Pildi autor: Jaanus Ojangu

Vabaerakonna juhatus: rohkem ühiskondlikku kontrolli RMK tegevuse üle ning raiemahtude vähendamist

Vabaerakonna juhatus heidab Keskkonnaministeeriumile ette riigimetsa lageraiemahtude suurendamist, mis on metsaseaduse uute muudatusettepanekute tegelik eesmärk. Juhatus täheldab, et lageraide mahtusid on seaduste abil juba suurendatud 2007., 2009. ja 2014. aastal ja tegelikult on juba praegu Eesti metsade jätkusuutlikkuse piir ületatud. Vabaerakonna juhatuse liige Ain Ostra sõnul ei tohi unustada, et metsandus ja puidutööstus on väga oluline osa Eesti majandusest, mis annab tööd just äärealade inimestele. „Kui me täna oma metsasid mõistlikult ja jätkusuutlikult ei majanda, siis juba lähiaastatel võime leida end olukorrast, kus meile väga oluline tööstusharu on aastakümneteks varjusurma saadetud,“ ütles Ostra.

Vabaerakonna juhatuse liikme, endise metsniku Jüri Adamsi sõnul on Eestis hädasti vaja keskkonnakaitselist institutsiooni, mis ei sõltu Keskkonnaministeeriumi otsesest rahastamisest. „Meil on vaja ühendust, mis kodanikuühiskonna vormis kontrolliks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tööd ja omakorda Keskkonnaministeeriumi poliitilisi otsuseid. Selline nö ühiskondlik kontrollisüsteem toimib Skandinaaviamaades, mistõttu ongi seal raiepiirangud võimalikult liberaalseks lastud,“ osundas Adams.

Juba 2010. aastal nentis Riigikontroll oma auditis, et RMK tegevus ei pea silmas jätkusuutliku ning säästliku metsamajandamise põhimõtteid. RMK majandada on 44% Eesti metsadest. Vabariigi Valitsus näeb RMK tegevuses vaid eelarvetulu, nõudes dividende sellel ja järgmisel aastal vähemalt 30 miljoni euro väärtuses. Vabaerakonna juhatus ei pea seda õigeks, sest metsal on suurem, põlvkondi ühendav väärtus, mida ei saa otseselt rahaks arvutada. „Kõige enam võidab järjekordsete raiemahtude liberaliseerimisest RMK. Raiemahtude suurenemise tulemusena langeb puiduhind veelgi, mis on puidutööstusele väga kasulik ja taas on kõige suurem kaotaja erametsaomanik. Kaotab ka ühiskond tervikuna, sest küpset riigimetsa jääb tunduvalt vähemaks ja selle tulemusena on järgmisel kahel põlvkonnal vaja võidelda selle eest, et metsad üleüldse säiliksid,“ kinnitas Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp. Sellest tulenevalt on Vabaerakonna juhatus asunud seisukohale, et Vabariigi Valitsus peab metsanduse arengukava muutes vähendama oluliselt aastas lubatud raiemahtu, milleks praegu on 12 kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas.

Vabaerakonna juhatus ei toeta praegusi metsaseaduse muudatusi, mis soodustavad raiemahtude suurendamist kas vähendades metsade raieküpseks saamise iga või lubades ulatuslikke lageraideid külgnevatel maatükkidel. Juhatus eeldab, et enne uute ettepanekute tegemist peab kõikidel osapooltel olema selge kuidas arvutatakse raiemahtu ning juurdekasvu, siin on vaja selget ühiskondlikku kokkulepet. Juhatus loodab, et kogu metsasektor tunneb keskkonnaalase kodanikuühiskonnal põhineva kontrollisüsteemi loomise vajadust Eestis.