Hoolivuspoliitika

Igaühele võimalus toime tulla: omastehooldajale alampalk ja üksikvanema toetus 60 eurole!

  • OMASTEHOOLDAJATELE ALAMPALK
  • LASTERIKASTELE PEREDELE LAEN RIIKLIKU GARANTIIGA
  • LÜHENDAME RAVIJÄRJEKORDI

Perepoliitika

Eesti elujõu allikas on toimetulev ja õnnelik perekond. Rahvastiku kasvu peamine eeldus peab olema sündimuse kasv. Just seetõttu väärtustame perekonda ja lähtume põhimõttest: lasterikkus on tõeline rikkus!

Vabaerakonna eesmärk on tagada rahvastiku kasv Eestis meie perede elatustaseme paranemise, mitte sisserände suurendamise abil. Perepoliitikas peame kõige tähtsamaks, et igal perel oleks võimalik saada nii palju lapsi, kui vanemad soovivad. Loome tingimused selleks, et kaoks vahe soovitud ja tegelikult sündivate laste arvu vahel.

Ükski laps ei tohi jääda sündimata pere majanduslike olude piiratuse tõttu. Tõstame lastega perede majanduslikku kindlustatust ja kindlustunnet, et laste üleskasvatamisega saadaks hakkama. Ka ühe vanemaga pere, kus kasvab lapsi, on täisväärtuslik pere.

Laiendame perepoliitika meetmed eelolevatel aastatel enam laste sünnitamiselt laste kasvatamisele. Eestis on juba loodud maailma heldeim vanemahüvitiste süsteem ja meie lapsetoetused kuuluvad Euroopa kõrgeimate hulka. Vabaerakond tahab anda peredele laste kasvatamiseks juurde vajalikku tuge ning paindlikke ja kvaliteetseid teenused lapse kogu üleskasvamise perioodi vältel. Anname peredele kindluse, et nad tulevad toime ka siis, kui kõik ei lähe plaanitult, näiteks kaotab mõni pereliige tervise, töö vms.

Töö- ja pereelu ühildamine
  1. Tagame igale lapsele kodulähedase tasuta lasteaiakoha. Igale lapsele peab olema riigi poolt tagatud tasuta alusharidus ning lasteaiatoit. Ükski laps ei tohi sellest ilma jääda lapsevanemate maksevõimetuse tõttu.
  2. Samas ei toeta me lasteaias käimise muutmist kohustuslikuks. Pooldame alternatiivina võimalust, et lasteaias mittekäiv laps saaks kasutada osalist toetust (1/3 lasteaias ühe lapse kohta kehtestatud tasumäärast) ka eralastehoiu või palgatud lapsehoidja eest tasumiseks. Paindlikum lastehoiuteenuste korraldus annab lapsevanematele ühiskonna- ja tööelus osalemiseks paremad võimalused.
  3. Viime sisse muudatused, et väikelaste vanemad ja samuti puudega või haige pereliikme hooldajad saaksid paindlikumalt ja vähema bürokraatiaga tegutseda iseendale tööandjana või väikeettevõtjana. Tagame neile sotsiaalsed garantiid (eelkõige ravikindlustuse) ka ebaregulaarse töökoormusega töötades, et soodustada tööhõivet ning töö- ja pereelu paremini ühildada.
  4. Laiendame töölepinguseaduse raames ettenähtud soodustused (täiendava lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lisapuhkuse, hooldajapuhkuse võimalus) ka n-ö paindlike töövormidega töötavatele lapsevanematele ja omastehooldajatele.
  5. Tagame üksikvanemale õiguse kasutada seaduses teisele vanemale ettenähtud vanemahüvitist.
Väärtustame lasterikkust
  1. Loome kodulaenu ja autoliisingu saamiseks riikliku garantii (käendamise) lasterikastele peredele.
  2. Täiendame lapse- ja peretoetuste süsteemi nii, et lasterikas pere ei kaotaks rahaliselt, kui vanem(ad) laps(ed) jätkavad täisealiseks saanuna õppimist kutse- või kõrghariduses perekonna ülalpeetavatena.
  3. Muudame pensionisüsteemi nii, et see arvestab senisest veelgi rohkem vanemate panust lastekasvatamisel, sest ka laste kasvatamine on töö.
Õnnelik ja tugev perekond
  1. Taastame abikaasade ühise tuludeklaratsiooni.
  2. Võimaldame igale lapsele vähemalt ühe tasuta huviringi ja spordiringi kuni kooliea lõpuni.
  3. Laiendame puudega vanema toetuse maksmise mõlemale vanemale, kui nad on puudega (praegu saab puudega vanema toetust vaid üks puudega vanem perekonna valikul).
  4. Tõstame üksikvanema toetuse lapsetoetuse tasemele.
  5. Suurendame puuetega laste toetusi arvestusega, et need kataks perede lisakulutused.
  6. Parandame lapsevanematele vanemlike oskuste ja paarisuhte koolituste ja nõustamise kättesaadavust, vähendades nii laste kui ka lapsevanemate riskikäitumist ning parandades nende vaimset ja füüsilist tervist. Paremad käitumisoskused paarisuhtes aitavad vähendada lahutuste protsenti.
  7. Soodustame vanemliku hooleta jäänud laste üleskasvamist või vajadusel ka ajutist viibimist perekondades. Selleks lihtsustame kasu- ja hooldusperede tegutsemisele seatud regulatsioone ja vähendame bürokraatiat. Riigi poolt asendushoolduse korraldamiseks omavalitsustele antavast ressursist peab rohkem jõudma hooldus- ja kasuperedeni.

