saanud päris palju sugeda ka erinevatelt Ameerika, Ühendkuningriigi ja mõnede teiste riikide järelevalvajatelt just nimelt nendel samadel põhjustel. Eks ka seal on see äratundmine, et see on probleem, tekkinud hiljem,” kõneles Kessler.

Rahapesu tõkestamise olulisus või selle teadvustamine on ajas muutunud. “See on ikkagi teatud seoses rahvusvaheliste suhetega: mida pingelisemaks erinevate majandusblokkide või riikide suhted lähevad, seda rohkem tõuseb see rahapesu tõkestamise teema pinnale. See on üks selline võimuteostamise instrument, võib isegi niimoodi jämedalt öelda. Veel kord lihtsalt teile öeldes, et kui näiteks pangad tahavad arveldada mõnes teatud konkreetses valuutas, siis seda valuutat ju annab välja konkreetne riik, tema konkreetne institutsioon, tal on selleks ainuõigus. Seesama riik tegelikult dikteerib need reeglid, mille kohaselt võidakse seda valuutat käidelda või nendes ülekandeid teha. Ja kui neid norme rikutakse, siis võib see riik otse või kaude piirata sellise valuuta käitlemist,” vastas FI juht vabaerakondlasele.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.