Pool prügist uuesti kasutusse, kodumaise puidu väärindamine ausse

Valimisprogramm28.12.2018

Kliimapoliitika | Taastuvenergia | Energiasääst ja süsinikuneutraalsus | Säästev põllumajandus | Säästev metsandus | Säästev transport | Jäätmemajandus ja ringmajandus | Keskkonnahoid | Toiduohutus, taimetervise ja loomakaitse | Keskkonna järelevalve

Kliimapoliitika

Vabaerakonna keskkonnapoliitika peamine eesmärk on pärandada järgmisele põlvkonnale ökoloogiliselt tasakaalus ühiskonnakorraldus, kus suured keskkonnaprobleemid on lahendatud, kus me väärtustame puhast loodust ja tervislikke eluviise ning oleme samal ajal loonud vähese süsinikuheitega konkurentsivõimelise majanduse.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi

  1. Järgime Pariisi kliimakokkulepet ja rakendame meetmeid hoidmaks maakera keskmise temperatuuri tõusu oluliselt alla 2°C taseme võrreldes ajaga enne tööstusrevolutsiooni.
  2. Osaleme Euroopa Liidu ühises energia- ja kliimapoliitikas inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel aastaks 2030 vähemalt 70% võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
  3. Vähendame saastavat energiatootmist ja kasvatame taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 vähemalt 50%-ni energia lõpptarbimisest.
  4. Rakendame hoonete energiasäästu ja -tõhususe poliitikameetmeid, et vähendada aastaks 2030 esmasenergia sisemaist tarbimist vähemalt 10% 2012. aasta tasemest.
  5. Rakendame avaliku sektori regulatsioone ning investeerimis- ja maksupoliitilisi meetmeid vähese CO₂ heitega majandusele üleminekuks.
  6. Teostame säästvat põllumajanduspoliitikat, mis on suunatud põllumaade viljakuse ja elurikkuse säilitamisele, muldade süsinikuvaru sidumisele ja põllumajandusmaa kasutusest väljamineku piiramisele.
  7. Viime ellu säästvat metsanduspoliitikat, mis suunab meid tootliku ja kestliku metsamajandamiseni senist metsamaa pindala säilitades.
  8. Suuname oma kodanike ja ettevõtete sõidukiparki suuremale ökonoomsusele ja keskkonnasõbralike transpordikütuste kasutamisele. Eelisarendame ühistransporti ja kergliiklust.
  9. Vähendame aastaks 2030 õhusaastet ja koos sellega negatiivseid tervisemõjusid 40% 2012. aasta saastetasemest.
  10. Viime sisse ökoloogiliselt tasakaalus elukorralduse, keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtete integreeritud õpetuse meie koolisüsteemi kõikidel haridustasemetel. Teadvustame keskkonnahoiu teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid ka laiemalt ühiskonnas.

