Monika Haukanõmm: puuetega inimeste õiguste kaitse on puudega – vaja pole sõnu vaid tegusid

Vabaerakonna saadik Monika Haukanõmme päris sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknalt, miks Eesti riik hämab ÜRO-le saadetud riigiraportis, jättes eksliku mulje, nagu oleks meil loodud konventsioonis nõutud riigist sõltumatu puuetega inimeste õiguste järelevalve ja kontrolliga tegelev komisjon.

Juba aprillis 2012 jõustus Eestis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, millega võttis riik endale selge kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste olukorda. Muuhulgas tuli anda kas olemasolevale inimõiguste küsimusega tegelevale või uuele loodavale asutusele seaduse alusel ülesanne teostada järelevalvet riigi tegevuse üle. Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseni täitnud - pole loodud Pariisi Printsiipidele vastavat järelevalve asutust ei õiguskantsleri ega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku juurde. Tegevusetuse otsene tulemus on ühekülgne riigiraport, mille kõrvale esitab Eesti Puuetega Inimeste Koda ÜRO-le kindlasti variraporti, kajastamaks igapäevaelu tegelikkust.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme arvates ei ole praegune olukord, kus keegi ei jälgi, kas riigi tegutseb kooskõlas konventsiooni põhimõtetega ja arvestab puuetega inimeste olukorraga või mitte, õige. “Sotsiaalministeerium vastutab konventsiooni rakendamise eest, samas ei ole neil hoobasid mõjutada otsustavalt teiste ministeeriumite ja asutuste tööd, neid vajadusel kas suunata või lausa käskida. Seega on taas ministeeriumid nagu eraldiseisvad silotornid, tegutsedes oma pärusmaal ainuomanikena”. Haukanõmm tõi näite juunis 2015 kehtima hakanud Ehitusseadustikust, kus enam ei ole kirjas selget ligipääsunõuet ehitistele ja rajatistele, nagu oli eelmises Ehitusseaduses, samuti pole ligi aasta jooksul kehtestatud vajalikku määrust.

Minister teatas, et plaanib võrdse kohtlemise seaduse muutmisega valmis saada käesoleva aasta jooksul, andes sellega volinikule järelevalve ülesande ning vajalikud ressursid. Ootamatult tõstatas minister voliniku institutsioon staatuse küsimuse, kas jätkata eraldiseisvana või liita õiguskantsleri bürooga, sarnaselt lasteombudsmani institutsiooniga. Nimetatud ülesanne on Haukanõmme sõnul eelkõige riigihaldusministril vaja lahendada kogu riigireformi raames.