Keskkond

Pool prügist uuesti kasutusse, kodumaise puidu väärindamine ausse

Vastutustundlik keskkonnapoliitika pärandab lastele eduka ja puhta Eesti.

  • TAASTUVENERGIA ESMATÄHTSAKS
  • METSA RAIEMAHT RANGE KONTROLLI ALLA
  • TEEME EESTI PRÜGIVABAKS

Kliimapoliitika

Meie keskkonnapoliitika peamine eesmärk on pärandada järgmisele põlvkonnale ökoloogiliselt tasakaalus ühiskonnakorraldus, kus suured keskkonnaprobleemid on lahendatud, kus me väärtustame puhast loodust ja tervislike eluviise ning oleme samal ajal loonud vähese süsinikuheitega konkurentsivõimelise majanduse.
  1. Järgime Pariisi kliimakokkulepet ja rakendame meetmeid hoidmaks maakera keskmise temperatuuri tõusu oluliselt alla 2 °C taseme võrreldes ajaga enne tööstusrevolutsiooni.
  2. Osaleme Euroopa Liidu ühises energia- ja kliimapoliitikas inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel aastaks 2030 vähemalt 70% võrreldes 1990. aasta heitetasemega.
  3. Vähendame saastavat energiatootmist ja soovime kasvatada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 vähemalt 50%-ni energia lõpptarbimisest.
  4. Rakendame hoonete energiasäästu ja -tõhususe poliitikameetmeid, et vähendada aastaks 2030 primaarenergia sisemaist tarbimist vähemalt 10% 2012. aasta tasemest.
  5. Rakendame avaliku sektori regulatsioone ning investeerimis- ja maksupoliitilisi meetmeid vähese CO₂ heitega majandusele üleminekuks.
  6. Teostame säästvat põllumajanduspoliitikat, mis on suunatud põllumaade viljakuse ja elurikkuse säilitamisele, muldade süsinikuvaru sidumisele ja põllumajandusmaa kasutusest väljamineku piiramisele.
  7. Viime ellu säästvat metsanduspoliitikat, mis suunab meid tootliku ja kestliku metsamajandamiseni senist metsamaa pindala säilitades.
  8. Suuname meie kodanike ja ettevõtete sõidukiparki suuremale ökonoomsusele ja keskkonnasõbralike transpordikütuste kasutamisele. Eelisarendame ühistransporti ja kergliiklust.
  9. Vähendame aastaks 2030 õhusaastet ja koos sellega negatiivseid tervisemõjusid 40% 2012. aasta saastetasemest.
  10. Käsitleme ökoloogiliselt tasakaalus elukorralduse, keskkonnahoiu ja säästva arengu printsiipide integreeritud õpetust meie koolisüsteemis kõikidel haridustasemetel. Teadvustame keskkonnahoiu teadmisi, oskusi ja väärtushoiakuid ka laiemalt ühiskonnas.