Taastuvenergia

Vabaerakonna energiapoliitika eesmärk on soodustada ja arendada mitmekesist energiasüsteemi. Vähendame saastavat energiatootmist arendades kohalikku taastuvenergia tootmist. Kasvatame taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 vähemalt 50%-ni energia lõpptarbimisest.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Soodustame kodumaiste taastuvenergia ressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena.
  2. Suurendame energiatootmise detsentraliseeritust ja mitmekesistamist arendades haja- ja mikrotootmist. Viime riiklikud taristuinvesteeringud elektrivõrkudesse kooskõlla taastuvenergeetika vajadustega.
  3. Loome taastuvenergia tootmise arendamiseks targad elektrienergia võrgutehnoloogia platvormid, mis suudavad hajutatud energiatootmist integreerida ja tarbimist juhtida.
  4. Ühendame elektritranspordi nutikate energialahenduste süsteemiga, sh üldise elektriautode laadimisvõrgustiku taastuvenergiatootjatega.
  5. Arendame taastuvenergia salvestamist ja kasutamist teistes energiakandjates, näiteks vesinikuenergeetika kütteelementide tehnoloogiaid.
  6. Taastuvenergia väiketootmine (kuni 5MW võimsusega elektritootmine) on meie jaoks prioriteet ja seetõttu maksame neile jätkuvalt taastuvenergia toetust senistel tingimustel.
  7. Üle 5MW võimsusega taastuvenergia tootmisele tuleb vähendada järk-järgult taastuvenergia toetust ja asendada see turupõhise emissioonikaubandusega. Harmoneerime selleks taastuvenergia oksjonite läbiviimise korda, toetusskeeme ja toetuste määrasid.
  8. Loome taastuvenergia tootjatele võimaluse ise kaubelda CO₂ kvoodiga, mis aitab vähendada neile ettenähtud taastuvenergia toetuse määra. Selle tulemusena hakkab taastuvenergia tootmine pikas vaates ennast ilma toetuseta ära tasuma ning taastuvenergia osakaalu eesmärgi saab tõsta veelgi kõrgemale.
  9. Võimaldame kõigil võrguga liitunud turuosalistel vabalt energiat võrgust osta ja võrku müüa. Igast majapidamisest võib soovi korral kerge vaevaga saada elektrienergia tootja.
  10. Peame soojatootmises oluliseks kaugküttesüsteemide kaasajastamist, sooja ja elektri koostootmise soodustamist ning soojatootmise üleviimist taastuvenergiaallikatele.
  11. Liberaliseerime monopoolsed kaugkütteturud avades need vabale konkurentsile.
  12. Muudame kaugkütte- ja elektritururegulatsioone, millega lokaal- ja kohtkütte tootjatele tekib võimalus soojuse ja elektri efektiivseks koostootmiseks omavajaduste katmiseks; tagame neile võimalused müüa ülejääk üldkasutatavatesse võrkudesse või osta puudujääk samast.
  13. Rakendame finantsinstrumente kaugkütte ning lokaal- ja kohtkütte energiatootmise pidevaks uuendamiseks.
  14. Soodustame energiaühistute loomist tarbijate endi soojus- ja elektrivajaduste rahuldamiseks.
  15. Soodustame biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kohalikku tootmist ja kasutamist ning kütusevabade energiaallikate (hüdro-, päikse- ja tuuleenergia) osakaalu tõstmist lõpptarbimises.
  16. Rahastame teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega arendatakse kodumaise taastuvenergiaressursi tootmistehnoloogiaid ja väärindamist, tagatakse esmasrenergia kokkuhoid ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.


Energiasääst ja
süsinikuneutraalsus

Vabaerakonna eesmärk on energiasäästu poliitikameetmeid rakendades vähendada aastaks 2030 esmasenergia sisemaist tarbimist vähemalt 10% 2012. aasta tasemest.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Kuna energiasääst algab arukast planeerimisest, siis uue elamufondi loomisel hindame juba planeeringu staadiumis kavandatava elamupiirkonna energiakasutust nii hoonetes tarbitava energia kui ka igapäevase sundliikumisega (pendelränne) seotud kütuse- ja ajaressursina.
  2. Toetame olemasoleva korterelamutest, individuaalelamutest ja majaühistutest koosneva elamufondi rekonstrueerimist energiatõhusamaks. Eesti elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik saavutada täiendavat kütteenergia säästu kuni 50%, millega vähenevad ka eluasemefondi ülalpidamiskulud.
  3. Toetame uute elamuhoonete ehitamist ligi-nullenergia-hoone energiatõhususarvu väärtusele vastavaks.
  4. Võimaldame elamuhoonetele energiatõhususe arvu saavutamist senisest paindlikumate ja integreeritumate taastuvenergia lahendustega alates energiaühistute loomisest kuni nende kohustuste vabakaubanduseni.
  5. Seadustame avaliku sektori hoonetele energiatõhususe kohustuse, mis vastab vähemalt miinimumnõuetele ja toetame avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist.
  6. Rahastame äri- ja tootmishoonete energiatõhususe suurendamise meetmeid. Eelistame tehnoloogiainvesteeringute toetuste korral vähese süsinikuheitega tehnoloogiaid ja tootmispraktikaid kasutavaid ettevõtteid, samuti vähese süsinikuheitega kütuste ja tootmissisendite kasutamist.
  7. Toetame energiatõhusama tänavavalgustuse väljaarendamist.
  8. Toetame soojamajanduse kaasajastamist, kaugküttesüsteemide rekonstrueerimist ja koostootmisjaamade rajamist.
  9. Soodustame transpordis avaliku sektori investeerimis- ja maksupoliitikaga sõidukipargi energiasäästlikkust ja CO₂ heitmete vähendamist, säästlike energialiikide kasutuselevõttu ja ühistranspordi eelistamist.

