Tarmo Kõuts: piirivalve tuleb taastada iseseisva organisatsioonina

Viitseadmirali ja kunagise piirivalveameti juhi, Eesti Vabaerakonda kuuluva Tarmo Kõutsi sõnul tuleb viivitamatult taasta Eesti piirivalve võimekus, mille puudumine on põhjustanud julgeoleku vaakumi piiritsoonis.
 

 "Puht isiklikel motiividel ettevõetud politsei ja piirivalve liitmise protsess on viinud piirivalvamise riigifunktsiooni realiteedi kadumiseni ja on kaasa toonud sadade väljaõpetatud piirivalve spetsialistide, sealhulgas ohvitserid ja allohvitseride lahkumise. Sellest tulenevalt on meil tekkinud piiritsoonis julgeoleku vaakum, kuna inimesi on jäänud vähemaks ja valdkonnale ei ole pööratud küllaldast tähelepanu," ütles Kõuts.

Kõutsi hinnangul tuleks piirivalve taastada kiiresti iseseisva organisatsioonina. „Näen kohesest vajadust piirivalve tugevdamiseks Ida-Virumaal ja Eesti kagupiirkonnas. Samuti piirivalve organisatsiooni taastamist iseseisva organisatsioonina koos paramilitaarse staatusega. Vaja on taastada  piirivalve sõjaaja ülesannetega, piirivalve ohvitserkonna ja allohvitserkonna ning samuti varustuse ja relvastusega,“ märkis Kõuts.
 

Eesti Vabaerakonna juhatuse liige, riigikaitsetoimkonna eestvedaja Märt Meesak on seisukohal, et segadused piirivalvega on seotud nelja parlamendierakonna omavaheliste erimeelsuste, tegemajätmiste ja süsteemi pideva alarahastamisega, mille üheks põhjuseks on ka piirivalveameti liitmine politseiametiga.
 

„Piirivalve olukord on pidevalt halvenenud, juba 2000. aastate alguses ei olnud ametipalgad seal enam konkurentsivõimelised, ja paljud piirivalvurid läksid ära parematele jahimaadele, samas kui järelkasv oli olematu,“ ütles Meesak.
 

Meesaku hinnangul süvendas seda olukorda veelgi Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskus likvideerimine 2005. aastal, mis peatas ka uute piirivalvurite pealetuleku. „Nende otsuste tulemused on täna selgelt näha nii piirivalve prestiiži puudumises, madalas võimekuses kui ka väljaehitamata infrastruktuuris, mis on paljuski ka valede poliitiliste otsuste tagajärg. Meie julgeoleku huvides tulnuks piirirajatised korrasta ja mehitada sõltumata sellest, kas tegemist on ajutise piiriga või mitte. Iseenesest ei saa ju riigipiiri ka ajutiselt kaitsmata jätta  ja jääda ootama seda, mida Moskvas piirileppe asjus otsustatakse,“ ütles Meesak.
 

Meesaku sõnul ei poolda Vabaerakond täna sisekaitseakadeemia paigutamist Narva, kuid põhjendatud mahus on julgeolekualase koolituse taastamine selles regioonis ta sõnul vajalik.

Vabaerakonna programmiliste seisukohtadega on võimalik tutvuda Vabaerakonna kodulehel. Vabaerakonna programmi julgeolekupoliitika tugineb totaalkaitse põhimõttele ja muuhulgas on selles pandud kaalumisele ka ajateenistuse laiendamine piirivalvele. Ka peetakse vajalikuks taastada põhjendatud mahus  Ida-Virumaal julgeolekualane koolitus.