Taastuvenergia

Soodustame mitmekesist energiasüsteemi. Vähendame saastavat energiatootmist kohaliku taastuvenergia tootmise arendamisega. Soovime kasvatada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 vähemalt 50%-ni energia lõpptarbimisest.
  1. Soodustame kodumaiste taastuvenergia ressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui transpordikütustena.
  2. Suurendame energiatootmise detsentraliseeritust ja mitmekesistamist haja- ja mikrotootmise arendamisega. Riiklikud taristuinvesteeringud elektrivõrkudesse tuleb viia kooskõlla taastuvenergeetika vajadustega.
  3. Loome taastuvenergia tootmise arendamiseks targad elektrienergia võrgutehnoloogia platvormid, mis suudavad hajutatud energiatootmist integreerida ja tarbimist juhtida.
  4. Ühendame elektritranspordi nutikate energialahenduste süsteemiga, üldine elektriautode laadimisvõrgustik tuleb ühendada taastuvenergiatootjatega.
  5. Arendame taastuvenergia salvestamist ja kasutamist teistes energiakandjates, näiteks vesinikuenergeetika kütteelementide tehnoloogiaid.
  6. Taastuvenergia väiketootmine (kuni 5MW võimsusega elektritootmine) on meie jaoks prioriteet ja seetõttu maksame neile jätkuvalt taastuvenergia toetust senistel tingimustel.
  7. Üle 5MW võimsusega taastuvenergia tootmisele tuleb vähendada järk-järgult taastuvenergia toetust ja asendada see turupõhise emissioonikaubandusega. Harmoneerime selleks taastuvenergia oksjonite läbiviimise korda, toetusskeeme ja toetuste määrasid.
  8. Taastuvenergia tootjad peavad saama võimaluse ise kaubelda CO₂ kvoodiga, mis aitab vähendada neile ka taastuvenergia toetuse määra. Selle tulemusena hakkab taastuvenergia tootmine pikas vaates ilma toetuseta ära tasuma ning taastuvenergia osakaalu eesmärgi saab tõsta veelgi kõrgemale.
  9. Võimaldame kõigil võrguga liitunud turuosalistel vabalt energiat võrgust osta ja võrku müüa. Igast majapidamisest peab saama soovi korral lihtsa vaevaga elektrienergia tootja!
  10. Peame soojatootmises oluliseks kaugküttesüsteemide kaasajastamist, sooja ja elektri koostootmise soodustamist ning soojatootmise üleviimist taastuvenergiaallikatele.
  11. Liberaliseerime monopoolsed kaugkütteturud avades need vabale konkurentsile.
  12. Muudame kaugkütte- ja elektritururegulatsioone, millega lokaal- ja kohtkütte tootjatele tekib võimalus efektiivselt soojuse ja elektri koostootmiseks omavajadusteks ja tagame neile võimalused müüa ülejääk või osta puudujääk üldkasutatavatest võrkudest.
  13. Rakendame finantsinstrumente kaugkütte ning lokaal- ja kohtkütte energiatootmise pidevaks uuendamiseks.
  14. Soodustame energiaühistute loomist tarbijate endi soojus- ja elektrivajaduste rahuldamiseks.
  15. Soodustame biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kohalikku tootmist ja kasutamist. Soodustame samuti kütusevabade energiaallikate (hüdro-, päikse- ja tuuleenergia) osakaalu tõstmist lõpptarbimises.
  16. Rahastame teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega arendatakse kodumaise taastuvenergiaressursi tootmistehnoloogiaid ja väärindamist, tagatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.

Energiasääst ja süsinikuneutraalsus

Rakendame energiasäästu poliitikameetmeid, et vähendada aastaks 2030 primaarenergia sisemaist tarbimist vähemalt 10% 2012. aasta tasemest.
  1. Energiasääst algab arukast planeerimisest. Uue elamufondi loomisel tuleb juba planeeringus hinnata kavandatava elamupiirkonna energiakasutust nii hoonetes tarbitava energiana kui igapäevase sundliikuvusega (pendelränne) seotud kütuse- ja ajaressursina.
  2. Toetame olemasoleva korterelamutest, individuaalelamutest ja majaühisustest koosneva elamufondi rekonstrueerimist energiatõhusamaks. Eesti elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik saavutada täiendavat kütteenergia säästu kuni 50%, millega vähenevad ka eluasemefondi ülalpidamiskulud.
  3. Toetame uute elamuhoonete ehitamist liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele vastavaks.
  4. Võimaldame elamuhoonetele energiatõhususe arvu saavutamist senisest paindlikumate ja integreeritumate taastuvenergia lahendustega alates energiaühistute loomisest kuni nende kohustuste vabakaubanduseni.
  5. Seadustame avaliku sektori hoonetele vastavuskohustuse vähemalt energiatõhususe miinimumnõuetele ja toetame avaliku sektori hoonete rekonstrueerimist.
  6. Rahastame äri- ja tootmishoonete energiatõhususe suurendamise meetmeid. Eelistame tehnoloogiainvesteeringute toetuste korral vähese süsinikuheitega tehnoloogiaid ja tootmispraktikaid kasutavaid ettevõtteid, samuti vähese süsinikuheitega kütuste ja tootmissisendite kasutamist.
  7. Toetame energiatõhusama tänavavalgustuse väljaarendamist.
  8. Toetame soojamajanduse kaasajastamist, kaugküttesüsteemide rekonstrueerimist ja koostootmisjaamade rajamist.
  9. Soodustame transpordis avaliku sektori investeerimis- ja maksupoliitikaga sõidukipargi energiasäästlikkust ja CO2heitmete vähendamist, säästlike energialiikide kasutuselevõttu ja ühistranspordi eelistamist.