Säästev põllumajandus

  1. Säilitame väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala ja piirame õigusaktidega selle kasutusest väljalangemist, sh nende kasutuselevõttu uute ehitiste või rajatiste aluse maana.
  2. Viime keskkonnahoiu ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise nõuete ning säästva arengu põhimõtete järgimiseks makstavad toetused järk-järgult põllumajandustootja kohustustena toodangu omahinda, mille maksavad tulevikus maksumaksjate asemel kinni tarbijad.
  3. Motiveerime tootjaid toetustega rakendama keskkonna- ja kliimasõbralikke põllumajandusmaa viljelusviise, suurendama muldade süsinikuvaru, säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja rohealasid ning vähendama turvasmuldade harimist.
  4. Soodustame toetustega mineraalväetiste asendamist keskkonnasõbralikumate orgaaniliste väetistega, külvikorras vahekultuuride kasvatamist ja taimetoitainete laiaulatuslikumat kasutamist.
  5. Soodustame põllumajandussektori ressursikasutuse tõhustamist ja sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmist, et piirata kasvuhoonegaaside (ammoniaagi) heidet. Eelistame loomakasvatusest ja kalandusest pärineva sõnniku ning taimekasvatuse kõrvalproduktide ja rohumassi kombineeritud kasutamist biogaasi tootmiseks.
  6. Me ei toeta põllumajandussaaduste tootmist taastuvenergia saamise eesmärkidel olemasoleva ühise põllumajanduspoliitika osana, vaid eeldame tehniliste põllukultuuride kasvatamisele taastuvenergia tootmiseks eraldi ja jõukohasemat turukorraldust.
  7. Peame oluliseks vähemsooduspiirkondades (sh saartel ja Lõuna-Eesti kuppelmaastikul) asuvate tootjate toetamist, et säilitada põllumajandusmaa aktiivne kasutus ka loomulike turutõrgete piirkondades.
  8. Taotleme Euroopa Liidu ühiste regulatsioonide koostamist geenimuundatud organismide keskkonda laskmise kohta koos liikmesriikidele jäetava õigusega sellest igal ajal keeldumiseks. Oleme vastu taimede ja loomade patentimisele Euroopa Liidus.
  9. Liitume 19 liikmesriigi koalitsiooniga, kes on otsustanud keelustada geenimuundatud organismide ja kloonitud loomade lubamise keskkonda ja tööstuslikku tootmisesse oma riigi territooriumil.

