Seotud inimene: 

Rusuv peibutuspartlus

18/09/2017Meie Maa

Vabaerakond on ainus parlamendi-erakond, kes on võidelnud kodanike valimisliitude eluõiguse eest ja on seetõttu rahul, et kohalikel valimistel tuleb Eesti 79 omavalitsuses välja lausa 143 valimisliitu.

Reformierakond, Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL otsustasid 2002. ja 2005. aastal keelustada kodanike valimisliidud. Riigieelarvest määrati endile toetused, mis on tänaseks jõudnud 5,4 mln euroni aastas ja uutele poliitikasse sisenejatele kehtestati kõikvõimalikud tsensused, künnised ja piirangud.

Kõik see päädis 2011. aastal sellega, et riigikogusse valitigi vaid neli eelpool nimetatud erakonda. Kartelliparteid otsustasid kehtestada Eestis lausa neli ametlikku maailmavaadet, mõistagi koos riigieelarvest täiendava 900 000 euro eraldamisega. Eelnõu autoriks oli aga isik, kes veel mõni aeg tagasi oli riigikohtu esimehe ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuna seatud kaitsma just kodanike õigusi ja vabadusi.

NLKP-laadne nomenklatuur

NLKP-laadse nomenklatuuri ehitamine käis täie hooga. Kodanikke, kes asusid valitsusest erinevatele seisukohtadele, süüdistati seemnete söömises, neil soovitati kanda fooliumimütsi või otsida abi. Kultuuritegelastel soovitati aga jääda oma liistude juurde.

Selle protsessi tulemusena taasseadustati 2016. aastal ka nn kahe tooli seadus, millega anti riigikogu liikmetele õigus olla samaaegselt
kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Nähtust nimetatakse Eestis ka peibutuspartluseks, seda tehakse oma parteide toiduahelate kindlustamiseks kohaliku võimu tasandil.

Nii näiteks said Tallinna volikogu valimistel 2013. aastal mandaadi 34 „parti”, kes ei osalenud päevagi Tallinna volikogu töös. Ligi pool pealinna volikogust koosnes asendusliikmetest ja asendusliikmete asendusliikmetest, kes said vaid naeruväärse hulga isiklikke hääli (kõige vähem neist 13 häält).

Nüüdsetel valimistel on lubanud kandideerida enamik ametis olevaid ministreid, kuigi ametikohustused neil volikogu töös osaleda ei võimalda. Riigikogu tasandil on vaid Vabaerakonna saadikud teatanud, et nad ei kandideeri kohalikel valimistel.
Tänaseks on jõutud olukorda, kus kartelliparteide tuludest 95% tuleb riigieelarvest, mistõttu on vajutud mugavustsooni - tagumikuga kodaniku poole. Kartelliparteide arvates piirdub demokraatia Eestis veel tänagi vaid nende endiga, sest erinevalt parteilastest ei vastuta vabad kodanikud nende arvates ju millegi eest.

Diskrimineerimine tuleb lõpetada!

Poliitilise konkurentsi avamine ja kaasavama ühiskonna loomine toob Eesti poliitilisele süsteemile sarnast kasu, nagu vabaturg majandusele.

Valimisliitude diskrimineerimine erakondade senise rahastamismudeliga tuleb lõpetada. Esiteks tuleks vähendada erakondadele
riigieelarvelist toetust vähemalt poole võrra. Teiseks tuleks seadustada kohaliku omavalitsuse volikogudesse valitud üksikkandidaatide, valimisliitude ja erakondade nimekirjade riigieelarvest rahastamine sarnastel tingimustel kohalike valimistulemuste alusel.

Kui erakonnad on võtnud endale juriidilise isiku (MTÜ) staatuse, mis võimaldab neil vastu võtta riigieelarvelist toetust, eraannetusi ja teha paljusid muid õigustoiminguid, siis valimisliitudele on võimaldatud juriidiliselt üksnes väga õhuke platvorm - seltsinguleping.

Paraku on sellega valimisliidud paljudest õigustoimingutest ka ära lõigatud, nt ei võimalda see pangas avada arvelduskontotki. Erakondadele kehtivad õigused ja kohustused on vaja seadustada ka valimisliitudele.

Eestis tohivad parlamenti kandideerida ja valida kodanikud, KOV volikogu aga lisaks kodanikele ka elanikud. Sellest tulenevalt tuleks ka riigikogu valimistel võimaldada kandideerida kodanike valimisliitudel, mille on moodustanud kaks või enam erakonda.

Kuna paljudes haldusreformijärgsetes omavalitsustes on moodustatud volikogud 20 mandaadist suuremad, on tekkimas ebanormaalne olukord, kus kehtiv valimiskünnis (5%) on kõrgem kui ühe täismandaadi saamiseks vajalik häälte arv. Kohalikel valimistel tuleks alandada valimiskünnist vähemalt 3%-ni või see pigem üldse kaotada.

Avalik vastuseis ülisuurtele välireklaamidele viis Eestis selleni, et välireklaam keelustati kuu jooksul enne valimisi. Tulemuseks oli kogu poliitilise reklaami kolimine teistesse meediakanalitesse. See aga teenib eelkõige riigieelarvest toetust saavate parlamendierakondade huve ning loob ebavõrdse
konkurentsieelise väiksemate ja esinduskogudes esindamata erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide ees.

Eestis tuleb defineerida poliitilise valimisreklaami mõiste. Seetõttu seadustaksime poliitilise välireklaami kogu valimiskampaania ulatuses, seaksime piirangud välireklaami mahule, piiraksime poliitilise valimisreklaami kulutusi ning keelustaksime kohalikel omavalitsustel mainekujunduse kampaaniate tegemise kolme kuu jooksul enne valimisi.

Üks probleem, mida meil veel eriti ei tunta ja laiemalt ka ei teadvustata, on valimisringkondadega mängimine otsustajate j aoks parema valimistulemuse saavutamiseks. Vasturohuna sellele tuleks taastada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses norm, mis sätestaks ühe valimisringkonna mandaatide kõrgeimaks lubatavaks ülempiiriks 15 ja alampiiriks 8 mandaati. Suuremates omavalitsustes tuleks seega moodustada kaks või rohkem valimisringkonda.

Vaja ühtset reeglit

Peibutuspartluse probleemi lahendamiseks tuleks meie arvates seadustada KOV volikogu, riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistel ühtne reegel, kus iga järgmine mandaat tühistaks eelmise.

Valimisliitude osalemine kohalikel valimistel on ka tõhusaim kontrolli- ja ennetamise vahend võitlemaks kohaliku poliitilise korruptsiooniga - avalike ametikohtade sundparteistamisega, poliitiliste määramistega munitsipaalettevõtetes ja -asutustes, avalike vahendite kuritarvitamisega erakondlikes huvides jms.

Kodanike valimisliidud võimaldavad tuua kohaliku elu korraldamise ja juhtimise juurde palju neid tublisid ja aktiivseid kodanike, kes ei soovi ennast seostada ühegi partei juhtimisahelaga.

Arvamuslugu ilmus 16.09.2017 Meie Maa portaalis.