Kaul Nurm: Reformierakonna ja Isamaa(=IRL-i) ühisosast

Arvamus04.02.2019

13. jaanuaril 2004. aastalsõlmisid Reformierakonna esimees Siim Kallas ja Isamaa ühe eelkäija, ResPublica esimees Juhan Parts salajase memorandumi, mille tulemusena pidid nendepoolt juhitud kaks paremerakonda järgmise 15 kuu jooksul ühinema. Peaminister Partsistpidi saama uue erakonna esimees, Kallas nimetati aga sama kokkuleppeganovembris Eesti valitsuse esindajaks Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Seekokkulepe on osutunud hiljem mõlemale poolele sedavõrd piinlikuks, et me eileia seda avantüüri enam kummagi erakonna CV-st.

Ma soovin aga pikemalt peatudanende kahe erakonna vahelisel konsensusel, ehk ühisosal, mis on saanud alguse Kolmikliiduametisseasumisest 1999. aastal. Sellest hetkest tänaseni on Reformierakondteostanud valitsusvastutust 17,5 ja IRL-Isamaa 15,5 aastat. See ühisosa onolnud osaliselt selline, mida mõlemad erakonnad täna oma valimiskampaaniates jubahäbenevad või lausa eitavad. Need on olulised narratiivid, millel tasub eraldipeatuda.

Riigikapitalismist

Tänases valimiskampaaniassaame siis teada, et kõige suuremad riigikapitalismile vastandujad jakonkurentsineutraalsuse ehitajad on justkui need kaks erakonda.

Tõde on aga see, et ühegiteise erakonna võimukoalitsioonid pole iseseisvuse taastamisest alates natsionaliseerinudrohkem ettevõtteid ja isegi terveid majandussektoreid, kui nende kahe erakonna koostöö.Eesti Raudtee, Estonian Air, Nordica, raudtee reisijatevedu, praamiliiklus, kõrgharidusja ka kavandamisel Rail Balticu operaatorfirma. Erakond Isamaa on andnud täiendavapanuse taastuvenergia-, üürikorterite ja nüüd siis ka ühistranspordisektoririigistamiseks. Kui me oleme andnud näiteks oma põllumaa ja looduslikekalavarude majandamise edukalt erasektorile, siis kust on tekkinud seletamatuumbusk metsaressursi osas, mis on riigiettevõtte majandada 1999. aastast. IsegiERM-i sööklat peab üleval riik.

Kui minimaalne riikpiirdub pühaks ja puutumatuks kuulutatud eraomandi ja selle kaitsega, siisEestis on kahe paremerakonna toetusega muudetud see lääne tsivilisatsioonialustala vaid sõnakõlksuks – selle võib võõrandada ametniku suva järgi mistahesavaliku/üldise huvi teesklusega, lähtutakse juba ka teise erasubjekti mõjukamastmajanduslikust huvist. Meie riigivastutuse seadus jõustab tegelikult riigi vastutamatust.Riiklike tehnorajatiste talumise kohustusest saadav kompensatsioon onpraktiliselt olematu, nagu on olematu ka sundvõõrandamisest saadav hüvitis.

Selle pika protsessitulemuseks on meie ühiskondliku (nii era kui avaliku) ressursi ebaefektiivne jaotumine.Me hoiame sellega oma avalike ressursse kinni ettevõtluses, selle asemel, etkasutada neid vahendeid vaid seal, kuhu ulatubki üksnes riik – avalike teenustevõi investeeringute teostamiseks.

Enne kui nüüd suurestuhinas riigiettevõtteid erastama hakata, nagu on lubanud Eesti 200, tuleksvastavad majandussektorid liberaliseerida, avada turukonkurentsile, sest monopolideerastamine jätkab maksumaksjate asemel tarbijate väljakurnamist.

Riigikapitalismi teisestotsast vaatab vastupaks riik. Meileserveeritakse, et rahvas võiks uhkegi olla vohava seadusloome üle – võtame igaaasta vastu keskmiselt 280-300 uut seadust või seaduse muutmise seadust. Kanimetatud paremerakonnad peavad kodanikke sedavõrd rumalaks, et neid tulebseaduste kaudu elama õpetada.

Haldusterritoriaalsetreformi kavandati 15 aastat enne kui jõuti kokkuleppele, kuid seegi kokkulepeoli väheambitsioonikas, kaalutlemata ja juhuslik. Nn riigireform on neljandataastat „peale selle elluviimist“ jätkuvalt sisustamata, valmis on saadud vaidühe kesise dokumendiga, mis kannab nime „riigireformi alused“. Tulemuseks onsee, et universaalsete avalike teenuste pakkumist selle optimaalsel – maakondlikul– tasandil on veelgi keerulisem korraldada.

Poliitilise konkurentsi sulgemisest

Üllataval kombelon ka meie poliitiliste vabaduste suurimateks ahistajaks osutunud just see tandem,kes samal ajal jutlustab ühiskonna avatusest ning isiku- ja majandusvabadustekaitsest.

Algas see kõik2000. aastate alguses, kui seadustati endi rasvane ülalpidamine maksumaksjavahenditest – ühe otsusega suurendati riigieelarvelist toetust lausa kolmkorda. Tänaseks on see summa juba 5,4 miljonit eurot aastas.