Säästev põllumajandus

  1. Säilitame väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala ja piirame õigusaktidega selle kasutusest väljalangemist, sh nende kasutuselevõttu uute ehitiste või rajatiste aluse maana.
  2. Viime keskkonnahoiu ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise nõuete ning säästva arengu printsiipide järgimiseks makstavad toetused järk-järgult põllumajandustootja kohustustena toodangu omahinda, mille maksavad tulevikus maksumaksjate asemel kinni tarbijad.
  3. Motiveerime tootjaid toetustega rakendama keskkonna- ja kliimasõbralike põllumajandusmaa viljelusviise, suurendama muldade süsinikuvaru, säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja rohealasid ning vähendama turvasmuldade harimist.
  4. Soodustame toetustega mineraalväetiste asendamist keskkonnasõbralikumate orgaaniliste väetistega, külvikorras vahekultuuride kasvatamist ja taimetoitainete laiaulatuslikumat kasutamist.
  5. Soodustame põllumajandussektori ressursikasutuse tõhustamist ja sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmist, et piirata kasvuhoonegaaside (ammoniaagi) heidet. Eelistame loomakasvatusest ja kalandusest pärineva sõnniku ning taimekasvatuse kõrvalproduktide ja rohumassi kombineeritud kasutamist biogaasi tootmiseks.
  6. Me ei toeta põllumajandussaaduste tootmist taastuvenergia saamise eesmärkidel olemasoleva ühise põllumajanduspoliitika osana, vaid eeldame tehniliste põllukultuuride kasvatamisele taastuvenergia tootmiseks eraldi ja jõukohasemat turukorraldust.
  7. Peame oluliseks vähemsooduspiirkondades (sh saartel ja Lõuna-Eesti kuppelmaastikul) asuvate tootjate toetamist, et säilitada põllumajandusmaa aktiivne kasutus ka loomulike turutõrgete piirkondades.
  8. Taotleme Euroopa Liidu ühiste regulatsioonide koostamist geenimuundatud organismide keskkonda laskmiseks koos liikmesriikidele jäetava õigusega sellest igal ajal keeldumiseks. Vastustame taimede ja loomade patentimise Euroopa Liidus.
  9. Liitume 19 liikmesriigi koalitsiooniga, kes on otsustanud keelustada geenimuundatud organismide ja kloonitud loomade lubamise keskkonda ja tööstuslikku tootmisesse oma riigi territooriumil.

