Heiki Lill: erakondade toiduahelad

Arvamus15.01.2020

Suvel lõppes mitmeaastane Georg R. R. Martini teostel põhinev teleseriaal Troonide mäng. Teleseriaali üks peategelane oli läbi hooaegade võtnud enesele kinnisideeks ühiskonna korralduse muutmise. Ehk nagu ta ise seda nimetas: ratta purustamiseks. Ratta, mille kodarad on erinevad valitsevad perekonnad ja mis pööreldes muljub maasolevad inimesed.

Kuna Eesti ühiskonnas, vähemalt ametlikult, ülikuid koos oma perekondadega meid juhtimas ei ole, siis võib analoogina väita, et need kodarad on erakonnad. Ehk siis erinevad võimule olijad moodustavad süsteemi, mis toidab ennast riigi alamate tööviljadega. Samal ajal on süsteem ametis enese võimul hoidmisega ning tihtilugu selleks kogu energia lähebki. Seriaali lõpu poole muutus ratta purustaja ise selle ratta osaks ning tuhises hävingut külvates üle alamate.

Eestis on analoogina sellele rattale kasutatud väljendit – erakondlik toiduahel. Üks legendaarsemaid toiduahelaid on Reformierakonna oma. Kõik justkui teavad selle olemasolust ning aeg-ajalt kistakse ajakirjandusse ka selle toiduahela elemente. Siis, kui keegi ahelast on ikka väga saamatu või ahne. Halvemal juhul mõlemat. No näiteks Tallinna sadama eksjuhi juhtum. Muidugi ei saa üle ega ümber erakondliku toiduahela juures Keskerakonnast. Ei lähe vist üle kuu-kahe mööda, mil ei juhtuks mõnd korruptiivse sisuga episoodi, mil ei ilmneks seost Keskerakonnaga. Viimane suurem ämber oli seoses Deniss Boroditšiga kes on jõudnud olla nii Keskerakonnas, siis Reformierakonnas ning nüüd kutsutud Keskerakonna poolt Tallinna ühistransporti kureerima. Kureerinud on ta seda nii hästi, et on tekkinud järjekordsed korruptiivsed pilved selle asutuse kohale. Eks näis, mis sellest kaasusest saab. Hetkel ei ole Boroditš küll ühegi erakonna liige, kuid seda enam on huvitav jälgida sündmuste kulgu. Silmas peab pidama asjaolu, et Boroditši eelkäija samas asutuses lahkus ametist justnimelt korruptsiooniskandaali tagajärjel.

Veelgi ilmekam näide erakondlikust toiduahelast on see, mis hetkel Tartu linnavalitsuses toimub. Valitud linnavaolikogu on kinnitanud ametisse linnapea (Reformierakond) ja tema hulk abilisi (Reformi- ja Keskerakonnast). Sest ega nii suurt linna, nagu Tartu, ei suuda üks isik juhtida. Ikka on tarvis rohkem võimekaid inimesi. Näiteks New Yorgi linnapead abistab viis abilinnapead. New Yorgis on elanikke kergelt üle 8,6 miljoni. Tartus see-eest 100 tuhande lähedal. Samas abilinnapäid on sarnaselt New Yorgile 5. Noh, eks igaühele vastavalt oma võimetele. Aga tagasi toiduahela juurde. Hetkel Monica Ranna ümber toimuv on arvatavasti talle endale kui halb unenägu mis ei taha lõppeda. Samas kõrvaltvaatajale on see veel suurem košmaar: puudub igasugune läbipaistvus ja loogilisus. Kõik ikka erakonna hüvanguks. Monica Rand toodi erakonna poolt Tartusse abilinnapeaks. Teisest Eesti otsast. On siiani Keskerakonna hinnangul oma tööga hakkama saanud Etteheiteid ei ole, kuid amet tuleb maha panna, sest erakond nõuab! Isegi vägivallaga ähvardatakse. Loomulikult tekib imporditud parteisõduril küsimus: mida ma edasi teen? Kust tuleb edaspidi minu sissetulek? Usutavasti leiti läbirääkimistel sellele küsimusele vastus. Avalikkusele seda öeldud ei ole. On ainult spekuleeritud ühe valitava(!) ametikohaga. Kas teised kandidaadid peaksid nüüd oma avaldused tagasi võtma, sest erakond on kokku leppinud, kes võidab? Vot see oleks järjekordne kohtukaasus Keskerakonnale. Loodetavasti ei ole valitavat ametikohta Rannale lubatud ning maksumaksja raha jääb kohtuuste vahel kulutamata.

Aga kus mure kurja juure pärast kõige suurem, sääl abi selle vastu on kõige lähem. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on mitmeid aastaid kirunud Reformierakonna ja Keskerakonna toiduahelat. Lubanud need ahelad lõhkuda. Kevadel said nad ka võimule, olles koalitsioonipartner Keskerakonnale ja Isamaale. Ja vaikselt-vaikselt on hakatud oma toiduahelat püsti panema. Stiilseim näide sellest on Jaak Madisoni elukaaslase isa palkamine enda esindajaks. Seda muidugi maksumaksja raha eest. Aga ehk ongi lähikondlase palkamine maksumaksja raha eest enda alluvusse täiesti normaalne tegevus. Mine tea.

See-eest on aga võetud siht lammutada Reformierakonna „toiduahel“. Seda ilmestab tants peaprokuröri ametisse nimetamise ümber. Perlingu nimetas ametisse Rõiva esimene valitsus (Reformierakond ja Sotsid). Iroonilisel kombel on hetkel mõlemad opositsioonis ning Ratase juhitud valitsus ei kinnitanud Perlingut peaprokuröriks vaid temast sai peaprokuröri asendaja.

Toiduahelast selgituseks niipalju, et ühiskonnas on olemas nn. juht(ameti)positsioonid. Ilma milleta riigikorraldus väga toimida ei saa. Toiduahela väljaehitamiseks tuleb need ametikohad täita erakonnale ustavate inimestega. Seda selleks, et erakond või selle liikmed saaksid soodsaid otsuseid. Kas siis majanduslikke või näiteks uurimisorganite uurimistulemusena. Ma ei väida sugugi, et Perling on säärane isik sotsidele või Reformierakonnale, kuid EKRE-l temasse usku ei ole. 

Vaadates kõrvalt erinevate ministrite käitumist oma ametnikega, siis tekib kuri kahtlus, et käib usin toiduahela purustamine. Mis iseenesest ei olegi paha. Paha on aga uue toiduahela tekitamine kohe asemele. Ratas pöörleb.

Allikas: Tartu Postimees, 20. november 2019, “Heiki Lill: erakondade toiduahelad

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.