Kuldliiga eestvedajad muretsevad oma avalikus pöördumises: allakäik tööturul algab 40. elu

Uudised07.05.2018

Eesti on sisenenud uude demograafilisse ajastusse, kus sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab. 2040. aastaks on peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealisest elanikkonnast üle 50-aastased. Uus olukord on juba toonud kaasa mitmeid negatiivseid muudatusi ühiskonnas. Toome neist esile kaks peamist.

1. Terav tööjõu puudus. Tööjõupuudus on firmade probleem nr 1. Tööturg Eestis vajab aastas täiendavalt ca 15 000-20 000 inimest, et hoida majandus töökorras.

2. Suurenevad kulud pensionite, tervishoiu, sotsiaalhoolde tarbeks. Eestis elab 386 000 inimest vanuses 50-74. Nendest ei tööta 43% (165 000 inimest aastal 2017).

50+ tööjõudu on küll arvukalt, kuid seni pole neid hinnatud kui väärtuslikku tööjõuressurssi, puuduvad riiklikud strateegiad ja nägemused, kuidas motiveerida inimesi töötama nii enne kui ka pärast pensioniiga. 50+ tööjõudu ei peeta vajalikuks enam panustada, neid koolitada, ümber õpetada, sellised investeeringud Eestis praktiliselt puuduvad. Pigem tundub lihtsam tuua sisse odavat tööjõudu ja juba praegu moodustavad kolmandatest riikidest pärit töötajad mõnedes Eesti regioonides 15-20% kogu tööjõust.

Eestis alaväärtustatakse aastatega kogutud kogemusi ja tarkust ning parimas tööeas inimesed lihtsalt praagitakse vanuse tõttu tööturult välja. Kogemustega inimestesse ei suhtuta meil kui efektiivsetesse ja võrdväärsetesse ühiskonnaliikmetesse, mis on suur viga. Elu näitab, et kõrgtasemega spetsialistiks saamiseks ei piisa ainult haridusest, isegi kõige prestiižikama kooli lõpetamisest jääb väheseks.

Ainult kogemustega tuleb see, mis eristab tippspetsialisti tavaspetsialistist: elutarkus, professionaalne intuitsioon, sotsiaalsed oskused ning võime sündmusi ette näha, tajuda arengutrende. Professionaaliks saamiseks kulub keskmiselt 15 aastat, aga mõnedes valdkondades ka 20 või isegi 30 aastat. Seega tippspetsialistiks saadakse
alles alates 40-50-aastaselt. Kuid see vanus on meie tööturul „kriitiline piir“, mil algab inimeste „väljapraakimine“ ja nende asendamine võimaluse korral noorematega.

Vanus on kõige tugevam ebavõrdse kohtlemise põhjus Eestis, selgus hiljutisest Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Eesti Inimõiguste Keskuse uuringust. 70% vastajatest kinnitavad, et vanuses 50+ on vanusest tulenevad takistused tööturul, võrreldes nooremaealistega, vaid 13% hinnangul neid takistusi pole.

Eestis peetakse üsna loomulikuks, et 50+ inimesi koheldakse tööturul teisiti (=kehvemini) kui nooremaealisi. Kitsenduste ja takistuste olemasolu tundub paratamatuna. Allakäigutrepp tööturul algab 40. eluaastast, mis süveneb vanuse kasvades.

Ebavõrdne kohtlemine lähtub stereotüüpsest mõtlemisest, mis on väga levinud ja püsiv ning annab tugeva motivatsiooni vanuseliseks tõrjumiseks. Stereotüüpset ja eelarvamuslikku suhtumist kogevad paljud 50+ inimesed, pöördudes Töötukassa poole. Ka võib tugevat eelarvamuslikku suhtumist tajuda avalikus sektoris (eriti ministeeriumites), kus aruteludel räägitakse üllaid sõnu 50+ väärtuslikkusest ja rakendamise vajadusest, samas on vaid iga neljas 50+ vanuses ametnik või spetsialist.

On ette tulnud, et ministeeriumi allasutuses peadirektori vahetudes vahetab uus juht välja ka senised väga hästi töötanud kogemustega inimesed, suutmata arukalt liita kauaaegsete töötajate tarkust asutusse toodud nn oma
meeskonna eesmärkidega. Tegemist on taunimist väärt probleemiga, sest avalik sektor, mis peaks olema riigi lipulaevaks tööjõu võrdse kohtlemise ja hoolivuse poolest, on tõrjuv 50+ tööjõu suhtes.