Säästev metsandus

Suuname Eesti metsanduspoliitika säästvale metsamajandamisele, mis pikas perspektiivis säilitab ja suurendab metsade süsinikuvaru.
  1. Tagame senise metsamaa pindala säilimise.
  2. Soodustame füüsilisest isikust metsaomanike metsaomandi säilimist.
  3. Loome selguse ja läbipaistvuse oluliste metsastatistika näitajate osas ja arvutame nende põhjal välja iga-aastased kestlikud raiemahtude tasemed, mis ei ületa metsa loomulikku juurdekasvu, ei vähenda metsades seotud süsinikuvaru ega põhjusta elurikkuse vähenemist.
  4. Seome raiemahud raieküpse metsa mõiste ja kogustega. Tagame vanade liigirikaste ja elupaigakesksete metsade kaitse lageraie vastu ja hoolitseme elurikkuse säilimise eest.
  5. Suurendame majandatava metsa tootlikkust hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa vahetu uuendamiskohustusega kasvutüübile sobilike puuliikidega.
  6. Järgime ühtlase kasutuse printsiipi, millega hoiame raiemahte pikaajaliselt ühtlasel säästlikul tasemel, sh puuliikide lõikes. Loome selleks toimiva süsteemi raiemahtude kontrolli all hoidmiseks. Vajadusel muudame regulatsioone rangemaks – piirame lageraiealade suurust, tõstame kuuse ja männi raievanuseid jms.
  7. Keelame kaitsealade piiranguvööndites, hoiualadel ning asulate ja hoonete lähedastes metsades lageraied ning seadustame nende metsade majandamise püsimetsana. Peame vajalikuks eramaadel looduskaitseliste piirangute kompenseerimist.
  8. Kaitseme sooalasid ja säilitame sooalade turbas seotud süsinikuvaru.
  9. Laiendame kevadsuvist raierahu lisaks riigimetsadele ka erametsadesse ning määrame üldise raierahu perioodiks majandusmetsades 15. aprill kuni 15. juuli.
  10. Soodustame kodumaise puidu kasutamist valdkondades, kus see asendab taastumatute loodusressursside kasutamist.

Säästev transport

Meie transpordipoliitika põhieesmärkideks on energiasäästliku sõidukipargi saavutamine, motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine, ühistranspordi soodustamine ja taastuvenergia laialdasem kasutamine.
  1. Peame oma linnaruumi ja ühiskonnaelu paremini planeerima ja korraldama, et vähendada elanike sundliikumisest tingitud nõudlust transpordi järele.
  2. Soodustame avaliku sektori maksu- ja toetuspoliitikaga energiasäästlikuma sõidukipargi omandamist.
  3. Toetame avaliku sektori investeerimis- ja toetuspoliitikaga taastuvenergia laialdasemat kasutamist transpordis.
  4. Soodustame elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu ja investeerime selle võimaldamiseks tarbimisvõimsuste olulisse ümberjaotamisse ja energia mahalaadimise infrastruktuuri.
  5. Arendame kõiki ühistranspordi liike ja suurendame selle kättesaadavust riiklike toetustega maapiirkondades.
  6. Soodustame kergliiklusteede võrgu väljaarendamist linnalises keskkonnas.