Sotsiaalkaitse

Vabaerakond leiab, et iga täiskasvanu vastutab oma toimetuleku eest ise, aga kui abivajadus ületab inimese enda võimed, peab ta saama abi oma elukohale võimalikult lähedal.

Sotsiaalkaitse korraldamisel võtame otsustavalt suuna bürokraatia vähendamisele ja inimeste kui iseenda abistamise parimate ekspertide usaldamisele. Tõstame sotsiaalsüsteemis ausse tervest mõistusest ja eestlastele omasest talupojatarkusest lähtumise. Vaid nii saame tagada, et sotsiaalkaitseks olemasolev ressurss jõuab maksimaalselt abivajajateni ega kulu ära kõikvõimalike abiandmise korraldajate ja administreerijate ülalpidamiseks.

Austame puuetega inimeste ja eakate vabadust ise otsustada oma abistamise viiside üle, lähedasi hooldavate perede vabadust teha sobivaid ja meelepäraseid valikuid ja kogukondade õigust kujundada elukeskkonda kohalike elanike soovide kohaselt. Selle alustalaks on sotsiaalkaitsesüsteemis valitsevad ühtsed põhimõtted, mis nii väiksel maal, nagu Eesti, peavad tagama kodanike võrdse kohtlemise üle kogu riigi.

Puuetega inimesed

Puuetega inimesed on ühiskonna üks haavatavamaid gruppe. Vabaerakond ei pea õigeks, et neile vaadatakse ülalt alla kui nõrgematele, kes sõltuvad teiste heatahtlikkusest ja kellele poliitikud ja ametnikud ütlevad, milline abi neile vajalik on.

Puue tähendab lihtsamalt öeldes takistust ja takistused on selleks, et neid ületada. Puudega inimesed saavad elada iseseisvalt ja võrdväärselt teistega, kui ühiskonnas on loodud võimalused takistuste ületamiseks. Just see on Vabaerakonna sotsiaalpoliitika eesmärk.

Et võimaldada kestvate takistustega inimestel täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena eluga toime tulla, viime ellu järgmised muudatused.

