Herkel: meie ettepanekuga toetada Eesti maapiirkondi ja ääremaid ühinesid ka sotsid

Uudised17.01.2019

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon eesotsas Andres Herkeliga esitas riigikogule uuesti eelnõu, mis aitaks euroraha toel teise Eesti esimesele järele. 15. jaanuaril oli riigikogus arutlusel otsuse eelnõu, Vabaerakonna poolt esitatud „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“.

„Mäletatavastipidi Vabaerakonna eelnõu saama teisipäeval otsusena vastuvõtmiseks 51 saadikutoetuse, ent kahjuks seda ei juhtunud. Paljud saadikud jätsid hääletamata või eijõudnud üldse saali. Igal juhul jäi poolthääli väheks. Aga poliitika on eritienne riigikogu valimisi väga dünaamiline. Mis tähendab, et tänaseks muutsid sotsidmeelt ja on teinud otsuse Vabaerakonna lähenemist toetada. Selle aluseltaotleks Eesti erandit, et Eesti ääremaad, maa-asulad ja väikelinnad saaksidmadalama omaosalusega Euroopa Liidu toetusi järgmisteks eelarveperioodideks. JüriRatase valitsus peab nüüd kiirelt otsustama, kas ta toetab Eesti ühtlasematarengut ainult sõnade või ka tegudega,“ ütles Vabaerakonna riigikogufraktsiooni esimees Andres Herkel.

Valitsuserakonnad hääletasid 15. jaanuaril riigikogusmaha Vabaerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis oleks aidanud eurorahatõhusama jagamise abil teise Eesti esimesele järele. Saalis viibis hääletusehetkel 35 riigikogulast ja puudus 66 saadikut. Eelnõu oleks aga vajanudriigikogu suure saali lihthäälte enamust. Kui kell 10 alanud riigikoguistungile registreeris end 69 riigikogulast, siis Eesti maapiirkondade javäikelinnadele eluolu parandamiseks esitatud eelnõu hääletamise ajaks lahkusidriigikogu saalist pooled riigikogulased.

Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsuseltaotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaksEurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.

„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades. Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Herkel eelnõu esitamise põhjusi.

„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid olemenende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi,kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku,sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopispiirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Vabaerakonna riigikogufraktsiooni esimees.

Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari,Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostatiterritoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgigaaidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhulon see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänudriigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetusteümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite jatoetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.