Mart Kivastik: Kuni jääme tagahoove maha lõhkuma „suurte ideede“ nimel, oleme valel teel!

Arvamus, Kommentaar, Uudised26.02.2019

Pärast seda, kui tuntud kirjanik, teatri- ja filmimees Mart Kivastik kuulis Vabaerakonna juhi Kaul Nurme sõnavõttu Eesti piirkondlikust ebavõrdsusest, teadis ta kindlalt, et selle erakonna poolt ta hääletab.

Mart Kivastik

„Hakkasin mõni aeg tagasi mõtlema, et keda ma valin, ja vaatasin, et ei olegi kedagi valida,“ meenutab Mart oma teekonda Vabaerakonnani. Jah, ainult nime järgi võiks ta patrioodina ju valida Isamaad, aga viimane on Keskerakonnaga juba mõnda aega koalitsioonis, mis Mardile kohe üldse ei meeldi. „Teisalt mulle meeldivad rohelised, aga ka neid ei saa valida, sest Tallinnas on nad eesotsas Zuzuga samamoodi Keskerakonnaga mestis,“ on ta pettunud. Teistest suurtest parteidest ei tasu rääkidagi.

Seejärel avastas Mart, et Vabaerakond on ainus, kes võitleb samade asjade eest, mis tallegi sügavalt korda lähevad. „Esiteks on vabakad praegusel kujul kavandatud Rail Balticu vastu, siis kuulsin, kuidas Kaul Nurm rääkis Lõuna-Eesti ja Tallinna ebaühtlasest arengust – ja väga hästi rääkis! Selle vastu tuleb midagi teha,“ nõustub ta. „Piirkondade ebavõrdsus aina süveneb ja Rail Baltic teeks selle veel hullemaks. Niisiis, mul ei olnud kõhklusi, olin algusest peale vabaerakondlaste poolt, sest kedagi teist polegi,“ selgitab ta.

Kandidaadiks tänu Juku-Kallele

Mõni aeg hiljem selgus hea uudis, et tartlastel on Martivõimalik ka riigikokku valida. Jätkuvalt parteituna kandideerib Mart eelseisvatel valimisteljust Vabaerakonna ridades ning selle sammu põhjuseks võib pidada Juku-KalleRaidi.

„Sõber Juku-Kalle, kes on ju „vana riigikogulane“, kirjutasmulle mõni aeg tagasi Facebookis ja küsis, et kumba minna, kas Isamaasse võiVabaerakonda. Ma ütlesin talle, et ärgu mingu Isamaasse, see on Keskerakonnagaseotud, lõikavad kogu Eesti metsa maha, et mingu Vabaerakonda. Juku-Kalle võttismind kuulda ja läkski, aga siis hakkasin mõtlema, et soovitasin talle erakonda,mille reiting oli sel hetkel ülimadal, ühe protsendi ringis. Sain aru, et oleks aus tegu, kui lähen talle appi ja kandideerinka ise Vabaerakonnas, toetades Juku-Kalle kandidatuuri.“

Kas ka Mart tahab päris poliitikuks saada, on veel varaöelda. „Küll aga vaatan kõrvalt, et meid valitsetakse täpselt nii, nagu ma eitahaks,“ selgitab Mart. „Teadsin, et midagi peaksin kodanikuna tegema, et see eijätkuks. Ja nii palju ma teengi, nagu ma praegu teen,“ viitab ta endakandideerimisele.

Siiski pole poliitika Mardile sugugi võõras, läbi-lõhki loominguinimesena on alati olnud tugeva poliitilise närviga. Suur osa tema viimaste aastate menuetendustest (rääkimata üldse loomingust) on seotud Eesti poliitika ja ajalooga. Viinistus on viimaste aastate jooksul lavale jõudnud kaheksa etendust – kõik meie suurkujudest ja n-ö Eesti asjast. Viimane, 2018. aasta suvel Viinistus esietendunud lavastus oli „Kostja ja hiiglane. Päts“ president Konstantin Pätsist. Mart tunnistab, et ehkki on oma tööde eest saanud aastate jooksul palju head tagasisidet, siis viimase etenduse tõttu sattus ta tihti ka kahe tule – Pätsi pooldajate ja vastaste – vahele. Vastased küsisid, miks ta Pätsi nii heas valguses näitas, pooldajad leidsid jälle, et Pätsile tehti etenduses liiga. Hea oli Mardi sõnul aga see, et lavastajaks oli venelane Aleksandr Ogarev. „Ta ei teadnud midagi sellest jagelemisest, mis Eestis Pätsi ümber toimub. Ja see, kuidas venelane seda lavastas – ta tegi seda tõsisemalt, kui eestlane oleks seda teinud,“ on Mart rahul.

