Lutsepp: inglise keele pealetungist kumab läbi orjameelne eesti keele alavääristamine

Arvamus19.01.2019

Hämmastav, et juba terve inimpõlv tagasi ehk 1989. aasta 18. jaanuaril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu keeleseaduse, millega tunnistati toonases Eesti NSV-s riigikeeleks eesti keel. Tore on tähistada seda kohe eesti keele aasta alguses ja valimiste eelõhtul.

Selle tähtsa sündmuse puhul korraldasid Eesti Keele Instituut, Eesti keelenõukogu, Emakeele Selts ja Haridus- ja Teadusministeerium konverentsi „Keeleseadus 30“. Kõigil soovijatel on võimalik seda järele vaadata/kuulata ERR-i kodulehelt.

Eriti soovitan tähelepanu teritada kahel konverentsiettekandel, nimelt Ülle Madise „Meie väärtuslikul salakeelel“ ja Ilmar Tomuski „Eesti NSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem“. Kindlasti kirjutatakse neist mitmelgi pool, seepärast ei hakka ma neid ümber jutustama.

Konverentsi kolmanda bloki moodustas valimiste-eelne erakondade esindajate väitlus, mida juhtis Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Juhin tähelepanu just kenale eestikeelsele sõnale „väitlus“.

Väitlusel osalesid nii varasem haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) kui praegune – Mailis Reps (Keskerakond), samuti Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Maris Lauri (Reformierakond), Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond), Ülo Pikkov (Eesti 200) ja mina – Elo Lutsepp (Vabaerakond).

Laias laastus oligi vaid kaks väitlusteemat – millal peaks alustama eesti keele õpetamine vene keelt kõnelevatele lastele ja kas eesti keele mitteoskamine siinsete inimeste poolt pole asendunud uue ohuga eesti keelele.

Ebatavaline üksmeel

Peab ütlema, et sellist üksmeelt ja ühiselt mure rahva ette toomist poleks ma poliitiliselt väitluselt osanud oodata. Jäi vaid käsi laiutada, et kui kõik nii sarnaselt mõtleme, siis miks me ei ole 30 aastaga eesmärgile jõudnud.

Kõik väitlejad jõudsid oma erakondade programmidele toetudes seisukohale, et eesti keelega tuleb alustada lasteaias, arusaamatuks jäi vaid, kas lahenduseks on eesti keele tunnid (juba kolmeaastastel olevat vene lasteaias eesti keele tunnid!) või tuleks koera saba korraga maha raiuda ja lasteaiad muutagi eestikeelseteks.

Siit ei tulnud küll selgeid ei- või jah-vastuseid, mistõttu tõstis kuulajate poolelt uuesti selle küsimuse ka vabaerakondlane Kaie Herkel. Sinna see aga jäi. Tundus, et viimane variant sai siiski ülekaalu Keskerakonna ministri keeletundide ja Eesti 200 kakskeelse lasteaia ja kooli mõtte kõrval.

Uus ohustaja – inglise keel

Suure sisemise mure väljaelamise põhjustas hoopiski oht eesti keelele muust suunast – inglise keele jõuline pealetung kõrghariduses ja teadusmaailmas. Siin kumab läbi orjameelne enese ja oma keele alavääristamine.

Vabaerakonna programmis on mõlemad kõne all olnud teemad põhjalikult programmi ja mitte ainult valimisprogrammi sisse kirjutatud. Võiks isegi öelda, et need on teemad, mille üle on erakonnas uue programmi kirjutamisel kõige kauem arutletud ja mis valmis esimesena.

Erakonna valimisprogrammis on meie kultuuri peatüki peasõnumiks: „Seisame eestikeelse ja -meelse ülikoolihariduse eest, kõik lasteaiad eestikeelseks!“

Põhjalikumalt loe valimisprogrammist kultuuri ja keele programmi siit: https://vabauudised.ee/programm/kultuur-ja-keel/

Elo Lutsepp on Vabaerakonna aseesimees, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuurikeskuse juhataja

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.