Pildi autor: Toomas Huik

Vabaerakond: Soome ja Norra kogemusi arvestades vajame Eesti-Vene piiri kaitset

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on põgenike suunamine Venemaa poolt Eesti piirile Norra ja Soome näite varal reaalne oht, mille ohjamisega võivad Eestil tekkida tõsised raskused. Vabaerakonna saadikud esitasid täna Riigikogus peaministrile sellekohase arupärimise.

„Alates 2009. aastast on Eesti piirivalvet järjest kokku tõmmatud. Kui Kreml peaks otsustama Eestit proovile panna ja suunab meie piirile sadu asüülitaotlejaid, siis meie piiratud võimekus annab endast kohe teada – taotlusi ei suudeta kiiresti menetleda ning Eesti-Vene piiri füüsiline valvamine võib kohati ebaõnnestuda. Kui Euroopa Liit suudab oma Balkani piiri lähiajal tugevdada, siis pagulaste suunamine Venemaa-EL-i piiritsooni on tõenäoline,“ ütles Vabaerakonna esimees Herkel.

Tema arvates peab valitsus esitlema avalikkusele kriisiohjamise plaani Norra või Soome stsenaariumi kordumise juhuks Eesti-Vene piiril ning planeerima selleks lisavahendeid ja ametnike kõrval ka vabatahtlikke. „Norra-Vene piiril oli eelmise aasta lõpus asüülitaotlejaid üle 5000 ja see arv tekkis väga kiiresti paljuski tänu FSB aktiivsele tegevusele. Meie jaoks see oleks väga raske. Ootame valitsuselt toimivat kriisiohjamise kava ning selgesõnalist lubadust, et meie piir peab ning Kremli provokatsioone tõrjutakse. Idapiiri turvamine ja seadusliku piiriületuse tagamine on Eesti Vabariigi eksistentsi küsimus,“ rõhutas Andres Herkel.

„Surve piirile võib mõjutada ka sisepoliitilist elu. Seetõttu ongi oluline, et avalikkus saaks valitsuselt kogu vajaliku info ohtudest ning musta stsenaariumi realiseerimisel saaks säilitada ühiskonna rahuliku toimimise. Suvel juba tegi valitsus vigu pagulaksriisi kommunikeerimisel, selle tulemuseks on usalduse defitsiit ning närvilisus,“ lõpetas ta.

Arupärimine on lisatud.

***

Hr Taavi Rõivas                                                                                                                                                               16.03.2016
Peaminister

ARUPÄRIMINE

Seoses võimaliku survega Eesti-Vene piirile

Norra-Vene ja Soome-Vene piiril tekkis möödunud aasta sügisel tõsine olukord, kui piirile ilmusid sajad asüülitaotlejad, valdavalt Vene viisa või elamisloaga. Erinevatel andmetel lõi Vene eriteenistus FSB, mille osaks on piirivalveteenistus, tingimused asüülitaotlejate saabumiseks piirile. Soome ja Norra pidid tegelema sadade taotlejate kontrolliga, käivitama menetlusi ning samal ajal tagama, et piir füüsiliselt peaks ning isikud ei satuks ilma loata riigi territooriumile.

Ajakirjanduse andmetel oli 2015. aasta lõpuks Norralt asüüli palunud ligi 5500 inimest. On alust arvata, et Kreml tegutses põgenikuvoolu suunamisel teadlikult. Pärast kahepoolsete kokkulepete sõlmimist ja Putini poolt FSB-le käsu andmist põgenikesurve lakkas.

Kuna Venemaal on tuhandeid potentsiaalseid asüülitaotlejaid ja neid võib tulla juurde, siis oht püsib. Järgmisena võidakse samu võtteid kasutades suunata põgenikke Eesti-Vene piirile. Eesti peab olema valmis tugevdama piirivalvet ja tagama seaduste täitmine piiril ka kõige ekstreemsemates oludes. Asüülitaotlusi tuleb menetleda kiiresti ja rangelt vastavuses reeglitega ning kõik need, kel puudub alus Eestis viibida, tuleb Venemaale tagasi saata.

Tegemist on terava julgeolekuküsimusega. Seetõttu palume peaministril vastata järgmistele küsimustele:

1. Milline on valitsuse ohuhinnang seoses võimaliku massilise rändega Eesti-Vene piiri suunal? Kas see on võimalik 2016. aastal?

2. Milline on sisejulgeolekujõudude tegutsemisviis juhul, kui põgenikud suudavad piiri ebaseaduslikult ületada ning satuvad kontrollimatult Eesti territooriumile? Kes hakkab kriisi operatiivselt juhtima ja milline on siinkohal peaministri roll ja vastutus?

3. Milline on Teie hinnangul tõenäolisus, et põgenikekriisi Eesti-Vene piiril kasutatakse Eesti ühiskonna destabiliseerimiseks, eriti Ida-Virumaal pingete tekitamiseks?

4. Milline on Eesti võimekus tagada kogu idapiiri ulatuses piiri füüsiline vastupidavus, et piiri ei saaks ületada omavoliliselt ka suuremad isikute grupid? Mida valitsus teeb käesoleva aasta jooksul piirijoone kindlustamiseks?

5. Kui palju politseiametnikke, piirivalvureid, kaitseliitlasi ja abipolitseinikke kaasatakse riigipiiri turvamiseks, kui tekib tõsine surve (sajad inimesed päevas)? Kas lisajõududele on ettenähtud varustus, vormiriietus, toitlustamine ja majutus ning kas see on ka rahaliselt võimalik?

6. Kuidas on infot vahetatud teiste riikidega, eeskätt Norra ja Soomega, et olla sellise surve kordumiseks ka Eesti idapiiril parimal moel valmis? Kas Eesti võib loota ka poliitilisele ja diplomaatilisele toetusele?