  1. Seame sisse isiklike eelarvete süsteemi, kus kestva kõrvalabi vajadusega inimesed saavad ise (vajadusel oma lähedaste või tugivõrgustike toel) juhtida enda abistamist ja optimeerida selleks tehtavaid kulusid. Käivitame esimestele edumeelsetele pilootprojekti, kus puudetoetus ja sotsiaalteenuste isiklik eelarve seotakse ühtsesse süsteemi ning inimene saab ise enda abistamise rahakasutust juhtida.
  2. Kaasame puuetega inimeste esindusühingud teenuste osutamist korraldama ja koordineerima (tugiteenused, rehabilitatsioon, nõustamine). Muudame sotsiaalteenuste turu paindlikuks ja delegeerime võimalikult palju ülesandeid kogukondadele.
  3. Muudame seadust nii, et töövõimetoetust makstakse täismahus ka siis, kui selle saaja teenib kuni kahekordset Eesti keskmist palka (neid inimesi on vähe ja vastav bürokraatia on ülisuur).
  4. Rajame koostöös omavalitsustega üle Eesti tugiteenustega elamuüksused liikumis- ja meelepuuetega inimestele ja nende peredele, mida puuetega inimesed on oodanud juba kaks aastakümmet.
  5. Tagame seadusega, et kooliaja lõppedes on kõigile mitteiseseisvatele puudega noortele olemas koht, kuhu edasi suunduda (õppeprogramm, tegevuskeskus, päevakeskus, grupikodu vms). Kui noor ei ole puude tõttu iseseisev ja talle kohta ei tagata, on tal õigus jääda edasi kooli lisaõppeaastale.
  6. Kui täisealine puudega inimene ei ole iseseisev ja riik/omavalitsus ei paku talle toetatud igapäevaeluks lahendust, tekib teda hooldaval perekonnal õigus rahalisele toetusele, et ise oma lähedase hooldamine/abistamine korraldada (sarnaselt lastaiakulude osalise kompenseerimisega).
  7. Reformime täielikult riikliku rehabilitatsioonisüsteemi, liites taastusraviteenused meditsiinisüsteemiga, eripedagoogilised teenused haridussüsteemiga ja avades sotsiaalse rehabilitatsiooni turu sotsiaalsele ettevõtlusele. Kõige tõhusam sotsiaalne rehabilitatsioon on koht, kus inimene saab võimetekohaselt tegutseda ja vajalik olla.
  8. Tõstame puuetega laste toetusi. Käivitame isiklike eelarvete süsteemi ka puuetega laste peredele, et nad saaksid bürokraatiasse uppumata vajalikus mahus kasutada tugiteenuseid.
  9. Korrigeerime riiklikku abivahendisüsteemi nii, et kasutaja saaks pikaajaliseks kasutuseks mõeldud abivahendeid soovi korral välja osta, et mitte maksta renditeenuse eest oluliselt suuremat omaosalust.
  10. Käivitame üleriigilise varajase märkamise süsteemi, mida on 25 aastat oodatud. Selle osana asutame riikliku rahastusega üle-Eestilise autismikeskuse.
  11. Muudame võrdse kohtlemise seadust nii, et puudega inimesed ja eakad oleksid kaitstud diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka muudes eluliselt olulistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, avalikud teenused jms.
Ligipääsetavus
  1. Algatame ühiskondliku leppe sõlmimise, et keskkond ja taristu tagaksid erivajadustega inimestele ja eakatele ligipääsu ja tegutsemisvõimalused. Võtame luubi alla ehitusseadustiku lisa „Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõudmised ehitistele“ täitmise. Kaasame puuetega inimeste esindajad nii ehituslubade ja tegevuslubade väljaandmise kui ka järelevalve protsessi.
    • Kõik uued ja oluliselt renoveeritavad ehitised ning taristu peavad olema ehitaud universaalset disaini silmas pidades, et tagada kasutajasõbralikkus ja ligipääsetavus kõigile inimestele.
    • Ligipääsetavuse nõue peab olema tagatud ka kõigis uutes transpordivahendites nagu bussid, trammid, rongid jne.
    • Tulevikus ei tohi ehitada mitte ühtegi avalikku ehitist ega soetada transpordivahendeid, mis ei arvesta kõigi ligipääsetavuse nõuetega.
    • Uued kortermajad peavad vastama ligipääsetavuse nõuetele alates kolmandast korrusest praeguse viienda asemel.
  2. Taastame viipekeeletõlkide õppe ning toome viipekeele tõlketeenuse osutamise riiklikule tasandile, suurendades tasustatud tõlketundide arvu oluliselt. Sellega parandame vaegkuuljate ja kurtide ligipääsu teabele ning soodustame nende toimetulekut ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi.
  3. Muudame kirjutustõlke omavalitsuse poolt rahastatavaks teenuseks. See tagaks kuulmispuudega inimestele ligipääsu kirjalikule infovahetusele ametkondadega ning aitaks kaasa nende täisväärtuslikule osalemisele töö- ja ühiskonnaelus.
  4. Astume samme, et kõigis etendusasutustes oleks olemas silmusvõimendisüsteem, mis muudab seal toimuvad tegevused vaegkuuljatele ligipääsetavaks.
  5. Püüame jõuda kokkuleppele, et telesaadete ja filmide puhul on loodud võimalus vaadata neid ka subtiitritega, mis teeb need vaegkuuljatele mõistetavaks.
  6. Soodustame veebilehtede ligipääsetavaks muutmist nii, et tulevikus vastavad kõik veebilehed ligipääsetavuse nõetele, st et tagatud on WCAG 2.0 standardis toodud nõuete täitmine. Nende nõuete täitmine aitab erivajadustega inimestel veebilehelt informatsiooni leida võrdväärselt teiste kasutajatega. Eriti oluliseks peame, et oleks tagatud erivajadustega inimeste ligipääs oma võimalustele ja õigustele kohalikul tasandil.
Omastehooldajad

