Pildi autor: Kaja Vajak

Eesti Vabaerakonna poliitiline avaldus Eesti maksukeskkonna kohta

18. märtsil 2016 Konverentsi „Eesti maksukeskkond 2020“ lõppsõna

Eesti ühiskonnas on süvenemas tunnetus, et Eesti maksukeskkond ei ole heas vastavuses 21. sajandi globaliseeruva ja tehnologiseeruva maailmamajanduse konkurentsikeskkonnaga, ei toeta ega taga Eesti majanduskasvu ning erinevad maksuseadused ei ole ohtrate seadusemuudatuste tõttu enam üksteisega kooskõlas.

Oma muret on intervjuus Eesti Päevalehele (22.02.2016) väljendanud president Toomas Hendrik Ilves, kes muuhulgas ütles: „Majanduskeskkonna elavdamiseks tasuks senine maksupoliitika ümber vaadata. Eestit ei aita edasi mistahes erakondlik maksupoliitika, vaid Eesti majanduse arengut soosiv maksukeskkond. Selle teema avamist ei tohi karta.“

Sarnaselt on kirjas ka Tööandjate Keskliidu manifestis: „Maksupoliitika peab soodustama Eesti ühiskonna peamist heaolu allikat – töötegemist. See eeldab töötegemise maksukoormuse leevendamist. Ühiskonna huvides on maksustada pigem jõukas olemist kui jõukaks saamist.“

Väga paljud ettevõtlusliidrid ja investorid on väljendanud oma muret Eesti maksukeskkonna konkurentsivõime pärast.

Vabaerakonna meelest ei soosi Eesti tänane maksukeskkond kõrgepalgaliste töökohtade loomist, teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtlusmudelite ellukutsumist ning ekspordimahukate ettevõtete loomist. Maksukeskkond, mis on meid toonud täna siia, ei vii meid enam tõhusalt edasi – me oleme tõsise arenguprobleemi ees!

Maksu- ja aktsiisipoliitika kaudu on meil tööjõud ja energeetika läinud lubamatult kalliks.

Eesti ei vaja maksukeskkonna peenhäälestamist, mõni maksukomponent vajab aga otsustavat „kirurgilist“ sekkumist. Näiteks ei saa rahul olla sotsiaalmaksu määraga ega ka kogu koormust tööandja õlule paneva kogumisprintsiibiga. Samuti lonkavad mõlemat jalga jaotusmehhanismid – jätkusuutlik ei ole ei pensioni- ega sotsiaalsüsteem. Eestis on selgelt üle võlli mindud ka riigilõivude ja aktsiiside kehtestamise ja tõstmisega.

Vabaerakond on veendunud, et 2019. aasta Riigikogu valimiste üheks võtmeteemaks kujuneb maksukeskkond. Soovime olla selle mõtestajate esirinnas. Viimane aeg on mõista, et meie enam kui 20 aastat tagasi kehtestatud maksukeskkonda on tabanud põhimõtteline muutus. Kui veel viis aastat tagasi, mil Eesti läks üle Euroopa Liidu ühtsele valuutale, kehtisid meil teatud kindlad makromajanduslikud koostisosad, siis tänaseks ei ole neist järel suurt midagi.

1.     Meie makromajanduslik nurgakivi oli valuutakomitee süsteem – see on asendunud euroga ja sellest tuleneva monetaarpoliitikaga.

2.     Meil oli tasakaalustatud eelarve – nüüd aetakse meile pidevalt kärbseid pähe nominaalse ja struktuurse eelarvetasakaaluga, mis ümberseletatuna tähendab, et aastatetagusest rangest tasakaalus eelarvepoliitikast on alles jäänud riiklik fiskaalpoliitiline skeemitamine.

3.     Meie proportsionaalne maksusüsteem on proprtsionaalne ainult pealiskaudsel käsitlusel (tulumaksuvaba miinimumi aste).

4.     Meie omaaegne üliliberaalne vabakaubandus on asendunud Euroopa Liidu protektsonistliku keskkonnaga.

5.     Subsiidiumide ja dotatsioonide ning mitmesuguste erisuste tagasihoidlik osakaal meie majanduses on asendunud pidevalt toetusi ja erisusi taotletavate ühiskonna osapooltega. Põllumajanduses ja keskkonnamajanduses on subsiidiumid muutunud ärimudeli vahetuks osaks. Hiljuti kehtestati tööjõu maksuerisused Ida-Virumaale.

Kui neile viiele punktile lisada veel oluliselt vabamaks muutunud tööjõu ja kapitali liikumine võrreldes meie maksukeskkonna aluspõhimõtete kehtestamise ajaga ja meie kohustus pidevalt käibele võtta Euroopa Liidu määrusi ja muid regulatsioone, siis võime selgelt välja öelda, et kõigile nendele väljakutsetele vastamiseks ei piisa enam järjest anakronistlikumaks kujuneva maksukeskkonna peenhäälestamisest. See oleks nagu 25 aastat vanuse tehnika tuunimine, samal ajal kui kõigil ümberringi on uued masinad.

Vabaerakond on seisukohal, et Eesti väärib täiesti uut, liberaalset, ettevõtjasõbralikku ja meie ühiskonna huvidele vastavat maksukeskkonda. Asume seda välja töötama ja me loodame seda teile tutvustada kahe aasta pärast, 2018. aasta kevadel tänase maksukonverentsi jätkukonverentsil.