Kirjatöö, teater, film, muusika, sport

Kirjaniku, teatri- ja filmimehena on Mart alati rõõmus, kui tema töid märgatakse või tagasisidet antakse. „Neid juhtumeid, kui keegi juurde tuleb ja tänab, on õnneks olnud palju. Rahvale kõige nähtavamad olidki ilmselt Viinistu etendused.“

Samas ei usu Mart enam kriitikuid, sest kunagi ei tea, kedaja mida uskuda. Kõik on koondunud tsunftidesse ja vastavalt sellele kiidetaksesündmus üles või laidetakse maha. „Kui keegi kriitikat teeb, siis sa ei saa aru, kas see ontsunfti promotrikk või on päris kriitika. Kui mingi tükk välja tuleb, siis eisaa ka aru, kas räägitakse seepärast, et selle tegi sõber või vaenlane.Lehtedes ei ole enam kriitikat, on reklaam. Kui artikli alla on kirjutatud sõna„kriitik“, siis on see minu jaoks juba kahtlane. Tõelised kriitikud, nagu olinäiteks Jaan Ruus, on kõik kahjuks välja surnud.“

Mardi enda elu Eesti loominguinimesena käib kindlate perioodide kaupa. „Kord on teatriperiood ja seejärel tuleb filmiga tegelemise periood. Kuna teater ja film on paratamatult kirjutamisega seotud, siis kirjutamisega tegelen kogu aeg, selles ma pause ei pea.“ Kui avalikkusele on Mart Kivastik tuntud kirjamehena, siis andeid peitub temas palju enam. „Mu sõpradele ei ole need üllatuseks, et olen siiski spordiinimene, vahin telekast Federeri, loodan, et ta mängib veel mõne aasta, mängin ise tennist, käin ujumas. Olen lõpetanud muusikakoolis koorijuhtimise eriala – erialaõpetajaks Elleri koolis oli Alo Ritsing. Tartu Ülikoolis olen lõpetanud eesti filoloogia. Kodus klimberdan praegu ka, väga mõnus, aitab keskenduda. Tartus Promenaadi klubis, mis on nagu Tallinnas Kuku klubi, toimus lausa esinemine. Meil oli taidlusõhtu, mängisin omaenda klaveripalu, ilge närv oli sees.“

Kas väikestel pole eluõigust?

Mart märgib, et kui Eesti taasiseseisvumise algusaastatelolid kõik täis optimismi ja kõigile oli ruumi, siis nüüd teeb muret suurteülbus. „Lugesin just Ossinovski usutlust, kus ta ütles, et „mingidkääbusparteid tahavad ka saada parlamenti“. See suhtumine, et Eestis üks suur jatähtis otsustab, kas väikesed võivad üldse elada ja olla või ei, on Eestijuures kõikse jamam asi. See, kuidas öeldakse, et näed, mehed muretsevad siin omamingi väikese tagahoovi pärast ega mõtle suurtele asjadele, nagu näiteks tehaserajamine,“ on Mart pahane. „Kõige tähtsam ongi minu arvates tagahoov. Seni kuni jääme oma tagahoovemaha lõhkuma nende „suurte ideede“ nimel, millest keegi peale mõne ärimehe eivõida, on Eesti täiesti valel teel. Pigem ma valvaks just kõiki neid tagahoove.Peaksime aru saama, et suured asjad ei mahugi Eestisse ära ja meil ei olegineid vaja. Meil Eestis peavadki olema väikesed asjad, mida teevad nutikadinimesed ja selleks ei pea ka kogu metsa maha lõikama.“

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.