Seotud inimene: 

Vabaerakond soovib taastada erakondade ühiste valimisnimekirjade esitamise õiguse

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon algatas riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on taastada õigus esitada mitme erakonna ühine valimisnimekiri.

„Kui mitu erinevat erakonda, näiteks Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised saaksid esitada ühise valimisnimekirja, siis oleks neil palju suurem tõenäosus saavutada valimistel korralik tulemus – esindada oma valijate soove. Kui see on nende jaoks keelatud, võib juhtuda, et nende erakondade valijate soovid ei jõuagi parlamenti ja riigijuhtimise juurde,“ selgitab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams eelnõu mõtet.

Adams ütleb, et eelnõu eesmärk on lubada riigikogu valimisel esitada kandidaate ka erakondade valimisliitudel. „1990. aastatel oli see võimalik, kuid Eestis praegu kehtiv seadus seda ei võimalda. Selle kitsenduse kaotamine oleks suur samm meie demokraatia moonutuste vähendamiseks. Praegune olukord on ebanormaalne ja põhiseadusega vastuolus. Eesti kodanikelt ja nende organisatsioonidelt on röövitud osa nende poliitilistest õigustest,“ ütleb Adams.

Riigikogu valimise kandidaatide nimekirja esitamine valimisliidu poolt ei ole lubatud olnud juba 20 aastat. „Selle keelu tühistamise vajadust on siiski vahepeal tõstatatud. Näiteks esitasid rahvaesindajad Andres Herkel ja Juku-Kalle Raid riigikogu XII koosseisus vastava sisuga eelnõu. Valimisliitude keelamise üheks tagajärjeks oli terve rida erakondade liitumisi, nii et Eesti parlamendis esindatud erakondade arvu vähenes ja jõudis lõpuks 2011. aasta valimiste järel neljani. Paralleelselt valimisliitude keelamisega muudeti ka uute erakondade moodustamine üliraskeks, nii et see muutus praktiliselt võimatuks, kuni Rahvakogu survel erakonna liikmete minimaalarvu ei alandatud 500-le. Nii kujunes välja keeldude ja takistuste süsteem, mis pika aja vältel hoidis kokku väikesearvulist erakondade rühma, mida sai hüüdnimeks erakondade kartell,“ meenutab Adams.

Ühinemisõigus on üks demokraatliku ühiskonna põhiõigustest. „Seda ei saa käsitleda ainult inimeste õigusena koonduda ühingutesse. Ka ühingutel, olgu nad juriidilised isikud või mitte, on kõik õigused ühiselt tegutseda. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Eelnõu koostamisel on silmas peetud, et see oleks võimalikult kiirelt vastu võetav ja rakendatav juba järgmise aasta riigikogu valimisel. Juba ette peame tagasi lükkama võimalikud väited, et niisuguse muudatuse tegemiseks ei ole enam piisavalt aega,“ lisab Adams.