Aimar Altosaar
Pildi autor: Jaanus Ojangu
Seotud inimene: 

Aimar Altosaar: millest tuleb ettevõtjate võõrtööjõu-armastus?

09/08/2018Postimees

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles Postimehe ajakirjanikule vastates: «Paaril viimasel aastal pole elanikkond vähenenud, aga ta vananeb. Seetõttu on töötajate reguleeritud sisseränne möödapääsmatu. /…/ Vajame kordades rohkem võõrtöölisi, kui praegu siia tuleb.» (PM 01.08)

 

Äripäeva tööstuslisa juulikuu numbris kirjutas Indrek Leevald: «Eesti demograafiline olukord läheb kahjuks järjest kurvemaks. Tööjõuturult lahkub igal aastal rohkem inimesi, kui sinna siseneb. See omakorda tähendab, et välistööjõule pole alternatiivi.» Samas numbris kirjutas Pille Room, et kuigi see paljudele ei meeldi, tuleb maa täita kas laste või võõrtööjõuga. Ta lisas, see on «kurb tõsiasi, et eestlased lapsi ei taha ja välismaalaste kvoot sai selleks aastaks täis juba märtsis.»

Sama väljaande toimetuse juhtkirjas aga juhitakse tähelepanu Eesti madalale tootlikkusele. Meil investeeritakse rohkem seadmetesse kui inimestesse. Tsiteeritakse Arenguseire Keskuse eksperte, kes kinnitavad, et järgmisel majandusarengu etapil tuleb inimesi tootmisprotessis näha teadmiste ja kompetentside kandjatena, mitte lihtsa tootmisprotsessi sisendina.

Ilmselt selline iganenud hoiak ning huvipuudus tootlikkuse kasvu vastu ongi põhjustanud paljude Eesti ettevõtjate kire iga hinna eest tuua sisse võõrtööjõudu. Sealjuures klammerdutakse väidete külge, millest enamik ei vasta tõele.

Täpsemalt – tõsi on vaid see, et elanikkond vananeb. Kuid erinevalt levinud hoiakust, pole see tegelikult mingi õnnetus, veel vähem katastroof, mille tagajärgede ületamiseks on vaja maailmast sisse tuua suur hulk võõrtöölisi.

Rahvastiku vananemine on objektiivne protsess, mis annab tunnistust ühiskonna kõrgest arengutasemest ja elukvaliteedist. Tööealise (20–64-aastaste) elanikkonna hulk Eestis väheneb tõepoolest juba sajandivahetusest alates, sest inimesed elavad vanemaks, noori aga tuleb peale vähem, sest sündivus jääb veerand sajandit allapoole rahvastiku taastepiiri.

Sellest tehakse ennatlik järeldus, et järelikult jääb meil ka tööga hõivatute hulk väiksemaks ning suurenevale ülalpeetavate armeele pole enam peatselt maksumaksjate tuge. Hirmutatakse avalikkust ja poliitikuid, et kui kohe ei lubata suurt võõrtööliste väge sisse, siis pole varsti enam ka pensioniraha.

Need tavavaled saab objektiivsete rahvastiku andmete erapooletu analüüsga kergelt kummutada. Hirmutamise asemel võiks tutvuda demograafide ja majandusteadlaste analüüsiga. Tavaarvamusele vastupidiselt võib tööealiste arvu ja tööga hõivatute dünaamika olla erinev.

Majandusteadlane Raul Eamets ja demograaf Allan Puur esitlesid 13. juunil riigikogu Arenguseire Keskuse konverentsil uuringutulemusi, mis näitasid, et aastatel 2000–2017, kui tööealiste arv vähenes Eestis 839 000-lt 787000-le ehk 52 000 inimese võrra, suurenes tööga hõivatute arv 585 000-lt 657000-le ehk 72 000 inimese võrra.

Seadusandluse ja tööregulatsioonide muutused, tööde automatiseerimine ja infotehnoloogia areng ning nii tööandjate kui ka töövõtjate hoiakute muutused on võimaldanud tööturule uute elanikkonnarühmade tuleku.

Keskmise vanuse kasvuga on tõusnud ka tervena elatud aastate arv. Tervislike eluviiside levik ja tervishoiu areng võimaldab inimestel olla heas vormis ja aktiivne aastakümneid kauem kui möödunud sajandil. Tänu tehnika arengule nõuavad paljud tööd vähem füüsilist pingutust ning spetsiifilist pikaajalist koolitust.

