Heiki Lill: kas teadlastel õnnestub parti pääsuks nimetada?

Arvamus, Uudised31.10.2019

Kui miski prääksub nagu part, ujub nagu part ja muneb nagu part kuid me nimetame teda pääsukeseks, on see siis pääsuke?

Kuulasin TTÜ Ragnar Nurkse instituudi juhiga peetud vestluse salvestist ja mis mulle meenus? Ei mäleta enam täpselt, mis raamatus see kirjas oli aga lugu järgmine: nõukogude ajal olla väljamaalane küsinud avameelselt eestlaselt, et kuidas on lood varastamise eest karistamisega näiteks kolhoosis. Avameelne eestlane olla seepeale vastanud, et sõltub. Kas oled partei liige või mitte. Sellest nüansist väljamaalane aru ei saanud. Eestlane selgitanud: kui oled partei liige, siis vahele jäädes palud seltsimehelikult kohtult andeks, lubad ennast parandada ja asuda enda moraalset taset tõstma. Seltsimehed usaldavad ja annavad veel ühe võimaluse.

Samas ilma parteipiletita taskus pandavat kinni.

TTÜs toimuvat jälgides saab aru, et ega me palju kaugemale arenenud ei ole. Oleme endiselt Nõukogude liidus. Moraalselt. Kui Nõukogude ajal oli justkui auasi kes kui palju suutis töö juurest varastada, ilma, et vahele jääks siis nüüdsel ajal on samasuguseks lüpsilehmaks kujunenud erinevad europrojektid. Las aga sakslased, rootslased ja soomlased maksavad. Neil ju raha on. Ja kas ongi tähtsust kui sihipäraselt meie, eestlased, seda brüsseli mammonat kulutame? Peaasi, et pappi tuleks ja palju.

Kuid… Täna nimetame kelmust ressursside ümberjagamiseks ja tuleviku kindlustamiseks. Korrektse paberitäitmise puudumist (jah ma tean, me täidame niigi palju pabereid ja olen ise mitmeid sarvilisi pabereid täites lendu lasknud) nimetame teadmatuseks või ajapuudusest tingitud kõrvalekaldeks. Aga mis on mis homme? Kas homme defineerime auto varastamist kui tänava ääres liikumist seganud seadme teisaldamisena paremasse asukohta? Või saab vägistaja apelleerida väitega, et „ta ju protsessi ajale ei avaldanud kirjalikult taasesitatavas vormis oma tahet“?

Kas keegi mäletab oütamist? Oütamise idee on lihtne – tuleb optimeerida riigile makstavaid makse läbi enese tekitatud juriidilise keha (OÜ) suurendades seeläbi kätte jääva raha hulka. St ei maksta erinevaid makse. Moraalse võidu säärase käitumise osas said oütajad siis, kui selgus, et sarnast skeemi kasutab ka tollane pääministri proua. Kui nii kõrgel tasemel seda tehakse, siis võivad ju ka madalama kaliibriga isikud seda. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.

Aga TTÜ? TTÜ on õpikunäide (iroonia, kas pole?) kõigile, kes veel ei ole osanud või pole julgenud väärkasutada erinevaid rahastusallikaid. Aga miks mitte ka neile, kes juba seda kõike teevad. Õppida pole kunagi liiga hilja. Olgu selleks siis grandid või ükskõik mis muud europrojektid. Ainult vaata mis toimub, tee märkmeid ja õpi. Kui selgub, et selles juhtumis on TTÜ käitunud igati seadustega- ja muude rahastusprojekti nõuetega kooskõlas, siis braavo! Kõigil kõrgkoolidel on juhis nina alla. Ja kartus kadunud. Paberid puud, allkirjastamata või makstud inimestele, kes projektis ei osalenud – pole probleemi. On isegi hea, kui pole allkirju. Siis pole ju ka dokumente võltsitud. Sirvi TTÜ juhtumi lahendit ja täida lüngad.

Suured sõidavad tõllas, väiksed ripuvad võllas.

Aga meeles tuleb pidada, et mitte kõik ei saa marjamaale. Keegi peab ju aeg-ajalt ka olema näidispoodu. Seega risk jääb…

Tegelikult pole ju TTÜ esimene ega ka viimane, kus kasutatakse rahastust mittesihipäraselt. Küsida võib ükskõik millise teadusasutuse töötaja käest, kel vähegi kokkupuudet rahadega või projektikirjutamisega. Kindlasti teab igaüks rääkida mõne loo, kas olles ise peategelane või siis projekti osaline. Seega – kuhu on hobune maetud? Ja kes on süüdi hobuse surmas? Kui mitu aastat on lubatud teaduse rahastamise tõusu ühe protsendini SKPst? Usun, et selle lubaduse mittetäitmine ongi meie ülikoolid ja teadusasutused viinud olukorda, kus otsitakse meeleheitlikult vahendeid erinevate teadustöötajate palgal hoidmiseks. Sest muid variante selleks ju pole. Raha ei kasva puu otsas ja isegi katseklaasis ei saa seda paljundada. Seega tulebki mõista, et tahtes olla edukas teadusasutus teaduse mõistes tuleb olla ka edukas sahkerdaja eurorahade mõistes. Aga kus on piir, millest üle astudes leiab sahkerdaja ennast trellide tagant? Ja siis juba ei aita trellide ja betoonseina nimetamine keevisliitega ümar- ja lehtmetalliks asetatud ankurkinnitusega vertikaalkomposiitmaterjalile. Äkki part siiski on part, mitte pääsuke?

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.