Säästev metsandus

Vabaerakonna eesmärk on suunata Eesti metsanduspoliitika säästvale metsamajandamisele, mis pikas perspektiivis säilitab ja suurendab metsade süsinikuvaru.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Tagame senise metsamaa pindala säilimise.
  2. Soodustame füüsilisest isikust metsaomanike metsaomandi säilimist.
  3. Loome selguse ja läbipaistvuse oluliste metsastatistika näitajate osas ja arvutame nende põhjal välja iga-aastased kestlikud raiemahtude tasemed, mis ei ületa metsa loomulikku juurdekasvu, ei vähenda metsades seotud süsinikuvaru ega põhjusta elurikkuse vähenemist.
  4. Seome raiemahud raieküpse metsa mõiste ja kogustega. Tagame vanade liigirikaste ja elupaigakesksete metsade kaitse lageraie vastu ja hoolitseme elurikkuse säilimise eest.
  5. Suurendame majandatava metsa tootlikkust hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa vahetu uuendamiskohustusega kasvutüübile sobilike puuliikidega.
  6. Järgime ühtlase kasutuse põhimõtet, millega hoiame raiemahte pikaajaliselt ühtlasel säästlikul tasemel, sh puuliikide lõikes. Loome selleks toimiva süsteemi raiemahtude kontrolli all hoidmiseks. Vajadusel muudame regulatsioone rangemaks – piirame lageraiealade suurust, tõstame kuuse ja männi raievanuseid jms.
  7. Keelame kaitsealade piiranguvööndites, hoiualadel ning asulate ja hoonete lähedastes metsades lageraied ning seadustame nende metsade majandamise püsimetsana. Peame vajalikuks eramaadel looduskaitseliste piirangute kompenseerimist.
  8. Kaitseme sooalasid ja säilitame sooalade turbas seotud süsinikuvaru.
  9. Laiendame kevadsuvist raierahu lisaks riigimetsadele ka erametsadesse ning määrame üldise raierahu perioodiks majandusmetsades 15. aprill kuni 15. juuli.
  10. Soodustame kodumaise puidu kasutamist valdkondades, kus see asendab taastumatute loodusressursside kasutamist.

Säästev transport

Vabaerakonna transpordipoliitika põhieesmärgid on energiasäästliku sõidukipargi soetamine, motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine, ühistranspordi soodustamine ja taastuvenergia laialdasem kasutamine.

Selleks planeerime järgmisi tegevusi.

  1. Korraldame ja planeerime oma linnaruumi ja ühiskonnaelu paremini, et vähendada elanike sundliikumisest tingitud nõudlust transpordi järele.
  2. Soodustame avaliku sektori maksu- ja toetuspoliitikaga energiasäästlikuma sõidukipargi soetamist.
  3. Toetame avaliku sektori investeerimis- ja toetuspoliitikaga taastuvenergia laialdasemat kasutamist transpordis.
  4. Soodustame elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu ja investeerime selle võimaldamiseks tarbimisvõimsuste olulisse ümberjaotamisse ja energia mahalaadimise infrastruktuuri.
  5. Arendame kõiki ühistranspordi liike ja suurendame selle kättesaadavust riiklike toetustega maapiirkondades.
  6. Soodustame kergliiklusteede võrgu väljaarendamist linnalises keskkonnas.

Jäätmemajandus ja ringmajandus

Vabaerakonna eesmärk on luua jäätmemajanduses eeldused selleks, et jäätmeid käsitletaks järjest enam kui tooret ringmajandusele, mida tuleb maksimaalses ulatuses taaskasutada. Eesti jaoks on ambitsioonikas eesmärk võtta vähemalt 50% oma jäätmetest taaskasutusele. Teine eesmärk on vähendada jäätmete ladestamist prügilatesse nii palju, kui võimalik.