Jäätmemajandus ja ringmajandus

Loome eeldused jäätmemajanduses selleks, et jäätmeid käsitletaks järjest enam kui tooret ringmajandusele, mida tuleb maksimaalses ulatuses taaskasutada. Eesti jaoks on ambitsioonikaks eesmärgiks võtta vähemalt 50% oma jäätmetest taaskasutusele. Eesmärk peab ka olema, et prügilates ladestataks võimalikult vähe jäätmeid.
  1. Jäätmehierarhiast lähtudes soodustame jäätmete sorteerimist ja liigiti kogumist, et võimaldada nende korduvkasutust. Loome tingimused, kus korduvkasutusse võetavaid jäätmeid on võimalik üle anda tasuta, sorteerimata segaolmejäätmeid aga jätkuvalt tasu eest.
  2. Jäätmete taaskasutusse ja ringmajandusse toomist tuleb rakendada tootjavastutuse ja reostaja maksab põhimõtete alusel. Soodustada tuleb ressursside jagamisel ja rentimisel põhinevate uute ärimudelite kasutuselevõttu.
  3. Aitame omavalitsustel luua integreeritud jäätmekogumise ja –käitluskohtade võrgustikku, mis võimaldab jäätmete tekkekohtadele võimalikult lähedal koguda ja käidelda eraldi liigiti sorteeritud ja kogutud jäätmeid.
  4. Tootmisele tuleb kujundada uus stiimulsüsteem, mis vähendaks esmase ja suurendaks teisese tooraine kasutamist ning rakendaks ökodisaini ja (plast)toodete märgistamise põhimõtteid viisil, mis hõlbustaks ringmajanduse toimimist.
  5. Peame mõistlikuks Eesti pandipakendi süsteemi koostööd Läti ja Soome pakendiringluskeskustega, et ühiselt ära lahendada riikidevahelisest piirikaubandusest tekkinud erimärgiseta pakendi tagastamise probleem. Tagame kõikide pakendiliikide tagastamise võimalused sõltumata selle päritolumaast.
  6. Toetame pakendiaktsiisi maksufilosoofia muutmist, kus maksufookus oleks järjest enam suunatud pakendite taaskasutamise kõrval ka ülepakendamise ja turule toodud pakendite vähendamisele ning keskkonnale vähem koormavate pakendiliikide- ja materjalide kasutusse toomisele.
  7. Keelustame ühekordsete plastnõude kasutamise. Soodustame selle asemel biolagunevate ja korduvkasutatavate pakendite ringlust.
  8. Sisse tuleb viia plastikust kalapüügivahendite tagastamise stiimulid ja neid tuleb laiendada ka kõikide kalapüügi käigus kogutud plastikust jäätmetele. Jäätmete kogumissüsteemi ja läbipaistvat jäätmekäitlust tuleb seega arendada ka sadamates.
  9. Toetame keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse alast teadust, arendustegevust ja innovatsiooni. Peame oluliseks uue tootmise, tarbimise ja ringmajanduse põhimõtete viimist meie haridussüsteemi ja vastavaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ka laiemalt ühiskonnas.

Keskkonnahoid

Loodus ja inimtekkeline elukeskkond on üks tervik, mida tuleb kaitsta ühtse poliitika alusel. Puhas õhk ja vesi, maastikud, looduslik mitmekesisus ja kultuurilised muinsusobjektid on hindamatud väärtused, mida tuleb hoida ja kaitsta.
  1. Keskkonnaseisundit tuleb regulaarselt hinnata ja teostada pidevat seiret. Selleks vajame teaduslikke uuringuid ja keskkonnamõjude analüüse. Kui teaduslikud uuringud ei kinnita kavandatavate tegevuste keskkonnaohutust, tuleb juhinduda ettevaatusprintsiibist.
  2. Loodusvarad ja maavarad vajavad ressursina hindamist ja arvele võtmist. Nende majandamist võib lubada üksnes keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutades, mis tagavad liigirikka, puhta ja eluterve keskkonna püsimise.
  3. Looduskaitseliste ja muinsuskaitseliste piirangute seadmine peab olema põhjendatud ning nendest tulenevaid majanduslikke kahjusid tuleb (võrdse kohtlemise printsiibi alusel) eraomanikele õiglase hinna tasemel kompenseerida.
  4. Järgida tuleb loodusvarade kestlikku kasutusstrateegiat. Samas on oluline läbi viia uuringud kõigi ühiskondlike väärtuste kohta ning võtta kasutusele need, mida saab kasutada looduskeskkonda kahjustamata.
  5. Toetame maapõue ja seal leiduvate maavarade kasutamist Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte.
  6. Maa- ja metsavarade keskne haldamine peab toimuma riigi kontrolli all, et vältida piiratud vastutuse kaudu oluliste keskkonnakahjude teket ja vastutuse hajumist. See ei välista eraettevõtete osalust piiritletud mahuga projektides.
  7. Peame oluliseks keskkonnatasude õiglasemat jaotumist riigieelarve, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja keskkonnakasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel. Suurendame keskkonnahäiringust otseselt mõjutatud omavalitsustele keskkonnatasude laekumist. Käsitleme omavalitsustele laekuvate keskkonnatasude liikidena ka välisõhu saastetasusid.
  8. Toetame turba tunnustamist kohaliku tähtsusega energeetilise toorainena. Rikutud ja mahajäetud turbaalad tuleb lõpuni kasutada ja seejärel taastada nendes endine veerežiim.

