Kaul Nurm: jagame Eesti kaheks majandusterritooriumiks

Uudised29.06.2019

Esmaspäeval, s.o. 1. juulil kell 10.00 annan üle petitsiooni „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks“ koos 1300 toetusallkirjaga Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale.

Olen selle petitsiooni koostaja olles tegutsenud muuhulgas pikaaegse Eesti maaelu- ja põllumajandusorganisatsioonide esindajana Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. Seda algatust toetab Eesti Vabaerakond. Samuti on asunud algatust tänaseks toetama Erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse Erakond, millede esindajad osalevad samuti toetusallkirjade üleandmisel. Kui leiad, et soovid samuti tulla toetust avaldama, siis tule kohale 09 30ks.

Petitsiooni koostajana olen seisukohal, et mitme järjestikuse Eesti Vabariigi valitsuse otsused mitte jagada Eesti majandusterritooriumit Euroopa Liidu (EL) finantsperioodi 2021-2027 toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks läheb Eesti maksumaksjale maksma kuni 1,4 miljardit lisaeurot. See hakkab üksnes täiendama suhkrutrahvi ning prügimajanduse ja põlevkivienergeetika saamatu ümberkorraldamisega tekitatud pikka ebaõnnestumiste jada.

Nii Eesti kui Leedu valitsustele oli majandusprognooside kohaselt juba 2013. aastaks teada, et hiljemalt 2016. aastaks on meie riikide keskmine sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta ostujõu standardi järgi üle 75% ELi keskmisest. Uue finantsperioodi ELi toetuste määramisel võetakse aga arvesse just liikmesriikide aastate 2014-2016 SKT näitajate kaalutud keskmist.

See näitaja on Eestis niisiis esimest korda üle 75%. Seda veab Harjumaa koos Tallinnaga, kus SKT ühe elaniku kohta ostujõu standardi järgi on 110% ELi keskmisest, ülejäänud Eesti piirkondade oma on aga jätkuvalt alla 60%.

See toob nüüd endaga kaasa Eesti staatuse muutumise vähemarenenud piirkonnast üleminekupiirkonnaks ja tähendab ca 30% väiksemat ELi struktuurifondide toetuseelarvet koos 30% kõrgema siseriikliku kaasfinantseerimise määraga.

Praxise ja Riigikogu kantselei erinevad uuringud ja analüüsid kinnitavad, et meil on olnud alates EL-iga liitumisest 11 maakonda 15-st suhtelises taandarengus, kolm püsivad praktiliselt paigal ning jõudsalt areneb üksnes Harjumaa eesotsas Tallinnaga. Uus olukord süvendaks neid protsesse veelgi.

Reformierakonna juhtimisel otsustas Eesti riik 2013. ja 2016. aastatel selleks mitte midagi teha, nagu ka hilisemad valitsused, kui viimane tärmin kustus 1. veebruaril 2019. aastal. Selle tulemusena langeb nüüd ELi struktuurifondide toetus Eestile finantsperioodi 2014-2020 3,6 miljardi euro tasemelt finantsperioodil 2021-2027 2,9 miljardi euro tasemele. Samal ajal tõuseb toetuste Eesti riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasfinantseerimise omaosalus seniselt 15%-lt 45%-ni, ehk 900 miljoni euro võrra.

Samal põhjusel langeb uuel finantsperioodil ka maaelu arengukava ja kalandusfondi toetuseelarve Eestile ca 400 mln euro võrra ja sama summa võrra tõuseb nende fondide siseriiklik kaasfinantseerimine. Meie valitsuste taolised otsused põhjustavad seega Eesti maksumaksjatele ca 1,4 miljardit eurot kaotust. Seda pole tänaseni kajastatud isegi mitte riigieelarve strateegias.

Meist erinevalt käitus Leedu. Nimelt arvutas Leedu valitsus kiiresti välja, et kui finantsperioodidel 2007-2013 ja 2014-2020 saadi ELi struktuurifondide toetusi 6,9 miljardit eurot, siis varasemate tingimuste samaks jäädes saaksid nad üleminekupiirkonnana uuel finantsperioodil toetusi vaid 4,1 miljardit eurot, ehk ELi toetus väheneks ca 2,8 miljardit eurot.