Omastehooldajad on grupp inimesi, kellest viimastel aastatel küll palju räägitakse, kuid kelle toetamiseks pole riik olulisi arendusi veel teinud. Omastehooldajad on riigi väärtuslikem partner hoolekandesüsteemis. Arvutused näitavad, et pika staažiga omastehooldaja teeb elu jooksul enam kui miljoni euro väärtuses vabatahtlikku tööd. Riik peab tagama omastehooldajatele piisava toe, et nende õlgadele ei langeks liiga suur koormus ja et neil ei jääks hooldamise tõttu oma elu elamata. Tuleb kokku leppida, kust lähevad omastehooldamise mahu mõistlikud piirid.

  1. Kehtestame seaduse tasandil ühtsed üleriigilised põhimõtted hooldajatoetuse maksmiseks, et lõpetada omavalitsustes inimeste põhjendamatu erinev kohtlemine. Tagame miinimumpalga suuruse toetuse koos tervisekindlustusega omastehooldajatele, kelle hoolealuse olukorda ei suudeta lahendada sotsiaalteenustega ja kellel puudub kõrgendatud hoolduskoormuse tõttu võimalus tööl käia. Näeme põhjendatud juhtudel ette võimaluse ka osalise hooldajatoetuse maksmiseks omast hooldavale inimesele.
  2. Tagame tervisekindlustuse omastehooldajale, kelle töötamine (ettevõtjana, iseendale tööandjana, käsundilepingutega) on hooldamise tõttu lünklik või ebajärjekindel. Praegu sõltub tervisekindlustus eelmisel kuul tasutud sotsiaalmaksu suurusest. Lähedast hooldav iseendale tööandja ei suuda alati tagada, et sotsiaalmaksu miinimum kuust kuusse täis tuleb.
  3. Loome uue normaalsuse, et kestvas üliraskes seisundis lähedasi (olgu lapsi või täisealisi) ei pea perekond hooldama kodus, vaid perele pakutakse koduvälise hoolduse võimalust. Julgustame peresid seda võimalust kasutama, et hoolduskoormus ei kasvaks eriti rasketel juhtudel üle pea. Oluline on, et lähedase hooldamine ei takistaks peredel saada lapsi ja elada täisväärtuslikult.
  4. Laiendame sotsiaalkindlustussüsteemi pakutavate lapse- ja hoolduspuhkuste (või vastavate hüvitiste) saamise võimaluse kõikidele tööga hõivatud omastehooldajatele, töösuhte liigist sõltumata.
  5. Mittetöötavatele suure koormusega omastehooldajatele tagame regulaarse hooldamisvaba puhkeaja koos riigi/omavalitsuste kohustusega pakkuda hooldatavale selleks ajaks kodune asendushooldaja või koht intervallhoius koos transpordiga.
  6. Loome uue nõustamisteenuse, millega toetatakse ja juhendatakse alustavaid omastehooldajaid ja väga raskes, progresseeruvas seisus hoolealuste lähedasi, samuti lähedast hooldanud inimesi pärast viimase surma.
Eakad

Mitte ükski Eesti eakas ei unista elulõpust hooldekodus. Igale Eesti inimesele on tema kodu tähtis. Et eakad saaksid elada ka kõrvalabi vajaduse tekkides oma soovidest lähtuvalt, astume järgmised sammud.