Toiduohutus, taimetervise ja loomakaitse

Eesti riik peab kodanikele tagama usaldustunde, et eesti toit on ohutu. Riik peab sarnast usaldust looma ka meie eksportivatele toiduettevõtetele rahvusvahelistel turgudel, et eesti toidu maine oleks usaldusväärne, kvaliteetne ja ohutu. Toidu turvalisusel on oluline roll usalduse loomisel riigi vastu. Usaldusväärsus eeldab pidevat toidutootmise ahelate kontrolli, toidukvaliteedi seiret, võitlust toidupettuste, toiduterrorismiga ja toidu päritolu võltsimistega.

Tähtsustame põllumajandus- ja metsloomade ning lemmikloomade tervist, heaolu ning väärikat kohtlemist, mida saame tagada hästi väljatöötatud riiklike regulatsioonide, avalike teenuste ja järelevalvega, samuti loomaomanikele pandud kohustuste pideva selgitamisega.

  1. Mida parem on kodumaise toidu maine, seda kõrgemat lisandväärtust saame ühiskonnale pakkuda. Tagame toiduohutuse ennetustegevusega.
  2. Teeme rohkem toiduseireid. Suurendame järelevalvet toidu käitlemisel tekkivate saasteainete – polütsükliliste aromaatsete süsivesikute (PAH), heterotsükliliste amiinide, furaani, kloropropanoolide, akrüülamiidi, etüülkarbamaadi, N-nitrosoamiinide jms – vähendamiseks ja vältimiseks meie toiduainetes.
  3. Teeme rohkem tootmisprotsesside seireid toiduainete mikrobioloogiliste saastatuse, taimemürkide, mükotoksiinide, pestitsiidijääkide, veterinaarravimite jääkide jms tuvastamiseks.
  4. Tegeleme rohkem loomakasvatuses loomataudide ennetusega seirete mahu kasvatamisega. Loomade pidev heaolu ja hea tervisliku seisundi tagamine on eelduseks kauplemispiirangutest vaba riigi staatuseni.
  5. Avame Eesti tootjatele uusi toiduainete eksportturge meie toidu- ja veterinaariaameti järelevalve kiire tunnustamisega sihtkohariikide poolt.
  6. Suurendame ka imporditavate toiduainete seireid ja kontrolli, et kaitsta kodumaist tootmist nii palju kui Euroopa Liidu ühisturu reeglid seda võimaldavad.
  7. Tagame jaekaubanduses ja toitlustuskohtades tarbijakäitumist mõjutavate toidukvaliteedi- ja toiduohutusmärkide ning tootjate vabatahtlike kvaliteedisertifikaatide usaldusväärsuse järelevalvega.
  8. Toetame Euroopa Liidu ühiseid taimekaitse ja loomade heaolu nõudeid. Toetame sh glüfosaadil põhinevate herbitsiidide keelustamist Euroopa Liidu ja Eesti territooriumil ning nende asendamist keskkonnale ja inimorganismile ohutute toimeainetega.
  9. Rakendame mõjusamalt PRIA mesilasperede registrit ja eelteavitussüsteemi. Kehtestame rangemad sanktsioonid taimekaitsetöödel eksinud ettevõtete suhtes ja kaalume mesindushuvidega arvestamise nõuete (hea tava) sisseviimist põllumajanduslike otsetoetustele kvalifitseerumise eeltingimustesse.
  10. Parandame Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiametiga koostöös mesilasravimite kättesaadavust ja töötame välja VTA siseselt loomatauditõrje programmid ohtlike mesilashaiguste (parasiitide) jaoks. Peame vajalikuks veterinaararstide mesindusalast väljakoolitamist riigi finantseerimisel Eesti õppeasutustes.
  11. Toetame tõhusamat riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite mõjude analüüsimisel ja uuringuid Eesti mesindussektorile. Kaalume mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlike insektitsiidide kasutamise keelustamist Eestis kõigil põllukultuuridel, mis on mesilastele atraktiivsed.
  12. Vastustame geneetiliselt muundatud loomade ja kalade Eesti looduskeskkonda laskmist.
  13. Toetame jahi- ja kalameeste selgelt piiritletud ning headele tavadele tuginevat harrastus- ja elustiili majandustegevust. Selleks on vajalik ulukite ja kalavarude populatsiooni pideva ja sõltumatu seire ning küttimis- ja kalastusmahtude täpne piiritlemine, mis tagab loodusliku mitmekesisuse ja piisava juurdekasvu.
  14. Seisame loomade keelustamise eest tsirkuses.
  15. Toetama omavalitsusi ühtse lemmikloomade registri sisseseadmisel ja lemmikloomade kohustuslikku kiibistamist.
  16. Peame oluliseks elektrooniliste peibutusvahendite kasutamisel ja muude jahieeskirjade rikkumisel veelinnujahil rangemate karistuste sisseseadmist. Reguleerime külalisjahtide mõistet ja vastutust ning kaalume selle litsenseerimise otstarbekust.
  17. Kaalume karusloomakasvatuse keelustamist Eestis hiljemalt 2030. aastaks.