Selle eesmärgi täitmiseks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Jäätmehierarhiast lähtudes soodustame jäätmete sorteerimist ja liigiti kogumist, et võimaldada nende korduvkasutust. Loome tingimused, kus korduvkasutusse võetavaid jäätmeid on võimalik üle anda tasuta, sorteerimata segaolmejäätmeid aga jätkuvalt tasu eest.
  2. Jäätmete taaskasutusse ja ringmajandusse toomisel rakendame tootjavastutuse ja „reostaja maksab“ põhimõtet. Soodustame ressursside jagamisel ja rentimisel põhinevate uute ärimudelite kasutuselevõttu.
  3. Aitame omavalitsustel luua integreeritud jäätmekogumise ja -käitluskohtade võrgustikke, mis võimaldab jäätmete tekkekohtadele võimalikult lähedal koguda ja käidelda eraldi liigiti sorteeritud ja kogutud jäätmeid.
  4. Kujundame tootmisele uue stiimulsüsteemi, mis vähendab esmase ja suurendab teisese tooraine kasutamist ning rakendab ökodisaini ja (plast)toodete märgistamise põhimõtteid viisil, mis hõlbustaks ringmajanduse toimimist.
  5. Peame vajalikuks arendada ja tõhustada Eesti pandipakendi süsteemi koostööd Läti ja Soome pakendiringluskeskustega, et ühiselt ära lahendada riikidevahelisest piirikaubandusest tekkinud erimärgiseta pakendi tagastamise probleem. Tagame kõikide pakendiliikide tagastamise võimalused sõltumata selle päritolumaast.
  6. Toetame pakendiaktsiisi maksustamispõhimõtete muutmist selles suunas, et maksufookus oleks järjest enam suunatud pakendite taaskasutamise kõrval ka ülepakendamise ja turule toodud pakendite vähendamisele ning keskkonnale vähem koormavate pakendiliikide- ja materjalide kasutusse toomisele.
  7. Keelustame ühekordsete plastnõude kasutamise. Soodustame selle asemel biolagunevate ja korduvkasutatavate pakendite ringlust.
  8. Loome ja kehtestame plastikust kalapüügivahendite tagastamise stiimulid ja laiendame neid kõikide kalapüügi käigus kogutud plastikust jäätmetele. Arendame jäätmete kogumissüsteemi ja läbipaistvat jäätmekäitlust sadamates.
  9. Toetame keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse alast teadust, arendustegevust ja innovatsiooni. Peame oluliseks uue tootmise, tarbimise ja ringmajanduse põhimõtete viimist meie haridussüsteemi ja vastavaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ka laiemalt ühiskonnas.

Keskkonnahoid

Vabaerakonna vaates on loodus ja inimtekkeline elukeskkond üks tervik, mida tuleb kaitsta ühtse poliitika alusel. Puhas õhk ja vesi, maastikud, looduslik mitmekesisus ja kultuurilised muinsusobjektid on hindamatud väärtused, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Teostame pidevat keskkonnaseisundi seiret ja hindame seda regulaarselt. Selleks tellime ja viime läbi teaduslikke uuringuid ning keskkonnamõjude analüüse. Kui teaduslikud uuringud ei kinnita kavandatavate tegevuste keskkonnaohutust, tuleb juhinduda ettevaatuspõhimõttest.
  2. Võtame arvele ja hindame ressursina kõik loodus- ja maavarad. Lubame nende majandamist üksnes keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutades, mis tagavad liigirikka, puhta ja eluterve keskkonna püsimise.
  3. Hoolitseme selle eest, et looduskaitseliste ja muinsuskaitseliste piirangute seadmine oleks alati põhjendatud ning nendest tulenevaid majanduslikke kahjusid kompenseeritaks eraomanikele võrdse kohtlemise põhimõtte alusel õiglase hinna tasemel.
  4. Järgime loodusvarade kestlikku kasutusstrateegiat. Viime läbi uuringud kõigi ühiskondlike väärtuste kohta ning võtame kasutusele need, mida saab kasutada looduskeskkonda kahjustamata.
  5. Toetame maapõue ja seal leiduvate maavarade kasutamist Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte.
  6. Hoolitseme selle eest, et maa- ja metsavarade keskne haldamine toimuks riigi kontrolli all, et vältida piiratud vastutuse kaudu oluliste keskkonnakahjude teket ja vastutuse hajumist. See ei välista eraettevõtete osalust piiritletud mahuga projektides.
  7. Peame oluliseks keskkonnatasude õiglasemat jaotumist riigieelarve, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja keskkonnakasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel. Suurendame keskkonnatasude laekumist keskkonnahäiringust otseselt mõjutatud omavalitsustele. Käsitleme omavalitsustele laekuvate keskkonnatasude liikidena ka välisõhu saastetasusid.
  8. Toetame turba tunnustamist kohaliku tähtsusega energeetilise toorainena. Rikutud ja mahajäetud turbaalad tuleb lõpuni kasutada ja seejärel taastada nendes endine veerežiim.