  1. Muudame koduse kõrvalabi osutamise paindlikuks ja jätame inimestele võimaluse ise enda abistamist juhtida. Vähendame igapäevase kõrvalabi osutamisel otsustavalt abistajate, hindajate ja administreerijate armeed ning anname ressursi inimeste endi kasutada, sest inimesed teavad ise, kuidas sama raha eest saab rohkem teenuseid.
  2. Käivitame Eesti hoolekandes uusi innovaatilisi lahendusi koduse toimetuleku toetamiseks. Toetame olemasolevate platvormide (Helpific, CareMate) kasutamist ja laiendamist.
  3. Loome lihtsad, ühtsed ja kõigile arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel inimese/pere omaosaluse määramiseks, seda lisaks koduteenustele ka hooldekoduteenuse eest tasumisel. Praegu on sellega palju segadust ja erinevad omavalitsused arvestavad perede omaosaluskohustust erinevalt.
  4. Koostöös omavalitsustega rajame eakatele mõeldud tugiteenustega rendimajasid üle kogu Eesti. Viime läbi selgituskampaania sellise teenuse headest külgedest. Ligipääsetavad ja erineval tasemel sotsiaal-, tervishoiu- ja kogukonnateenustega majutusüksused peavad saama järgmiste põlvkondade jaoks uueks normaalsuseks.
  5. Korraldame ümber hooldekoduteenuse standardid nii, et üldhooldekodudes oleks tagatud astmeline teenus sõltuvalt hooldatava seisundi muutumisest (vajadusel asutuste koostöös). Tagame vajaduse korral hooldekodudes meditsiiniteenuste kättesaadavuse haigekassa rahastusel. Loome võimaluse üldhooldusteenuselt liikuda sujuvalt edasi hooldusravile.
  6. Analüüsime hoolduskindlustuse sisseseadmise võimalust. Hoolduskindlustus on üks võimalusi anda nii perele kui ka pikaajalist hooldust vajavale inimesele kindlustunne, et vajalikul hetkel on kvaliteetne hooldusteenus kättesaadav ilma perekonda majanduslikult raskesse olukorda panemata.

Tervishoiupoliitika

Vabaerakonna tervishoiupoliitika kõige olulisem eesmärk on tagada tervishoiu ladus ja jätkusuutlik toimimine.

Et ravijärjekorrad lüheneksid ja inimesed hakkaksid õigeaegset ja tõhusat abi saama, teeme tervishoiusüsteemis vajalikud ümberkorraldused. See hõlmab esmatasandi arstiabi tugevdamist, hästi toimivaid infosüsteeme ja tervishoiuteenuste avamist normaalsele konkurentsile. Kasuks tuleb haigekassa depolitiseerimine.

Tervishoiupoliitika peab tagama ka Eesti rahva oodatava eluea pikendamine ennetustegevuste kaudu, sealhulgas vägivaldsete, mürgituste, uppumiste ja muude välispõhjustest tingitud haigestumiste, tervisekao ja surmade ning suitsiidide arvu vähendamine, samuti terviseteadlikkuse ja tervist säästva käitumise edendamine.

Arvestades, et Eestis on tervishoiu rahastamine protsendina SKT-st oluliselt madalam, kui teistes arenenud majandusega riikides, tuleb lisaks meditsiinisüsteemi sisemiste ressursside inventuurile tagada ka jätkuv lisaraha suunamine tervishoiusüsteemi. Vabaerakonna ettepanek on suunata tervishoiu täiendavaks rahastamiseks tervist kahjustavate toodete (tubakas, alkohol) maksustamisest laekuv tulu. Sellise seose loomine puhastaks ühiskonda ka moraalselt.

