Herle Gerassimova
Pildi autor: Erakogu

Suurperede toetaja Herle Gerassimova kandideerib Vabaerakonna nimekirjas

Nelja lapse ema Herle Gerassimova, kes on Tartumaal tuntud suurperede toetaja ja vabatahtliku töö eestvedajana, astus 23. detsembril Vabaerakonna liikmeks.

Herle tegevus kodanikühiskonna edendamisel on muljetavaldav. Novembris tunnustas riik teda kodanikupäeva aumärgiga, mis omistati 2018. aastal viieteistkümnele silmapaistvale inimesele, kes on oma kogukonnas või ühiskonnas laiemalt jätnud olulise jälje.

Ehkki Herle on ise nelja lapse ehk Eesti mõistes suurpere ema, jätkub tal energiat ja tahet toetada ka teisi abivajajaid. 2017. aasta juulis asutas ta MTÜ Tartumaa Lasterikkad, et pakkuda suurperedele tuge ja neis kasvavatele lastele rohkem võimalusi eluks vajalike kogemuste omandamiseks. Nii käiakse tema eestvedamisel koos suurperedest pärit lastega vabatahtlikeks erinevatel üritustel. Selle eesmärk on kasvatada noortes kodanikujulgust, õpetada uusi oskusi, erinevate olukordade lahendamist.

Samuti käiakse ühinguga oma liikmetel abis talgutel, et aidata teha just neid töid, millega pere ise oma jõududega toime ei tule. Kõige selle kõrvalt jõuab Herle käia vabatahtlikuna abiks ka Tartu Laste Turvakodus. „Minu tööks on organiseerida kaks korda kuus riiete vastuvõtmist ja jagamist.“

Sellele, kuidas Herle jõuab nelja lapse kõrvalt nii palju teiste heaks teha, on tema sõnul lihtne vastus. „Ma olen ise kunagi turvakodust abi saanud – kui lasteaiakohti polnud, võimaldasid nad mul lapsed neile päevahoidu viia. Nüüd on minu kord neile oma abi vastu pakkuda. Olen veendunud, et seda, mida sa ise teed, saad teistelt ka vastu. Jõuan ka seepärast, et on mul väga toetav pere ning sõpruskond.“

Vabaerakonna poliitikuna soovib Herle keskenduda just sotsiaalvaldkonnale, mida ta oma tegevuse kaudu väga hästi tunneb ja igapäevaselt näeb. Südamelähedane on talle suurperede kõrval ka puuetega laste vanemate toetamine, et neil jääks jõudu ka oma asjadega tegelda.

„Kui puuetega lastele pööratakse nüüd rohkem tähelepanu, siis nende vanematele veel mitte. Neil on tihti vaid üks soov – üks vaba päev iseendale. Teistele tundub see nii lihtne asi, aga neile on see unistus. Minu suureks inspireerijaks on üks meie ühenduse asutajaliige – naine, kes kasvatab üksi mitut puudega last. Nii et minu suur soov on muuta nende kangelaslike inimeste elu natuke kergemaks.“