Keskkonnajärelevalve

Viime Eesti keskkonnapoliitikast välja huvide konflikti lahutades kõikide loodusvarade haldamise ja järelevalve funktsioonid.
  1. Keskkonnaministeeriumist tuleb loodusvarade kasutamise järelevalve (Keskkonnainspektsioon) funktsioon üle viia siseministeeriumisse Politsei- ja Piirivalveameti alluvusse.
  2. Keskkonnaministeeriumisse jätta klassikalise looduskaitse teemadega tegelemine – kaitsealad, kaitsealused liigid, loodusvarade (vesi, õhk, maavarad, loomastik, taimestik) kaitstusega tegelemine, jäätmekäitlus, keskkonnaseire, loodusvarade arvestus, lubade väljaandmine jms.
  3. Tagada tuleb keskkonna järelevalveametnike regulaarne koolitus.
  4. Keskkonnainspektsiooni inspektorid tuleb koolitada keskkonna-konstaabliteks vastavuses kutsetasemele. Luua tuleb pädevusastmed – konstaabel, uurija, struktuurijuht.
  5. Keskkonnaalaseid süütegusid tuleb käsitleda majandussüütegudena.
  6. Loodusvaradega sooritatavate tehingute kontrollimiseks loome ühtse loodusvarade haldamise IT-süsteemi, kus kogu loodusvaraga sooritatav majandustsükkel on tervikuna läbipaistev ning jälgitav. Süsteemist peab saama ühine kasutusvahend nii loodusvarade arvestusele, kasutuslubadele, politseile, maksuametile, omavalitsusele.
  7. Muudame abipolitseinike seadust ja lisame sinna õiguse tegeleda keskkonnajärelevalve küsimustega. Kutsume liituma abipolitseinikeks inimesi, kes on keskkonnajärelevalve tööst huvitatud, eriti eriharidust ja kogemusi omavaid isikuid.
  8. Reorganiseerime kohalike omavalitsuste järelevalvesüsteemi jättes haldusmenetluse omavalitsustele, väärteomenetlused anname aga üle politseile.
  9. Taastame Riikliku Metsakorralduskeskuse, mis jääb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse (nagu Riiklik Geoloogiateenistus) – riik peab kontrollima metsakorraldust (metsaarvestus, metsade ühine arenduskava, metsaalase kompetentsi arendamine, jahimajandus ja ulukiseire jms).

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.