Toiduohutus, taimetervise ja loomakaitse

Vabaerakond peab tähtsaks, et Eesti riik tagaks kodanikele usaldustunde eesti toidu ohutuses. Riik peab samasugust usaldust looma ka meie eksportivatele toiduettevõtetele rahvusvahelistel turgudel ning tagama eesti toidu usaldusväärse, kvaliteetse ja ohutu maine. Toidu turvalisusel on oluline roll usalduse loomisel riigi vastu. Usaldusväärsus eeldab pidevat toidutootmise ahelate kontrolli, toidukvaliteedi seiret, võitlust toidupettuste, toiduterrorismi ja toidu päritolu võltsimistega.

Peame tähtsaks põllumajandus- ja metsloomade ning lemmikloomade tervist, heaolu ja väärikat kohtlemist, mida saame tagada hästi väljatöötatud riiklike regulatsioonide, avalike teenuste ja järelevalvega, samuti loomaomanikele pandud kohustuste pideva selgitamisega.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Tagades kodumaise toidu kõrge maine, pakume kõrgemat lisandväärtust kogu ühiskonnale. Tagame toiduohutuse ennetustegevusega.
  2. Teeme rohkem ja tõhustame toiduseireid. Tõhustame järelevalvet toidu käitlemisel tekkivate saasteainete – polütsükliliste aromaatsete süsivesikute (PAH), heterotsükliliste amiinide, furaani, kloropropanoolide, akrüülamiidi, etüülkarbamaadi, N-nitrosoamiinide jms – vähendamiseks ja vältimiseks meie toiduainetes.
  3. Teeme rohkem tootmisprotsesside seireid toiduainete mikrobioloogiliste saastatuse, taimemürkide, mükotoksiinide, pestitsiidijääkide, veterinaarravimite jääkide jms tuvastamiseks.
  4. Tegeleme loomakasvatuses rohkem loomataudide ennetusega, kasvatades vastavate seirete mahtu. Loomade pidev heaolu ja hea tervisliku seisundi tagamine on eelduseks kauplemispiirangutest vaba riigi staatusele.
  5. Avame Eesti tootjatele uusi toiduainete eksportturge meie toidu- ja veterinaariaameti järelevalve kiire tunnustamisega sihtkohariikide poolt.
  6. Suurendame imporditavate toiduainete seireid ja kontrolli, et kaitsta kodumaist tootmist nii palju kui Euroopa Liidu ühisturu reeglid seda võimaldavad.
  7. Tagame järelvalvega jaekaubanduses ja toitlustuskohtades tarbijakäitumist mõjutavate toidukvaliteedi- ja toiduohutusmärkide ning tootjate vabatahtlike kvaliteedisertifikaatide usaldusväärsuse.
  8. Toetame Euroopa Liidu ühiseid taimekaitse ja loomade heaolu nõudeid. Toetame sh glüfosaadil põhinevate herbitsiidide keelustamist Euroopa Liidu ja Eesti territooriumil ning nende asendamist keskkonnale ja inimorganismile ohutute toimeainetega.
  9. Rakendame tõhusamalt PRIA mesilasperede registrit ja eelteavitussüsteemi. Kehtestame rangemad sanktsioonid taimekaitsetöödel eksinud ettevõtete suhtes ja kaalume mesindushuvidega arvestamise nõuete (hea tava) sisseviimist põllumajanduslike otsetoetustele kvalifitseerumise eeltingimustesse.
  10. Parandame Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiametiga koostöös mesilasravimite kättesaadavust ja töötame välja VTA siseselt loomatauditõrje programmid ohtlike mesilashaiguste (parasiitide) jaoks. Peame vajalikuks veterinaararstide mesindusalast väljakoolitamist riigi finantseerimisel Eesti õppeasutustes.
  11. Teostame tõhusamat riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite mõjude analüüsimisel ja uuringuid Eesti mesindussektorile. Kaalume mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlike insektitsiidide kasutamise keelustamist Eestis kõigil põllukultuuridel, mis on mesilastele atraktiivsed.
  12. Oleme vastu geneetiliselt muundatud loomade ja kalade Eesti looduskeskkonda laskmisele.
  13. Toetame jahi- ja kalameeste selgelt piiritletud ning headele tavadele tuginevat harrastus- ja elustiili majandustegevust. Tagame ulukite ja kalavarude populatsiooni pideva ja sõltumatu seire ning küttimis- ja kalastusmahtude täpse piiritlemise, mis tagab loodusliku mitmekesisuse ja piisava juurdekasvu.
  14. Seisame loomade keelustamise eest tsirkuses.
  15. Toetama omavalitsusi ühtse lemmikloomade registri sisseseadmisel ja lemmikloomade kohustuslikku kiibistamist.
  16. Peame oluliseks elektrooniliste peibutusvahendite kasutamisel ja muude jahieeskirjade rikkumisel veelinnujahil rangemate karistuste sisseseadmist. Reguleerime külalisjahtide mõistet ja vastutust ning kaalume selle litsentseerimise otstarbekust.
  17. Kaalume karusloomakasvatuse keelustamist Eestis hiljemalt 2030. aastaks.