Parlamentijõudmist piirati kõrgete valimiskünniste ja kautsjonitega. Uue erakonnaloomiseks seadustati vähemalt 1000 liikme nõue. Tsementeeriti suletudvalimisnimekirjad, et tuua saadikuteks erakondadele ustavaid inimesi valijatevastuseisust hoolimata.

Kohalikultasandil oldi samavõrra häiritud sõltumatute kodanike suurest valimisedust,mistõttu keelustati nii 2002. kui ka 2005. aastal kohalikud valimisliidud.Kuigi Riigikohus mõlemad otsused hiljem tühistas, saavutati siiski suurem edumitme valimisringkonna kaotamisega. Äärmuseni arendati ka kõik muud valijatepetmise vormid peibutuspartlusest ja kahel toolile istumisest välireklaamipiiranguteni.

Kõik see päädis2011. aastal sellega, et Riigikogusse valiti üksnes neli erakonda ja 2012.aastaks jõuti arusaamades demokraatiast juba nii kaugele, et seadustadakavatseti täiendava riigieelarve toetusega vaid neli legaalset maailmavaadet.Vabadele ja sõltumatutele kodanikele poliitikas kohta enam ei nähtud.

Korruptsioonigavõitlemisest

Poliitilisekonkurentsi sulgemise tagajärjeks on paraku massiline poliitiline korruptsioon.Sellise korruptsiooni üks erivorme on sundparteistamine, mis seab ükskõikmillisel avaliku sektori tegevusalal eduka karjääri tegemise eeltingimuseksmitte kodanike erialase pädevuse, vaid kuulumise võimuerakondadesse. Etkindlustada võimuerakondadele tagasivalimist.

Ühiskonnas loodiühtlasi arusaam, et olümpiakomitee juhiks, õiguskantsleriks, kõrgeima kohtu jarahvusringhäälingu esimeheks, ombudsman’iks või ülikooli juhiks saamiseltulebki kasutada sotsiaalse liftina võimuerakondi. Et kui ei kuuluvõimuerakonda, jäävad ka ärid kiratsema või omavalitsused EL-i rahastuseta. Möödunudsügisel jälgisime me kõik Riigikogus 26 miljoni euroga poliitilise lojaalsuseostmist. Samal põhjusel juhivad kõiki meie suuremaid spordierialaliite justpoliitikud.

Teine enamlevinudkorruptsioonivorm on seotud riigi- ja munitsipaalettevõtete ning sihtasutustenõukogude poliitiliste määramistega. Erakonna rahastajast Eesti Energia nõukoguliikme ettevõttele ehitati katlamaja, Estonian Air’i nõukogu asus juhtimavõimuerakonna suurannetaja – kui meenutada vaid markantsemaid juhtumeid.

Kolmaslaialdaselt levinud korruptsioonivorm on selline, kus poliitilistelametikohtadel olevad isikud kasutavad nende käsutuses olevat avalikku ressurssi(eelarvevahendid, meediaväljaanded, ametiruumid, ametiautod, kontori- jasidevahendid, tööaeg jms) erakondlikes huvides. Tallinna linnas tänaseni vohavrahakasutus parteimeedia rollis on tegelikult Reformierakonna ja Isamaa tegematatöö riigi tasandil. Vahest isegi taotluslikult.

Eestikeelsele haridusele üleminekust

Vaevalt et kellelegi onjäänud nende erakondade juures märkamata ka lubadused eestikeelsele hariduseleüleminekuks. Ometi tahaks küsida, et miks seda siis 17 aasta jooksul ise võimulolles ära ei tehtud?

Meie seadusandja seadustasjuba eelmisel sajandil etapiviisilise ülemineku eestikeelseleharidussüsteemile. 2007. aastaks sätestati vene keelega gümnaasiumide üleminekosalisele eestikeelsele õppele, mis tähendas, et kõikides koolides oli ettenähtud Eesti ajaloo, eesti kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, muusika, geograafiajms eestikeelne õpe. Pidime 2011. aastaks jõudma olukorda, kus vähemalt 60%gümnaasiumiastme õppemahust toimub eestikeelsena.

Täna peame tõdema, et justReformierakonna ja Isamaa tegevusetuse tulemusena seda ei juhtunud. Sest seepolnud prioriteet. Pedagoogid jäeti õigel ajal ette valmistamata ja vajalikutoetuseta.

Isegi Läti suutis eelmineaasta ära seadustada rahvusvähemuste õppeasutustes hiljemalt 2022. aastaksülemineku lätikeelsele õppele. Nad jätsid koolieelse hariduse kakskeelseks, algkoolis(1.-6. klass) õpetatakse 50% ainetest läti keeles ja põhikoolis (7.-9. klass)toimub 80% õppetööst läti keeles. Keskhariduse (10.-12. klass) andmine toimubjuba täies ulatuses läti keeles, välja arvatud õppeained, mis on seotudvähemusrahvuste emakeelega (emakeel ja kirjandus).

Vabaerakond käitub nendes küsimustesprintsipiaalselt. Oleme seisukohal, et erinevaid majandussektoreid tuleb hakatauuesti liberaliseerima, riigipidamist tuleb piirata, poliitiline konkurentstuleb avada ja poliitilist korruptsiooni peab veelgi ohjeldama. Ka eestikeelseleharidussüsteemile tuleb üle minna.

Kaul Nurm,

Vabaerakonna esimees

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.