Haukanõmm muretseb Eesti turvalisuse pärast: e-residentsus on vahva ja tore, aga kas riske

Uudised10.05.2018

Riigikogus esines aastaülevaatega Finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler.  Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Monika Haukanõmm küsis Kesslerilt e-residentsuse kohta.

Kui 2015. aastal tuldi e-residentsuse algatusega  väga optimistlikult välja ja loodeti kümne aastaga saada 10 miljonit e-residenti, siis praeguseks on neid umbes 35 000, aga juba on nendega päris palju muresid ja probleeme olnud. “Selle kohta olete ka ise öelnud, et see ei ole ainult vahva ja tore, vaid tegelikult vajab ka väga tugevaid selliseid riskide maandamise meetmeid ja tugevaid kontrollimehhanisme. Kuidas need kaks asja nüüd panna omavahel kokku sellisel moel, et ühelt poolt oleks siiski mitteresidentide osakaalu ja pangal ligipääsuteenused tagatud ja me saaksime oma riiklikult sellise võib-olla tulevikus edukaks kujuneva projektiga edasi minna? Kus see tasakaal on ja kas teid ei kaasatud piisavalt sellesse teemasse eelnevalt?” päris Haukanõmm FI juhilt.

“Aus vastus lõpust alustades on: ei kaasatud jah. Me olime pildist kuni nüüd viimase ajani täiesti väljas. Kui seda projekti tehti, siis tõenäoliselt vaadati ainult võimalusi ja oli – võib-olla ka õigustatult – hea meel selle üle, et selline hea idee on tekkinud ja see tuleb hooga ära realiseerida. Kui vaatame finantsjärelevalve subjekte, siis nendel on alati kaks poolt, kes natukene selliselt võistlevad. Üks on siis see müügi pool, eks – mäletate, naftat seal purskas, eks ju, diivanist ja niimoodi – ja teine on siis see riskikontrolli pool, kes alati ütlevad, et ei-ei-ei, ärge minge üldse sinna diivani … diivanit ei ole vaja üldse ostagi. Mina siis, kui riiklikult vaadata, esindan seda poolt, kes ütleb, et ärge minge üldse torkima. Ja selle projekti tegemisel võib-olla need konservatiivid ja need, kes näevad igal pool riske, vaat, see pool jäi kuidagi varju. Võib-olla oli see hea isegi, et jäi varju. Ei ole mina seda pädev ja õigustatud hindama, aga nii ta oli,” rääkis Kessler.

Ja mina ütlen niimoodi: alati saab e-residentsuse teemast üle ühisturuga. See tähendab seda, et kui need kliendid on niivõrd atraktiivsed, siis on olemas Euroopa Liidus panganduse ühine turg. Mõni finantsteenuse osutaja ikka tahab neid e-residente teenindaja. Miks me jääme nagu kinni sinna Eesti nagu turule, eks ju. Kuidas see ütlus on, “Kui sant ei taha kõndida, siis ei saa teda sundida”, on ju –miks me sunnime neid Eesti subjekte? Kui nad ei taha võtta, ei võta, las siis võtavad mõned Prantsuse pangad, või, ma ei tea, Soome maksevahendajad, nagu osaliselt on ka juba teinud. Laseme ühisturul toimida ja jumal temaga. E-residendid on õnnelikud, saavad allkirju anda, eks, digitaalselt e-teenuseid Eestis tarbida, aga siis see n-ö raha liigutamise pool on kuskil välismaal. See on üks selline lihtsam lahendus. Aga vaatame, las pangad ja ministeeriumid natuke töötavad, me katsume ka seal jõudumööda osaleda seekord oma siis sellise konstruktiivse kriitikaga ja vaatame, kuhu me välja jõuame. Seal on võimalik, ma arvan, selline mudelteenuse ja mudel e-resident nagu disainida, mis võiks kõigile aktsepteeritav olla,” selgitas Kessler.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.