Margo Munner: 24. september 2019 – kas pöördeline päev välispoliitikas?

Arvamus, Kommentaar26.09.2019

24. september oli välispoliitilises mõttes lausa murranguline, sest lääneriikides nn. “populismiajastu” sissejuhatanud arengud said mõlemad ulatusliku tagasilöögi osaliseks.

Esiteks – Ühendkuningriigi ülemkohtu otsus parlamendisessiooni lõpetamise osas oli ikka väga ootamatu. Kuigi mõned analüütikud pidasid võimalikuks, et ehk tuleb napp häälteenamus (stiilis 6-5 vastu), siis seda, et otsustatakse ühehäälselt parlamendisessiooni lõpetamine õigustühiseks tunnistada, ei osatud kohe üldse aimata. Siiski, Ühendkuningriigi EL-ist lahkumise teekond on jätkuvalt täis pöördeid ja karisid, mida on väga keeruline ette prognoosida.

Näiteks – päev-paar varem võttis UK leiboristide partei üldkoosolek vastu kummalise seisukoha Brexit’i osas: leiboristid lähevad valimistele (mida pole veel väljagi kuulutatud) lubadusega taotleda teist referendumit. Aga enne seda referendumit soovib Corbyn rääkida EL-iga läbi uue lahkumisleppe. Kui selline plaan realiseeruks, tekib kummaline olukord, kus teisele referendumile läheb n.ö. leiboristide lahkumislepe vs. Euroopa Liidu liikmeks edasi jäämine. Kumba positsiooni siis leiboristid toetavad, selguks alles pärast valimisi ja pärast lahkumisleppe muutmist. Selle peale võib tekkida küsimus: kas Brexit lõhestab pöördumatult mõlemad suured, seni pikalt UK poliitikat vedanud parteid? Konservatiivid on juba ammuilma “lõhki”, aga nüüd võib sama juhtuda ka leiboristidega, kuna nii arusaamatu Brexit-i positsiooni peale on paljud selle partei liikmed tugevalt solvunud.

Teadmata on ka see, mida teeb edasi tänane Boris Johnsoni vähemusvalitsus. Parlament on nüüd küll tagasi, aga Johnsonil on sealt raske mistahes eelnõud läbi lükata, rääkimata siiamaani veel teoreetilisest uuest lahkumisleppest. Tõsi, eelmisel nädalal antud intervjuus ütles Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker, et tema usub kokkuleppe võimalikkusesse ning et Brexit saab kindlasti toimuma.

Seega, kuigi teisipäeval teatavaks tehtud UK ülemkohtu otsus oli kindlasti väga suur raputus, siis Brexit’i enda tulemus on jätkuvalt teadmata.

Aga teiseks… See, mis on toimunud USA-s president Trump’i ümber, on küll n.ö. “tektooniline” nihe! Skandaal, milles USA president küsis Ukraina presidendilt abi 2020. aasta presidendivalimiste kampaania kontekstis, kerib üles aina suuremaid tuure.

Demokraadid teatasid samal kõnealusel päeval, 24. septembril, Ukraina skandaali valguses, et alustatakse presidendi tagandamisprotseduuridega. See on miski, millest on senikaua püütud hoiduda, sest kuigi esindajatekojas on demokraatidel enamus, siis senatis mitte ja kuni viimase ajani oldi veendumusel, et senatist ei saa tagandamine läbi minna. Lisaks on demokraadid kartnud sellise sammu puhul ka poliitilisi tagajärgi: Trump võitis eelmistel presidendivalimistel mitmeid n.ö. demokraatide kantse, mille puhul ilmselt on demokraatliku partei liidrid seni teinud kalkulatsiooni hoiduda Trump’i vastu laussõjast, sest see võib üles ärritada need tulihingelised Trump’i toetajad, sh. siis ka “nende osariikides”. Nüüd aga on see strateegia kõrvale heidetud ja minnakse presidenti tagandama.

Kas presidendi tagandamine võib ka läbi minna? On ju Trump kogu oma ametiaja vältel ainult ühest skandaalist teise astunudki. Ometigi tundub, et nüüdseks on “midagi” muutunud. See, et demokraardid on Trump’i peale vihased, on igati loogiline. Aga Ukraina-skandaaliga seoses on ühtäkki pöördunud tema vastu ka mitmed senised olulised liitlased – nii poliitikas kui ka meedias. Loomulikult ei ole ka siin võimalik midagi üheselt öelda, aga presidenti kritiseerivate või vähemalt tema tegevust ebaseaduslikuks nimetavaid sõnavõtte on olnud ka näiteks tuntud ja vähemtuntud vabariiklaste seas (üks esimesi selliseid oli endise presidendikandidaadi Mitt Romney säuts), aga mis veelgi huvitavam – isegi n.ö. vabariikliku partei sõnumit levitava Fox News telekanali ja eriti selle hommikuprogrammi (mida Trump on varem ohtralt vaadanud ja kiitnud) üks juhtidest Steve Doocy.

Teine meediakanal, demokraatide suhtes “väga sõbralik” MSNBC aga levitab väidet, et juhul kui tagandamine toimuks salajasel hääletusel, siis oleks lausa kuni 30 vabariikliku partei senaatorit valmis tagandamist toetama (vaja oleks “vaid” 20 vabariiklikku senaatorit + kõik 45 demokraati ja 2 parteitut). Kuna aga reaalsuses on tegemist avaliku hääletusega, siis tulevad mängu teised kalkulatsioonid ja reaalset tagandamist ei pruugi siiski juhtuda.

Kõike seda siit kaugemalt jälgides tekib õigustatud küsimus: kas “kusagil omade seas” on tehtud mingi “otsus” Trump maha võtta? Kui jah, siis läheb tagandamine senatist ka läbi.

Kui nüüd aga mõlemad teemad kokku panna, siis võiks veelgi üldisemalt küsida: kas populismiajastu sissejuhatanud protsessid ja nende taga seisnud isikud on nüüdseks sisenenud allakäigu-keerisesse? Kas 24. september 2019 läheb ajalukku kui päev, mil protsessid pöördusid? Või läheb kõik samamoodi edasi?

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.