Nii otsustas Leedu valitsus 6. jaanuaril 2016. aastal jagada oma riigi majandusterritooriumi kaheks: Vilnius ja seda ümbritsev maakond ning ülejäänud Leedu. Selle taotluse rahuldas Euroopa Komisjon vaid 10 kuud hiljem. Nüüd on tehtud Leedule uueks perioodiks pakkumine 6,4 miljardit eurot, mis on Eestiga võrreldes väga hea tulemus.

Kuigi Läti SKT on ELi keskmisest jätkuvalt 64-65% juures, tegi tänane valitsus juba koalitsioonilepingut sõlmides otsuse, et ka Läti jagab oma majandusterritooriumi kaheks, millest saaksid riigi mahajäänud piirkonnad tulevikus märkimisväärset kasu.

Eestis on nii Reformierakond kui valitsusse kuuluvad Keskerakond, Isamaa ja EKRE rahandusministeeriumi ametnike mahitusel asunud teema pikalt mahasalgamise juurest lausa vassimiseni sellest, et Eesti riigil polegi majandusterritooriumi kaheks jagamist võimalik taotleda.

Rahandusministeerium viitab siin 26. mail 2003. aastal vastuvõetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele, millega kehtestatakse ELi ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Ministeerium selgitab avalikkusele selle määruse artikli 3 lõike 2 alusel, et NUTS 2 piirkonnas peab olema minimaalselt 800 000 elanikku. Erandina võib mõne piirkonna rahvaarv olla küll väiksem, aga sellisel juhul peab riigi piirkondade rahvaarvu keskmine olema vähemalt 800 000. Eesti praegune rahvaarv ei võimalda seda reeglit täita. Tegu on üldreegliga ja siinkohal puudub ka vaidlus.

Üldsust jäetakse aga teavitamata sellest, et 12. detsembril 2017. aastal võeti vastu sama määruse muudatused, sh muudeti määruses artikli 3 lõiget 5 nii, et võimalikud on ka erandid. Nimelt võidakse teatavate mittehalduslike üksuste puhul teha erand nendest piirmääradest eriliste geograafiliste, sotsiaal-majanduslike, ajalooliste, kultuuriliste või keskkonnaolude tõttu, eeskätt saartel ja äärepoolseimatel aladel. Eesti erandiks oleks siin just suur sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, sest näiteks Tallinna ja Põlvamaa SKT ühe elaniku kohta erineb lausa 4 korda.

Kaks viimast valitsust on teinud halva asja juures head nägu ja on asunud Euroopa Komisjonis taotlema erandit Eesti riigi kaasfinantseerimise määrade oluliseks alandamiseks olukorras, kus kõik teised riigid on selle teema enda jaoks majandusterritooriumi jagamisega juba ära lahendanud. Valitsuse taotlus pööraks kogu ELi rahastamismudeli pea peale, mistõttu puudub sel ka tõsiseltvõetav perspektiiv.

Üleantava petitsiooniga liitujad soovivad Riigikogu abiga järjest süveneva Tallinna-keskse regionaalpoliitika tasakaalustamist. Selleks peaks meie parlament suunama valitsust taotlema Euroopa Komisjonilt Eestile erandit majandusterritooriumi kaheks jagamisega: 425 000 elanikuga Tallinna linn ja 891 000 elanikuga muu Eesti. Just selle erandi taotlemist tuleks valitsusel Euroopa Komisjoniga täna läbi rääkida, et seda oleks võimalik rakendada juba alates 2021. aastast.

ELi liikmesriikide ja nende piirkondade territoriaalüksuste liigitusega mängimine on Eurostatis (NUTS 2) struktuurifondide toetuste optimeerimise eesmärkidel laialt levinud praktika. Seda on teinud 23 liikmesriiki, mille tulemusena jaguneb EL 281 NUTS 2 regiooniks. Näiteks Soomeski on riik jagatud 5 ja Rootsis 8 piirkonnaks.

Ühe piirkonnana jätkavad hetkel vaid 1,3-miljonilise rahvaarvuga Eesti, meist territooriumilt viis korda väiksem Küpros (1,2 miljonit elanikku), Saaremaa suurune Luksemburg (583 000) ja Muhu saarega võrreldav Malta (437 000). Läti on oma staatust juba muutmas.

Eesti on seega piiripealne juhtum, mille kohta Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu on öelnud, et see küsimus taandub üksnes Eesti valitsuse tahteavaldusele.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.