Tarmo Kask
Pildi autor: Kalev Lilleorg

Tarmo Kask: Lastevanematele jäägu valikuvabadus

28/06/2018Järva Teataja

Minister Mailis Reps soovib, et Eestis oleks lasteaed kõikidele lastele kohustuslik. Selline käsumajandus ei sobi demokraatlikule ja vabale Eestile. Astusin Vabaerakonda, sest mulle meeldib konservatiivne ellusuhtumine intelligentse teemakäsitluse kaudu tundlikel ja vastuolulistel teemadel.

Mida tähendab aga laste kasvatamise mõistes konservatiivsus? Leian, et meie vanaemad, kes enamjaolt lasteaias ei käinud. Oleks solvav pidada neid asotsiaalseteks või arvata, et nad seetõttu elus hakkama ei saanud.

Meie riigi loojad ei käinud keegi lasteaias. Lasteaed on 20. sajandi leiutis, varem olid eelkooliealistel lastel eraõpetajad ja/või lähisugulastest järelevaatajad. Kõik said hakkama.

Liberaalne tsentrism peaks oma olemuses tähendama liberaalset maailmavaadet ehk olema salliva ühiskonna juurutaja ning inimeste ja soovide eest võitleja, nende kaitsja.

Keskerakond on esitlenud end kui liberaalset erakonda, seega läheb Reps vastuollu oma erakonna olemusega, tahtes liberaalset ellusuhtumist asendada käsumajandusega, sekkudes eraisikute ellu üleliigsete sanktsioonide seadmisega.

Ma ei kujuta hästi ette, kuidas sellist utopistlikku ja ebarealistlikku kohustuslikku lasteaiateenistust hakatakse ellu viima. Kes maksab kulud, kui pere elab lasteaiast näiteks paarkümmend kilomeetrit eemal ning peres kasvab mitu väikest last ning vähemalt üks pereliige on nagunii lastega kodus?

Milleks juurutada ideed, mis on antud näites kahjulik kõikidele osapooltele?

Kui laps ei ole näiteks kolmeaastaselt veel psühholoogiliselt valmis vanematest pikka aega lahus olema ja lasteaeda minema, siis kas Repsi arvates peaks riik saatma seetõttu ametnikud kodanike ukse taha ja viima jõuga kõik lapsed riigi järelevalve alla? Muidu äkki laps ei arene sotsiaalseks indiviidiks (Repsi argument lasteaia kohustuslikuks seadmisel) või toredaks ja heaks inimeseks? Millest selline veider järeldus?

Võib vaielda lõpmatult, kumb kasvatus annab paremat tulemust, kas ühe-kahe kasvataja raha eest 20 lapse kantseldamine või lapsevanema pühendumine näiteks ühele-kahele eelkooliealisele lapsele kodus.

Muide, kaugtööd tegevad inimesed või end üles töötanud ettevõtjad ei pea iga päev kuskil lennus olema. Inimesed on erinevad ja kõik, mis sobib Jürile ei pruugi sobida Jaanile.

Pean mõistlikuks usaldada selles küsimuses lapsevanemaid, kes päevast päeva oma järeltulijaid paremini tundes kindlasti mõistliku otsuse teevad.

Samuti pole inimeste elustiilid identsed. On väga palju vana kooli peresid, kus põhileivateenija on üks pool, tavaliselt mees, ning teine pool on teatud elu etapis pühendunud perele ja kodule.

Kõik seda endale lubada ei saa ja on sunnitud viima poolteiseaastase lapse lasteaeda, et kuidagi omadega välja tulla. Ei saa pidada neid paremateks ning järeldada, et isegi kui viimati mainituid on 94 protsenti ühiskonnast, siis see mudel on jätkusuutlikum või kannab paremaid vilju.

Ma ei usu, et kolmeaastaste seas nii suur protsent üldse lasteaias käib, pigem võib see nii olla kuueaastaste puhul. Lisaks ei arva ma, et see arv oleks saavutatud isiklike veendumuste tõttu või lapse heaolu prioriteediks seades.

Pigem Eesti perede majandusliku kehva seisu tõttu, kus peredel lihtsalt enamasti ei jäägi üle muud, kui rakendada mõlema vanema aeg töörügamisele, enamasti kellelegi teisele väärtusi ja suuremaid hüvesid luues.

Isiklikust kogemusest lähtudes võin järeldada, et lasteaias vaid lühikest aega käinud laps sotsialiseerus koolis hästi ja tema  õpitulemused on head.

Küsimus pigem iseloomus. Iseloom aga on igal lapsel erinev, isegi kui kasvatus, keskkond ja vanemad on samad. Kõik ei pruugi olla seltskondlikud, aga teised on seda hoolimata sellest, kas neil on lasteaiakogemus all või mitte.

Samuti on oluline märkida, et lasteaedades on väga palju puudusi. Näiteks viivad majanduslikus sundseisus olevad lastevanemad oma võsukesed liigagi tihti lasteaeda tõbistena.

Tagajärg on see, et nakatatakse ka ülejäänud rühmas käivad lapsed. Kui peres on veel imikuid, võib olukord olla teistele kodustele väikelastele lausa eluohtlik või vähemalt tervisele kahjulikum, kui rahulikult kodus tervelt kasvada ja suuremaks sirgudes juba tugevama immuunsusega haigustele vastu astuda.

Ka muid puudusi leiab lasteaedadest omajagu, olgu see siis toitlustus, olmetingimused, kõrged kohatasud (kui on kohustuslik, siis peab see ju olema tasuta, kas Repsil on riigieelarvest kate olemas?), õpetajate ülekoormus, järjekordade pikkus.

Mõistlik oleks hakata otsast lahendama neid probleeme, aga mitte proovida lüüa kõiki ühe vitsaga.

Lastevanematele jäägu valikuvabadus. Kui enamik soovib oma last viia lasteaeda, siis on neil see õigus ja vabadus. Jäägu õigused ja vabadused oma lapse arengut juhtida ka teistele lapsevanematele.

Erandeid on alati. On peresid ning kohti ja olukordi, kus lapse lasteaeda viimine on karuteene talle endale või ülimalt raskendatud. Olgu selleks siis majakavahiamet või soov lihtsalt last kodus kasvatada.

Taunin igasugust riigi jõulist sekkumist eraisiku ellu. Riik ei tohiks olla käskija, kes ütleb, kuidas kodanik peab elama, mida mõtlema või sööma.

Leian, et vabad ja demokraatlikud väärtused vajavad kaitset ning perekond on püha ja puutumatu. Kõiksugused näited, et kuskil teises riigis on midagi samasugust, on vaid manipuleeriv mõjutamine.

Tegelikult võiks minister Reps ise eeskuju näidata. Oleme ajakirjanduse vahendusel saanud teada, et tema lapsepuhkust üldjuhul ei võta ning veab lapsi töö juurde, kus siis riigi palgal olevad ametnikud aitavad neid hoida, et minister saaks korralikult tööd teha.

Seega arvan, et ega tegelikult minister Reps asja tõsiselt võtagi, vaid kogu teema on tal kunstlikult tõstatatud, et niimoodi enda isikule tähelepanu saada, sest muidu ju keegi temast ei räägiks.

Kuidagi ju tuleb poliitikul pildil olla ja kui vaja, siis kasutatakse selleks kõikvõimalikke spinn-teemasid, mis tegelikult oma olemuselt kuhugi välja ei vii.

Minister Reps võiks parem tegeleda sisuliste ja oluliste asjadega, näiteks võidelda väikeste maakoolide püsimajäämise eest – selles valdkonnas on tööd omajagu.