Sergei Metlev: keelepoliitikas ei mõisteta põhiseaduse tegelikke eesmärke

Vabaerakonna esinduskogu liikme Sergei Metlevi sõnul on keelepoliitikas liiga palju formaalsust ning ei ole jõutud arusaamani, et püsiv ja tulemuslik riiklik keeleõppeprogramm on osa Eesti põhiseadusega põlistatud eesti keele säilitamise eesmärgist.

„Oleme raiunud seadustesse palju karme keelenõudeid, aga tasuta riigikeele õpet täiskasvanutele pakume valdavalt Euroopa Liidu ebapüsivatest vahenditest. Kolme aasta pärast lõpetab Euroopa Sotsiaalfond keeleõppe toetamise ja siis on jälle madalseis. Keeleõpe on tihti konveierlikult pealiskaudne ning regiooniti kõikuva kvaliteediga, sest hea keeleõpetaja on muutumas luksuseks. Praegu ligi 6000 inimest ootavad piinlikult pikas järjekorras ja kaotavad varsti lootuse,“ kritiseeris Metlev.

„Narva taksojuhtide saaga segane käsitlemine Riigikogu majanduskomisjonis ja kogu see korralagedus on märk sellest, et valitsuse ja Riigikogu tasemel puudub tulevikku vaatav arusaam eesti keele arendamisest. Keel säilib ja areneb siis, kui selle kõnelejate arv püsib. Praegu arv  väheneb koos Eesti elanikkonna arvuga. Põhiseadusega antud keele säilitamise eesmärki kasutatakse liiga loosunglikult. Praegu ei ole muud võimalust eesti keelt suuremaks teha peale venekeelse elanikkonna kaasamise ja heatahtliku lõimumise,“ ütles Sergei Metlev.

Metlevi sõnul on võimalik olukorda parandada siis, kui ühiskonna eesmärk on tõhusa ja motiveeriva keeleõppe kaudu suurendada igapäevaste keelekasutajate arvu. „Esiteks peab Eesti riik panustama strateegiate alusel keeleõppesse oma vahenditest ja püsivalt. Iga formaalne nõue tuleb tagada piisavalt hea keeleõppega, mis arvestab isiku olemasoleva keeletaseme ja ka majandusliku olukorraga – seda tuleb pakkuda jätkuvalt tasuta üle riigi. Tasuta keeleõpe tuleb tagada nii algajatele tasemel A-1 kui ka C-1 kõrgtaseme õppijatele. Praegu seda ei ole,“ lõpetas ta.