Terve olemise soodustamine
  1. Tõstame tööandjatele mõeldud maksuvabastuse piiri töötajate tervise- ja spordikulude hüvitamisel praeguselt 100 eurolt 300 eurole kvartalis töötaja kohta. See motiveerib ettevõtteid panustama rohkem tervisesse ja innustab töötajaid hoidma ja parandama oma tervist.
  2. Taastame haigushüvitise alates teisest haiguspäevast. See võimaldab haigestunud inimestel end terveks ravida ja takistab nakkushaiguste levikut.
  3. Tugevdame koolides professionaalset tervise- ja esmaabiõpet, kaasates sellesse praktikud – pereõed, perearstid, kiirabiõed, kiirabiarstid (samadel põhimõtetel, nagu toimib riigikaitseõpe). Sellega parandame inimeste teadmisi terve olemisest ja valmisolekut ise väiksemate vigastuste ja kergemate haigestumistega hakkama saada, samuti oskust raskemate haiguste või õnnetuse korral kiirabi saabumiseni kannatanule abi osutada.
  4. Suurendame taastusravi kättesaadavust ning viime taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuse ühtsesse, inimese vajadustest lähtuvasse süsteemi. Õigel ajal tervist taastavate teenuste saamine hoiab ära probleemide süvenemise, vaime tervise halvenemise, töövõimekao ja säästab meditsiinisüsteemile hilisemaid suuremahulisi kulusid.
Arstiabi parem kättesaadavus
  1. Tugevdame esmatasandi arstiabi, suunates perearstisüsteemi rohkem ressurssi, vastutust ja otsustusõigust (nimistu suurus, võrgustamine, teenuste laiendamine tervisekeskustes jms). Tagame perearstidele tööks ja eriarstisüsteemiga koostööks vajalikud kaasaegsed IT-süsteemid.
  2. Rakendame esmatasandi ja eriarstisüsteemi vahelises koostöös täismahulise e-konsultatsioonide kasutamise. Selle eesmärgiks on parandada eelselektsiooni eriarsti vastuvõtule suunamisel. Eriarsti konsultatsioonidele peavad eelnema e-konsultatsioonid, kus eriarst saab tutvuda haigusjuhuga ja vajadusel konsulteerida või küsida juurde täiendavaid uuringuid ja analüüse või ebakohasuse korral ka konsultatsioonist keelduda. Kui on vaja patsiendiga kohtuda, saab e-kanali kaudu kokku leppida sobiva aja.
  3. Juurutame üleriikliku e-registratuuri, et välistada ebaefektiivsust ja dubleerimist.
  4. Loome eraldi teenusena transpordikompensatsiooni, kui patsient peab liikuda arsti vastuvõtule oma elukohast kaugemale.
  5. Analüüsime õhtuste ja öiste vastuvõttude kulustruktuure ja töötame välja mõistliku lahenduse tööpäevaväliste arstivisiitide kättesaadavuse jaoks kas perearstikeskuste koostöös, EMO-de baasil või nende kahe kombinatsioonis.
Tervishoiuteenuse korraldus
  1. Avame meditsiiniteenuse normaalsele konkurentsile. Rakendame erakapitalil põhineva tervishoiuteenuse pakkujad võrdväärsete partneritena riiklikult rahastatud teenuste pakkumisel. Lõpetame haiglavõrgu haiglatega blanco lepingute tegemise haigekassaga. Selleks muudame kõik raviteenuste hinnad kulupõhiseks, et ei toimuks ühe teenuse kulu toetamist teiste teenuste arvelt, millega raviasutused praegu põhjendavad läbipaistmatust ja vajadust status quo’d säilitada.
  2. Raha peab hakkama nii meditsiinis kui ka hambaravis liikuma koos teenuse ja patsiendiga. Kui praegu näevad patsiendid tagantjärele vaid oma raviarvete lõppsummat, siis edaspidi tuleks avada patsiendile ka informatsioon, millele raha kulus. See muudab süsteemi läbipaistvamaks.
  3. Vabastame haigekassa poliitilisest juhtimisest ja muudame ta sisulises mõttes avalik-õigusliku kindlustusasutuseks. Haigekassal peab olema õigus töötada professionaalselt ja ka kohustus vastutada oma otsuste eest.
  4. Muudame arstide kvalifitseerimise tagasi kohustuslikuks. Sellega peavad riiklike juhiste järgi tegelema arstide erialaorganisatsioonid, aga korraldus ja rahastus  tulevad riigilt. Kvalifitseerimata arstile võib esialgu jääda võimalus töötada madalama tasuga, kvalifitseerimist läbimata kaotab ta aga hiljem õiguse töötada arstina.
  5. Loome arstlike ravivigade vastutuskindlustuse ehk mittesüülise vastutuskindlustuse. Peame vajalikuks dekriminaliseerida arstlik mittetahtlik viga. Ilma selle otsuseta on sügavam kvaliteedijuhtimine tervishoius võimatu.
  6. Võitleme meditsiini- ja sotsiaalsüsteemis halastamatult avaliku rahastamise vahendite kuritahtliku kulutamisega süsteemis töötavate isikute või asutuste huvides. Kriminaliseerime kõik sellised teod.
  7. Tugevdame tervishoiusüsteemi valmisolekut kriisiolukordadeks – nii lühiaegseteks (suurõnnetus, terror) kui ka pikaaegseteks (loodustekkelised hädaolukorrad, sõda). Riik peab leidma raha vastavateks koolitusteks ja harjutustegevusteks.
  8. Seame pikemaajaliseks eesmärgiks jõuda tervishoiukulude poolest Euroopa Liidu viimaste hulgast keskmiste hulka, et tagada arstiabisüsteemi kättesaadavaus ja teenuste hea kvaliteet. Selleks peab tervishoiukulutuste rahastamine tõusma praeguselt 6,5%-lt SKP-st vähemalt 9,9%-ni SKP-st.
  9. Toome alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekuvad eelarvevahendid sinna, kus tekib tegelik ja reaalne kulu – tervishoidu. 2017. aasta andmeid arvestades kataks see ära tervishoiukulutuste vajaliku lisarahastuse summa.

