Pildi autor: Sven Arbet
Seotud inimene: 

Vabaerakondlased: toetuse põud ministeeriumis ja maaelukomisjonis

09/08/2018Postimees

Valitsus vaatab eesti põllumehe hädasid tegevusetult pealt, kirjutavad Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm ja Vabaerakonna tegevjuht Alar Mutli.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk suutis erinevaid põuatoetuste võimalusi kommenteerides öelda midagi stiilis, et ega me ometi eriolukorda loomadele söötma hakka. Hiljem küll lisades, et see oli mõeldud läbi huumoriprisma. Hea nali küll.

Huvitav, kas lätlased ja leedukad hakkavad siis talvel loomadele oma riikides kehtestatud eriolukorda söötma? Väga vähe usutav, sest ei see sodi tegelikult süüa sünni. Ometi on naabrid aga juba mõni aeg tagasi oma riigi territooriumil välja kuulutanud põuast tingitud eriolukorra.

Ka mujal maailmas on valmidus põllumehi ilmastikust tingitud kriiside korral toetada kauaaegne ja süsteemne. Iserakenduv süsteem on välja töötatud näiteks USAs, kus riik toetab tootjaid üksnes siis, kui teoks saavad tootjate saagi ja sissetuleku kindlustusriskid (looduskahjud, taudid, hinnakriisid jms). Toetuste väljamaksmiseks on loodud süsteem, millesse kuuluvad peale riigi ka kindlustusfirmad ja tootjad.

Euroopa Liit aga toetab oma tootjaid igal aastal samal tasemel nii headel kui ka halbadel aegadel. Tulemuseks on, et USA tootjad elavad turu- ja ilmastikust tingitud kriisid paremini üle. Siinne tootja küsib kriiside ajal aga täiendavat riigiabi, sest headel aegadel makstud toetused on juba ära kulutatud.

Kuigi Eestis on saagi ja sissetulekute kindlustuse teemaga tegeletud juba aastaid, pole tänini tulemuseni jõutud. Põllumehed on otsustanud nii 2007–2013 kui ka 2014–2020 finantsperioodil kõik ühtse põllumajanduspoliitika vahendid välja võtta otsetoetusena, mitte saagi ja sissetulekute kindlustuspreemiana.

Tänavusuvine kriis on aga eriline, sest rohtusöövatele loomadele pole kestva põua tõttu võimalik rohusööta ei varuda ega ka lähivälismaalt osta. Piltlikult võiks öelda, et loomade külmkapp on tühi ja jääb talve saabudes veelgi tühjemaks. On imekspandav, kuidas valitsus tukub ja tiksub ning keeldub aru saamast, et tekkimas on üks tõsisemaid kriise taasiseseisvunud Eesti ajaloos.

Näiteks Rootsis on valitsus otsustanud oma põllumeeste kriisi leevendamiseks eraldada 117 miljonit eurot riigiabi. Pange hoolega tähele – mitte käibelaenu, vaid tagastamatut abi. Meie põllumehi aga vaevab teadmine, et peagi tuleb pangahärradega ühise laua taha istuda ja leida lahendus, kuidas täita võetud kohustusi. Võlg on võõra oma ja seda ei salga keegi.

Lahendused, mida võimulolijad meile praegu pakkuda suudavad, on sisuliselt olematud. Lohutada, et sel sügisel tõusevad ühtsed hektaripõhised põllumajandustoetused, on veidi jabur. Sisuliselt pakutakse meile abistamiseks ju meie oma raha. Need toetussummad suurenevad ilmast sõltumata ja nii läheks ka väga hea saagi korral.

Kui maaeluminister kujutab ette, et tema palve peale hakkavad pangad põllumeestesse kuidagi teistmoodi suhtuma, siis on ta endast küll väga heal arvamusel. Võime oma põllumajandusest pärinevale pikaajalisele kogemusele tuginedes kinnitada, et ei hakka. Küll soodustaks seda aga valitsuse poolt väljakuulutatud erakorraline olukord. Force majeure annaks põllumeestele laenutingimuste läbirääkimistel võrdsema positsiooni. Seda on taibanud ka Läti ja Leedu vastavad ministrid, kuulutades välja põuast tingitud eriolukorra. Võib oletada, et meie Skandinaavia päritolu suurpankadele see ei meeldiks. Kas just seetõttu jätab Eesti valitsus sarnased meetmed kasutamata?

Maaelukomisjoni välja pakutud 20 miljonit käibelaenu põllumeestele on vaid probleemi edasilükkamine järgmisse aastasse. Märtsivalimiste järel võimule tulijatel tuleb aga hakata helpima praeguse valitsuse suppi.

***

Kaul Nurm on olnud kauaaegne Eestimaa Talupidajate Keskliitu peadirektor (1992 – 2016).

Alar Mutli on 27-aastase põllumajandusettevõtluse kogemusega Suure-Jüri Seemnekeskuse omanik.