Sealjuures ei ole hõivatute arvu kasvu ressurss veel ammendunud, sest mitmed tegurid võivad meie tööhõivemäära tõsta aastani 2035, kuni pikaajaline sündivuse püsimine allpool taastepiiri hakkab vahetumalt mõjuma tööga hõivatute hulgale.

Teadlased on toonud välja tööhõive kasvu määra peamised tegurid.

  • Haridustaseme tõus, sest haritumad püüavad olla kauem tööturul ning intellektuaalne töö hoiab inimesi kauem vormis; statistika näitab ka haridustaseme ja eluea positiivset seost.
  • Pensioniea tõus tõstab samuti vanemaealiste hõivet ülespoole.
  • Ühiskonna tihedam lõimumine mõjutab võõrpäritolu rahvastiku hõivemäära, mis on seni olnud madalam, võrdsemaks põlisrahvastiku määraga.
  • Rakendatakse laiemalt nii Eesti kui ka Euroopa parimaid tööhõivepraktikaid.

Arenguseire konverentsil esinenud teadlased lükkasid ümber ka teise levinud väite, nagu võiks meie rahvastikustruktuur muutuda selliseks, et tööga hõivatud ei suudaks enam kasvavat mittehõivatute hulka üleval pidada.

Eamets ja Puur tõid välja kuus Eesti rahvastiku arengu stsenaariumi 21. sajandil, lähtudes meie viimaste aastate andmetest. Sõltumata sellest, kas sündivus jääb praegusele tasemele – 1,67 last sünnitusealise naise kohta, tõuseb mõõdukalt (1,87) või saavutab taastepiiri (2,07) ning kas sisseränne jääb keskmiselt +2200 inimese juurde aastas või puudub hoopis –, jääb tasakaal hõivatute ja mittehõivatute vahel püsima, fikseerudes 49–51 protsendi vahele!

Arvamus, et me saame oma hõivatute määra suurendada võõrtööliste massilise sissetoomise teel, on eksitav, sest loomulike rahvastikuprotsesside rikkumine viib need tasakaalust välja ning siis võivad tõesti meie lastele ja lastelastele saabuda kibedamad ajad, kui võõrtöölistena tulnud jäävad koos oma pereliikmetega samuti mittehõivatute hulka. Etnilis-kultuuriliste suhete pingestumise ja ühiskonna sidususe vähenemisega kaasnevatest probleemidest rääkimata.

Seega peame oma ettevõtete äriplaanid, majandusarengu sihid, tööturu regulatsioonid ja seadusandluse kohandama võimaluste ja raamidega, mida pakub meie oma ühiskond ja nõuab selle tasakaalustatud areng. Peame hakkama saama oma inimestega, neid maksimaalselt rakendades.

Seega, kui pakkuda lahendusi mõne suurettevõtte tööjõuprobleemidele, siis võib neid sõnastada ka väga lihtsalt:

  1. Makske oma töötajatele paremat palka, mida saab teha siis, kui kasutate paremat töökorraldust, arvestate kõigi oma töötajate motivatsiooni, oskuste ja võimetega.
  2. Kasutage võimalikult moodsaid tehnoloogiaid, digitaliseerige ja automatiseerige, mida vähegi saate.
  3. Olge leidlikud ja nutikad, püüelge tootmise-tarbimise väärtusahelas võimalikult kõrgele kohale ehk arendage oma tooteid ja õppige tundma nende tarbijaid!

Pole mõtet võidelda tuuleveskitega ega minna vastuollu objektiivsete protsessidega.

Tulenevalt majanduse tsüklilisusest ja mõne valdkonna spetsiifikast, võib olla vajalik aeg-ajalt kasutada ajutist võõrtööjõudu. Sellisel juhul peavad seadused ja riigi järelevalve tagama, et ajutise tööjõu rakendamine oleks võimalik.

Võõrtööjõu kasutamisel peab aga olema välistatud, et illegaalset tööjõudu kasutavad või muul moel seadusi rikkuvad ettevõtted võiksid saada konkurentsieeliseid. See ei ole ainult poliitikute ja ametkondade ülesanne, vaid peaks olema ka tööandjate organisatsioonide mure, kui nad tahavad seista Eesti ühiskonna ja majanduse kestliku arengu eest!