Tugevast vanussurvest räägib ka palgalõhe, mis väljendab 50+ inimeste tõrjutud ja madalat positsiooni tööturul. 50+ inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25-49 aastased). Ka on 50+ inimestel oluliselt madalamad ametikohad kui noorematel. 50+ inimesed töötavad üle kahe korra sagedamini lihttöölistena, vähem on nad hõivatud juhtivatel kohtadel ja spetsialistidena.

Tõsine takistus on vähene juurdepääs täiendharidusele ja tasemeõppele. 50+ vanustele heidetakse sageli ette nende aastakümnete tagust aegunud haridust, paraku on nende juurdepääs täiend- ja ümberõppele, rääkimata kõrgharidusest, üsnagi piiratud. Eesti 55–74-aastastest inimestest osaleb hariduses või enesetäiendamises 3,8%.

50+ tööjõu probleemid huvitavad vähe institutsioone, kes vastutavad olukorra eest tööturul nagu Töötukassa, Tööandjate Keskliit, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jt. Institutsioonid ei võta endale vastutust tööturul toimuva eest, 50+ tööjõuressursi alakasutamine ei tundu neile olulise riikliku probleemina. Oleme püüdnud võtmeinstitutsioonide esindajatega kohtuda, astuda dialoogi, pakkunud end
sotsiaalpartneriks.

Paraku parimal juhul kuulatakse meid ära ja sellega kõik piirneb. Reaktsioon tööjõu puudusele on: pigem toome tööjõudu sisse, kui hakkame siin oma inimestega vaeva nägema ja nendesse investeerima. Tegemist on vastutusest kõrvalehiilimisega, Eesti riigi kesksed tööturu institutsioonid ei täida oma funktsiooni. Selline tööturupoliitika on äärmiselt ohtlik ja lühinägelik ning sellega ei saa kuidagi leppida.

Mida teha? Alustuseks on vaja objektiivset kriitiliste valupunktide kaardistamist 50+ inimeste olukorrast tööjõuturul. Meil puudub taoline terviklik ülevaade ja seni, kuni suur osa aurust läheb väljapoole suunatud illusoorse klantspildi loomisele Eestist, kus vanemaealiste tööhõive on Euroopa mastaabis kõrgetasemeline, pole võimalik sotsiaalsetele probleemidele vastu seista. Kuni puudub objektiivne teaduspõhine analüüs, mis 50+ inimestega tööjõuturul tegelikult toimub, ei ole võimalik negatiivseid protsesse mõjutada.

Ja lõpetuseks on meil kolm küsimust Töötukassale ja Vabariigi Valitsusele.

Kolm küsimust Töötukassale. Mida võtate ette juba lähiajal, et…

1. 50+ tööotsija ei peaks tundma alandavat, eelarvamuslikku ja stereotüüpset suhtu-
mist, tulles teilt nõu küsima?

2. peatada 50+ tööotsija allakäigutrepp tööturul, aidata tal leida haridusele ja koge-
mustele vastav töökoht, aidata õppida uus eriala jms?

3. 50+ spetsialistist tööotsija ei peaks aasta-kaks otsima lootusetult tööd ja siis leppi-
ma pakutava valvuri, kassapidaja, koristaja vms kohaga.

Kolm küsimust Vabariigi Valitsusele. Mida võtate ette juba lähiajal, et…

1. vähendada katastroofiliselt kõrget palgalõhet 50+ ja nooremaealise tööjõu vahel?

2. tagada 50+ tööjõule nooremaealistega võrdväärne positsioon avaliku halduse
sektoris?

3. panna piir Eestis lokkavale vanuselisele ebavõrdsele kohtlemisele tööturul?

Allakirjutanud:
Reet Trei
Kaur Kuurme
Kertu Rooma
Ruudo Liis
Külli Meister
Erich Saarik
Martin Pennaste
Margit Veroman
Kersti Kracht
Raivo Hellerma
Sirje Soo
Ester Šank
Rein Siim
Kersti Lang
Lembit Tuur
Ahti Aasama
Siiri Käpa
Ilmar Jõgi
Tiina Tambaum
Marge Tiidus
Aili Ermel
Kaja Saar
Lembi Ruubel
Stanislav Tšerepanov
Helve Kase
Iris Pettai
Heino Junolainen
Marek Reinaas
Juhan Bernadt
Tarmo Prikk
Aimar Altosaar

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.