Minister unustas maaelu artiklis maainimesed ära

Arvamus06.11.2019

Sakalas ilmus rahvastikuministri Riina Solmani artikkel „Maal elamise võlud ja valud rahvastikupoliitilises vaates“. Pealkirja järgi võiks eeldada, et minister kirjutab murest maainimeste elu-olu vastu ja pakub mõtteid, milliste lahendustega probleeme kõrvaldada, või kasvõi leevendadagi. Tegelikult ei ole kirjutises „võludest“ juttugi, „valudest“ justkui ka mitte.

Lugeda saame hoopiski hulganisti erinevatest arvudest, mis tulenevad Statistikaameti mingisugusest prognoosist, mille teadmine ei lahenda küll ainsatki maainimeste muret. Olgu veel mainitud, et kui statistika annab mingigi pildi situatsioonist, siis prognoos, olgugi tehtud tuginedes statistikale, on ikkagi suuresti pastakast välja imetud. Veel saame teada, et minister käis suvel Soomes ja vestles seal eestlastega ning loomisel on mingi programm nimega „Globaalne Eesti“. Milles see seisneb, sellest juttu pole, mind isiklikult sõna „globaalne“ pisut hirmutab juba. Aga see selleks, vaatame siis pisut, mida on valitsus maainimeste heaks teinud või millistest plaanidest on teada.

No siinkohal peaks muidugi kirjutamise katki jätma, sest mitte midagi ei tule meelde. Koalitsiooni kuuluvatest erakondadest oli valimistel suur maainimeste toetus EKRE-l. Sellest võiks justkui järeldada, et just nende programm ja mõtted pakuvad parimaid lahendusi maapiirkondade muredele. Aga ei, valimislubadused olid EKRE-l 2,7 miljardi euro suuruselt üle võlli ja ühtki mõistlikku mõtet pole valitsusest tulnud. Alkoholiaktsiisi alandamise kannaksin kindlasti positiivse poole peale, sest see toob riigile Lätti rännanud raha tagasi, aga juba suletud maapoode taasavama ei kannusta. Korraks rahandusministri huulilt kostunud lubadus järgmisena kütuseaktsiisi alandamine ette võtta, millest just maainimesele rohkem leevendust oleks, on unustatud. Nüüd müttab vahepeal politseijuhi kangutamisega sügavale ämbrisse astunud minister USA avarustes ja püüab valimistel lubatud miljardit kodukamarale tuua. Vahet pole, kas küsitud abirahana või mõne panga trahvirahana, peaasi, et miljard kokku tuleks. Ja võimalikult salaja, et süvariik jälle oma karvaseid kämblaid vahele ei topiks. Noh, mis seal ikka, maainimeste poolt palavalt toetatud partei tõmbas oma lubadustega nad lamedalt lohku, aga elu läheb edasi ja maainimene ikka veel loodab nagu selgub püsivast reitingust.

Isamaa võitleb oma pensionireformiga ja seletab kõigile, et kõik vastuväited on juba kõlanud ja neis pole midagi uut. Kas need ka paika võiks pidada, selleni arutelu ei jõua. Mulle isiklikult vabadus oma raha käsutada meeldib, aga seda kohe laiaks lüüa siiski ei kavatseks. Keskerakond tegeleb põhiliselt vabandamisega ja püüab pensionäridele selgeks teha, et seitsme eurone pensionitõus on tegelikult neljakümne viie vääriline ja seda võib erakorraliseks peaaegu juba lugeda küll. Seega, linnuke justkui kirjas, mis siis, et tiivutu.

Ja nii see eluke meil kulgeb. Aga vaadakem ka seda, millised võiksid olla need sammud, mis ka tegelikult elu Tallinnast väljaspool võiks elavdada ja maainimese elujärge Tallinnale järgi aidata. Vabaerakond pakkus selleks mitmeid mõtteid oma valimisprogrammis, mis ka asjatundjate kiitva hinnangu said. Kahjuks ei osanud sisetülides karastunud Vabaerakond õigel ajal kraaklemist lõpetada ja nii jäi oma ideede rahvale selgitamiseks liiga vähe aega. Ja seni, kuni lubadustele katteallikaid otsiti, sai see viimnegi aeg otsa. Vähemalt ei püüdnud me inimesi lolliks teha.

Eelmise Vabaerakonna esimehe Kaul Nurme poolt veetav idee jagada Tallinn ja ülejäänud Eesti Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks eraldi mittehalduslikus majanduspiirkonnaks eesmärgiga vähendada pealinna ja muu Eesti arenguerinevusi. Selline tegevus annab Eesti riigile rahalist võitu kuni 1 miljard eurot iga 7-aastase ELi finantsperioodi jooksul. Seda kasutatakse kõikjal euroopa riikides, et aidata investeeringutoetustel jõuda ka suurematest linnadest kaugemale maapiirkondadesse. Ja need on just need toetused, mis annavad võimaluse arendada maapiirkondade elutingimusi võrdväärsemaks Tallinnale.

„Tasuta lasteaia“ lubadust mäletate? See oli Vabaerakonna pakutud idee, mille enamus praegu parlamenti kuuluvatest erakondadest üle võtsid ja kodustasid. Täna ei räägi sellest enam ükski neist.

Jälle saite lohku! Aga teatavasti on just maapiirkondades elavad pered lasterikkamad ja seega oleksid vähenevad kulud laste kasvatamisel just neis piirkondades elavatele peredele suuremaks toeks.

Põllumajandus on eelkõige maapiirkondades tööd andev tegevus. No kui nüüd Tallinna vanalinnas asuv kartulipõlluke välja arvata. Muu euroopaga võrdsemaid põllumajandustoetusi lubasid samuti mitmed täna koalitsioonis olevad erakonnad. Täna poodi minnes näeme aga endiselt, et Eestis kasvatatud tomat või kurk on oluliselt kallim imporditud kaubast. Olen vestlustest põllumeestega aru saanud, et võimalusel nad loobuksid igasugustest toetustest, kui sama juhtuks ka mujal euroopas. Isegi ebasoodsam kliima oleks võrdsem, kui tänased toetused. Mahepõllumajandusest on räägitud Eesti kontekstis, kui meie tulevikuperspektiivist. Ometi kiusab riik erinevate regulatsioonidega ka siin ja mitte kõik need ei ole EL poolt peale surutud. Nii põllumajanduse kui ka loomakasvatuse efektiivsemaks muutmise puhul on sisuliselt ainus lahendus investeerimine tehnikasse, aga selleks, et põllumees julgeks investeerida on vaja riigi tuge, et ka kehval aastal nina veepinnale jääks. See lubadus kehtib aga ainult enne valimisi.

Mis siis veel? Meediast on pidevalt näha, et me sätime oma samme selle järgi, mida tehakse kuskil Poolas või Ungaris või Saksamaal. Mind isiklikult ei huvita üldse, kas Brexit toimub või kas lükatakse taas edasi. Mind huvitab ainult see, et meie siin Eestimaal oma elu ise korraldame lähtuvalt sellest, mis on meile parim. Jah, me oleme osa euroopast ja maailmast ning paljud nende otsused mõjutavad ka meid, aga me oleme siiski iseseisev Eesti Vabariik ja peame ennekõike lähtuma oma otsustes Eesti rahvale parimatest lahendustest.

Sakala “Minister unustas maaelu artiklis maainimesed ära”, 29. oktoober 2019

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.