Kuido Nõmm: arstina apteegireformist

Uudised17.10.2019

Ometi on uuendused jõudmas ka tervishoiuvaldkonda – võiks arvata. Kahjuks aga on riik hangunud ja ajale jalgu jäänud süsteemi parandama hakanud üllatavast otsast – apteekidest. Aprillinaljana 01. aprillist 2020 kehtima hakkava uue ravimiseaduse kohaselt rakenduvad muudatused, mis panevad uued nõuded apteegiomanikele ja lõppeb üleminekuperiood, mille jooksul apteegid end nõuetele vastavusse peavad viima.

Mida siis uus ravimiseadus nõuab? (väljavõte ravimiameti lehelt https://ravimiamet.ee/apteegireform)

Alates 1. aprillist 2020 võivad tegutseda apteegid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

  1. Proviisoromandi nõue (RavS § 41 lg 2-5): Üldapteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga (üle 4000 elanikuga linnas) ning peab ühes neist ka juhatajana töötama.
  2. Vertikaalse integratsiooni keeld (RavS § 42 lg 5): Üldapteegi tegevuse üle puudub valitsev mõju ravimite hulgimüüjal, tootjal või tervishoiuteenuse osutajal.
  3. Haruapteekide piirang suurtes linnades (RavS § 30 lg 9.1): Üldapteegil ei saa olla haruapteeke linnades, kus on üle 4000 elaniku.

Muudatuste eesmärk on ravimiameti selgituse kohaselt tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele.

Mis on praegune seis? (info samalt ravimiameti lehelt)

01. augusti seisuga vastab kõigile 1.aprillil 2020. a jõustuvatele nõuetele (proviisoromand, hulgimüüja valitseva mõju puudumine ja suurtes linnades haruapteekide tegevuse lõpetamine) 158 apteeki, mis moodustab 32% kõigist üldapteekidest. Nõuetele mittevastavaid apteeke on 334 (68%).

Nõuetele mittevastavad apteegid paiknevad peamiselt suurtes linnades (üle 4000 elaniku), kus nõuetele mittevastavate apteekide osakaal on 77%, samas kui maal ja väikelinnades on see 50% (79 apteeki üle Eesti).

Mis saab edasi?

1. aprilliks on seega vaja leida ca 330 ettevõtlikku, proviisori haridusega, vähemalt 3 aastase apteegi juhtimise kogemusega inimest, kellel on soov hakata ettevõtjana apteeki pidama. Kuidas see asi edasi läheb on hästi näha perearstide näitel – reeglina pole noortel eriala spetsialistidel suurt soovi ja indu ettevõtja kibedat leiba maitsta. Oluliselt meelepärasem on keskenduda sellele, mida on õpitud ja kelleks on (loodetavasti) süda kutsunud saama – perearst või proviisor. Ma usun, et enamus inimesi, kellel on suur soov ettevõtjaks hakata, teevad seda ilma rasket (pere)arsti või proviisori õpet läbimata. Ja ka seda tean ma täpselt, et tänane meditsiinivaldkonna (arstiteaduskonna) õpe küll mingit tõuget ega eeldust ärimaailmas hakkama saamiseks ei anna. Lisaks eelnevale pole riik ka hea peremees – seda tunnevad perearstid omal nahal. Terviseamet ahistab ning kohati lausa terroriseerib väikeettevõtjatest perearste oluliselt rohkem kui suuri haiglaid. Väikeseid on ikka lihtsam kiusata kui suuri – see on enamusele meist koolis juba selgeks saanud. Ja kui sa pole ettevõtja hingega ning sind veel ka kiusatakse, siis on lihtsam ettevõte tegemata jätta. Ja kui pole ettevõttet/apteeki, siis ei saa inimene kätte ka ravimeid. Suuremates linnades on inimesi rohkem, käibed suuremad ja sinna jääb ka kriitiline mass apteeke, oluliselt problemaatilisem on see väike kohtades – need jäävad suurest osast apteekidest ilma või kui neile ka leitakse väikeettevõtjast proviisor, siis väikese käibe juures on hinnad paratamatult krõbedamad, aga siis on ju odavam linnast osta, mis tähendab maale väiksemat käivet… kuni apteek suletakse. Loodetavasti ei lõpeta äri alustamiseks oma pere hõbelusikad ja suvila maha müünud proviisor pankrotiga. Eelmises ravimiseaduses oli võimalus, et kui kohalik omavalitsus leiab, et kriitilises piirkonnas on apteek puudu, on RA-l võimalus kohustada kette sinna apteek tegema, siis kettide kaotamise korral puudub selline võimalus. Proviisoritele tohib kuuluda ainult kuni 4 apteeki ja neil pole ka seeläbi majanduslikku võimekust, et kriitiliselt apteegita piirkonda täiendav apteek rajada.

Argumendina apteegirformi poolt on sageli välja käidud, et apteegiketis töötav proviisor/farmatseut on ebaprofessionaalsem, tema võimalus hoida oma otsuste sõltumatust, olla autonoomne oma otsustes, on oluliselt väiksem kui apteeki omades. Arstina, kes töötab haiglas, aga ei oma seda haiglat, julgen selles sügavalt kahelda. Vastupidi, ma kardan, et inimene, kelle ettevõtte toimetulek sõltub otseselt sellest kui palju ta müüb lisaks ravimitele tooteid, mille toimimine on tõenduspõhisuseta, on aldim eksima. Võimalik, et ka ma ise, kui mu lapsi ähvardab nälga ja koduta jäämine, oleksin nõus voodoo nõelu, armastuse eliksiiri ning stressi vähendavaid kompleksvitamiine müüma.

Samas, rääkides erinevate valdkonnas orienteeruvate inimestega, oli ühene arvamus, et hulgimüüjad tuleb jaemüügist lahti ühendada. Praeguse seisuga puudub minu arvates aga riigil selleks selge ja toimiv plaan, on risk, et reformi tulemusena laekub riigile praegustelt apteekide omanikelt, kelledest paljud on Rootsi, Saksa ja teiste riikide päritolu, kahjunõue suurusjärgus 200-250 miljonit eurot. Lõpptulemusena maksame me oma apteekide kaotamise eest kahjunõude ning jääme paljudest apteekidest, ennekõike maapiirkondades, ilma. Kindlasti ei ole minu üleskutse, et peaksime reformist loobuma, aga minu arvates peaksime me enne reformi läbiviimist läbi viima SÕLTUMATU reformi mõju analüüsi ning alles siis, vajadusel viies sisse muudatused reformiplaani, viima selle ellu. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika – teati vanasti rääkida. Meie pole üldse mõõtnud, aga peaksime seda tegema, pärast on hilja ja võib olla väga valus.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.