Keskkonnajärelevalve

Vabaerakonna eesmärk on viia Eesti keskkonnapoliitikast välja huvide konflikt lahutades kõikide loodusvarade haldamise ja järelevalve funktsioonid.

Selleks kavandame järgmisi tegevusi.

  1. Viime loodusvarade kasutamise järelevalve (Keskkonnainspektsioon) funktsiooni keskkonnaministeeriumist üle siseministeeriumisse Politsei- ja Piirivalveameti alluvusse.
  2. Jätame keskkonnaministeeriumi valitsusalasse klassikalise looduskaitse teemadega tegelemise, milleks on kaitsealad, kaitsealused liigid, loodusvarade (vesi, õhk, maavarad, loomastik, taimestik) kaitssega tegelemine, jäätmekäitlus, keskkonnaseire, loodusvarade arvestus, lubade väljaandmine jms.
  3. Tagame keskkonna järelevalve ametnike regulaarse koolituse.
  4. Hakkame Keskkonnainspektsiooni inspektoreid koolitama keskkonna-konstaabliteks vastavalt kutsetasemele. Loome pädevusastmed – konstaabel, uurija, struktuurijuht.
  5. Käsitleme keskkonnaalaseid süütegusid majandussüütegudena.
  6. Loodusvaradega sooritatavate tehingute kontrollimiseks loome ühtse loodusvarade haldamise IT-süsteemi, kus kogu loodusvaraga sooritatav majandustsükkel on tervikuna läbipaistev ning jälgitav. Süsteemist peab saama ühine kasutusvahend nii loodusvarade arvestusele ja kasutuslubade väljastamisele kui ka politseile, maksuametile ja omavalitsustele.
  7. Muudame abipolitseinike seadust ja lisame sinna õiguse tegeleda keskkonnajärelevalve küsimustega. Kutsume liituma abipolitseinikeks inimesi, kes on keskkonnajärelevalve tööst huvitatud, eriti inimesi, kellel on eriharidus ja kogemused.
  8. Reorganiseerime kohalike omavalitsuste järelevalvesüsteemi, jättes haldusmenetluse omavalitsustele, väärteomenetlused anname aga üle politseile.
  9. Taastame Riikliku Metsakorralduskeskuse, mis jääb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse (nagu Riiklik Geoloogiateenistus) – riik peab kontrollima metsakorraldust (metsaarvestus, metsade ühine arenduskava, metsaalase kompetentsi arendamine, jahimajandus ja ulukiseire jms).

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.