Pensionipoliitika

Vabaerakond peab õigeks ja oluliseks, et iga inimene panustab ise järjest rohkem ja teadlikult oma tuleviku kindlustamisse. Pensionisüsteem peab looma igal tasandil arusaadavad võimalused ja motiveerima seda tegema.

Reformitud kolmesambaline pensionisüsteem
  1. I sammas on riiklik pension, kus tuleks uuesti suurendada tulevase pensioni seotust elu jooksul tasutud sotsiaalmaksust. See soodustaks inimeste soovi maksta makse ja hoiaks ära n-ö ümbrikupalkade maksmist. Pensionide vähene seotus tasutud maksudega võib kaasa tuua riigi maksutulude vähenemise. Taastame I samba pensionikindlustuse makse suuruse 20%-le.
  2. Kaotame ära praegune II samba ja võimaldame inimestel sinna kogunenud raha suunata vabatahtliku kogumispensioni III sambasse ning soovi korral kokkulepitud tingimustel raha ka välja võtta.
  3. Muudame II samba nn tööandja pensionisambaks, andes tööjõukäte puuduses vaevlevatele tööandjatele lisavõimaluse motiveerida inimesi enda juures tööle asuma ja pikemalt töötama. II pensionisambasse kogunenud vahendeid on inimesel võimalik peale pensionile siirdumist vastavalt soovile kas korraga välja võtta või määrata sealt igakuine väljamakse. II pensionisammas on pärandatav.
  4. Jätame III pensionisamba ka tulevikus vabatahtlikuks, millesse sissemaksete suuruse saab iga inimene otsustada ise. III pensionisammas on sarnaselt II sambaga inimese poolt väljavõetav ning pärandatav. Muudame seadust nii, et kehtiva tulumaksusüsteemiga ei toimuks III samba väljamaksete pealt suuremat maksustamist.
Pensionifondide haldamine
  1. Reformime pensionifondide haldamise ning vähendame oluliselt haldamistasusid, suurendades nõnda pensionisüsteemi paindlikkust ja personaalsust ning tagades olukorra, kus pensioni investeeringute kasv ei jääks alla elukalliduse ja palga kasvule.
  2. Lõpetame anomaalia, kus Eestis tegutsevate pensionifondide hinna ja kvaliteedi suhe pole vastavuses: ühelt poolt on fondide tootlus madal ja teiselt poolt võetakse nende haldamise eest Euroopa keskmisest kõrgemaid haldamistasusid.
  3. Investeerime pensionifondide vahendeid tänasest oluliselt suuremal määral Eesti majandusse, elavdades sel moel majanduskasvu ning suurendades investeeringute üldmahtu.
Lastekasvatamise ja pensionäride töö väärtustamine
  1. Lähtume pensionide arvestamisel põhimõttest, et laste kasvatamine on samuti töö.Hakkame pensionisüsteemis tänasest enam arvestama lastekasvatamise panust.
  2. Pöörame tagasi tulumaksureformi, millega on asutud karistama töötavaid pensionäre, maksustades nende eluaegse tööga välja teenitud pensioni, millega vähendatakse töövõimeliste pensionäride motivatsiooni töötada ja panustada Eesti majandusse.
  3. Garanteerime kõigile pensionäridele maksuvaba pensioni, sõltumata sellest, kas inimene töötab või mitte.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.