Kübarsepp: looduskaitse-eeskirjad mõjutavad otseselt regionaalpoliitikat

Riigikogu muutis täna looduskaitse seadust, mille üks emotsionaalseim arutelupunkt oli kaitse-eeskirjade kohustuslikuks ülevaatamiseks uue tähtaja seadmine. Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp ei nõustunud Keskkonnaministeeriumi lahendusega kaotada seadusest tähtajaline tärmin, mil tuleks üle Eesti kaitse-eeskirjad üle vaadata.

Kübarsepa sõnul toonuks tähtaja kaotamine kaasa olukorra, kus Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeerium ei oleks kaitse-eeskirjade ülevaatamist võtnud oma tegevuse prioriteediks. „See on väga emotsionaalne teema, selle dokumendi sisu määrab kohaliku omavalitsuse, ettevõtluse ja kohalike elanike tegevusvõimalused. Tegemist on otseselt regionaalpoliitikat kujundava kokkuleppega, mille tulemusena maapiirkonnad kas jooksevad tühjaks või luuakse kogukondadele võimalusi oma kodukoht atraktiivsemaks muuta.“
Seadusemuudatusega antakse kaitse-eeskirjade kohustuslikule menetlemisele uus tähtaeg. „Minu ettepanek olnuks varasem tähtaeg, – aasta 2019, kuid nüüd näeb seadus ette see töö 1. maiks 2023 lõpuks ära teha. Loomulikult jäävad üles küsimused, miks 2004. aastast, mil looduskaitse seadus sai uue kuue, pole seda suudetud teha. Tegemist on süvenevate kääridega looduse ja inimese omavaheliste rollide jaotamisega, kus tänaseks on domineerivaks saanud, et inimese rolli looduse kaitsmisel ning oma maa mõistlikul majandamisel mitte kuidagi ei nähta,“ selgitas Kübarsepp.
Kübarsepa sõnul Riigikogus kaitse-eeskirjade menetlemise üle arutelud jätkuvad. Selleks on saanud Keskkonnaministeerium lähteülesande, mille tulemustega loodetakse tutvuda hiljemalt kuu aja pärast.