Krista Aru: kas Eesti muuseumide edulood on rahandusministeeriumi kullipilgu vaates Eesti kultuuri nõrkus?

Vabaerakonna saadik Riigikogus, kauane Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru küsis täna (07.03.16) riigihalduse ministrile esitatud arupärimises, millisel moraalsel ja õiguslikul alusel sekkub rahandusministeerium teiste ministeeriumide valitsemisalas toimuvasse.

4. märtsil ajalehes Postimees avaldatud rahandusministeeriumi nõuniku väites on mitu ebapädevat, valdkonnas töötavaid inimesi ja Eesti kultuuripärandist hoolivaid inimesi solvavat hinnangut, ütles Aru. Muuseumivaldkond, kultuuriministeerium ning omavalitsused ja kõrgkoolid on ühiselt alates 2012. aastast muuseumivõrgustikku korrastanud ning jõudnud kokkulepetele mitme suure muudatuse osas ja see töö jätkub kultuuriministeeriumi kodulehel avaldatud valdkondliku tegevuskava alusel.

Aru sõnul on Eesti muuseumid ja muuseumitöötajad teinud suurepärast tööd ning saavutanud rahvusvahelistki kiitust pälvinud tulemusi, mille üle uhke olla Ta küsib ministrilt millisele algallikale toetudes on muuseumide tegevust rahandusministeeriumis hinnatud. Samuti tahab arupärija teada, millal ja mille kohta on rahandusministeeriumil olemas analüüsid, et suur ühendamine hoiab raha kokku.

Arupärimise tekst on lisatud allpool.

 

Hr Arto Aas                                                                                                            7.03.2016

Riigihalduse minister

ARUPÄRIMINE
Seoses riigihalduse reformi generaalplaani ja riigimuuseumidega

Austatud minister

4. märtsil avaldas ajaleht Postimees riigihalduse reformi generaalplaani tutvustuse. Ajalehe vahendusel on rahandusministeeriumi nõunik Raido Roop väitnud, et ka Eesti 30 riigimuuseumi on “kullipilgu all”. Ja seda eelkõige põhjusel, et «Eesti on Euroopas esirinnas nii muuseumide arvu poolest 100 000 elaniku kohta kui ka muuseumitöötajate hulga poolest. Analüüsime, kas on võimalik riigimuuseumide ja töötajate arvu vähendada, näiteks neid liites.» Riigi ülesannete analüüs on planeeritud esitada valitsusele otsustamiseks kahe kuu pärast, mai lõpus.

Selles rahandusministeeriumi nõuniku väites on mitu ebapädevat, valdkonnas töötavaid inimesi ja Eesti kultuuripärandist hoolivaid inimesi solvavat hinnangut. Valdkond ja kultuuriministeerium on koostöös omavalitsuste ja kõrgkoolidega alates 2012. aastast muuseumivõrgustikku korrastanud ning jõudnud kokkulepetele mitmetes suurtes muudatustes. Töö toimub ka kaasajal ja seda kultuuriministeeriumi kodulehel avaldatud valdkondliku tegevuskava alusel.

Eesti muuseumid ja muuseumitöötajad on suurepärast tööd teinud ning saavutanud tulemusi, mille üle peab uhke olema.

Eelpool nimetatust lähtuvalt on meil Teile alljärgnevad küsimused:

1. Kas kinnitate ajalehes Postimees avaldatud väidet, et muuseumimaastikku ootab ees uus analüüs ja koondamislaine?

2. Kas Eesti muuseumide suurepärased tulemused, ka rahvusvaheliselt, on rahandusministeeriumi kullipilgu vaates Eesti kultuuri nõrkus?

3. Millist infot on algallikatest (eeskätt muuseumid, aga ka kultuuriministeerium) muuseumide töö ja tegevuse hindamiseks küsitud ja millega seletate seda, et kultuuriministeeriumi ametlikes plaanides on hoopis teised andmed kui Teie nõuniku poolt avalikkusele esitatud väidetes?

4. Kas muuseume kureeriv kultuuriministeerium ei ole veel tänaseni teinud piisavalt analüüse või pole ministeeriumil piisavalt analüüsipädevust, et nüüd kellegi teise  initsiatiivil järjekordset analüüsi on hakatud tegema? Kui nii, siis kuidas on üldse saanud toimuda see juba mitu aastat käiv reorganiseerimise protsess? Ilma analüüsita?

5. Milline moraalne ja õiguslik alus on rahandusministeeriumi (sisuliselt ebapädevate) ametnike sekkumisel teiste ministeeriumide kui võrdsete valitsemisasutuste valitsemisalade elu korraldamisesse?

6. Millal ja mille kohta on rahandusministeeriumil olemas analüüsid, et suur ühendamine  hoiab raha kokku? Tegelikkus osutab, et pigem on vastupidi, lisaks muutuvad liiga suured kultuuriasutused paindumatuks, suureneb bürokraatia tähtsus, sest suured süsteemid vajavad seda, kaob kiire otsustusvõime, sest otsustuste ahel muutub liiga pikaks jne.