Majandus ja maksud

Pensioni II samba maksed vabatahtlikuks, tulumaks 12-protsendiliseks

  • VÄHENDAME RIIGIKAPITALISMI JA REGULATSIOONE
  • LIBERALISEERIME ENERGIATURUD
  • LANGETAME TULUMAKSU PALGATULUDELT 12 PROTSENDILE
  • ARENDAME DIGITURGU JA -MAJANDUST
  • SOODUSTAME ÕIGLAST VABAKAUBANDUST

Majandusvabadused

Majandus on ühiskonna toimimise ainuke valdkond, mis loob ainelist lisandväärtust. Ühiskonna ühiste pingutustega loodud materiaalsete väärtuste toel saavad elada ja areneda eesti rahvuskultuur ja keel, haridus, teadus ja meie riiklik iseolemine. Seetõttu on majandus ühiskonnaelu keskne tegevusvaldkond ja erakonna poliitika kaalukas osa.

Erakond soovib vähendada majanduselu ülereguleerimist. Majanduselus võib seadusandja ja valitsuse kõrval anda suurema rolli ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide ühistegevusele.

Erakond peab oluliseks põhimõtet, et majanduse ja ühiskonna edu põhineb vabadusel – mida rohkem suudame avardada majanduse tegevusvälja, seda suurem on inimese ettevõtlikkus seda kasutada ja seda rohkem loome väärtusi ühiskonnana. Majandusvabadust tuleb väärtustada kõigil tasanditel (ametnikkond, kohalik omavalitsus, keskvalitsus, kohtuvõim), seda võib piirata vaid põhjendatud ühiskondliku huvi olemasolul, keskkonna, kultuuri, avaliku korra ja riigikaitse eesmärgil.

Majandustegevus peab olema keskkonnasäästlik ja arvestama teiste isikute õigust puhtale loodusele, looduslikule eluviisile, samuti õigust looduskeskkonna abil edendada oma majandushuvisid.

Keskkonnakaitse peab leidma tasakaalu majanduse arengu ja looduse vahel, et tagada mitmekesisus ja majanduslik kestlikkus.

Erakond peab vajalikuks, et Eesti tugevate tootmissektorite kõrval tuleb senisest enam arendada teenusmajandust.

Vabariigi Valitsus peab tagama võimalikult vaba, stabiilse ja usaldusväärse ning pigem vähem reguleeritud majanduskeskkonna.

Valitsus olgu ettevõtlusvaldkonna motiveerija uute tehnoloogiate rakendamisel, innovatsioonil ja uutele turgudele müümisel.

Erakond peab oluliseks ettevõtluse rahastamise struktuuriüksuste (EAS jt) radikaalset reformi ja nende koondamist ühtse juhtimise alla. Pikemas perspektiivis ja arvestades ELi rahastuse vähenemist, peame õigeks selle ümberkujundamist strateegiliseks investeerimisfondiks, mis saab oma tulu teatud ulatuses loodusvarade kasutustasust ning teeb investeeringuid Eesti elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja regionaalseks arendamiseks.

Eelarvepoliitika

Meie eesmärk on säilitada Eestis 33 protsendilise üldise maksukoormusega ja tasakaalus riigieelarvega ettevõtjasõbralik maksukeskkond, mis annab Eesti ettevõtetele rahvusvahelises konkurentsis maksueelise. Soovime tugevdada Eesti riigi positsioone välislaenude ja -investeeringute riiki meelitamisel.

Selleks:
  1. Lähtume riigieelarveliste püsitulude ja -kulude juhtimisel riigieelarve tasakaalu põhimõttest, sealjuures peame jõudsa majanduskasvu aastatel koguma ja majanduskriisi aastatel kulutama riigireserve.
  2. Peame mõistlikuks investeerimislaene riigi arengusse. Käsitleme riigivõlga bilansipõhiselt ja peame vajalikuks riigile pikaajaliste võlakohustuste võtmist pika tasuvusajaga investeeringute tegemisel, kui sellega kaasnevad kodanikele olulised avalikud hüved ja riigi maksutulude kasv.
  3. Peame õigustatuks laenamist ettevõtlust toetava tehnilise taristu ja riigisektori struktuursete reformide läbiviimiseks, näiteks lasteasutuste korrastamine, ajakohase koolivõrgu ja teadusasutuste väljaarendamine, energiajulgeoleku tagamine, teede ja muu taristu ehitamine jms.
  4. Finantseerime võlakohustusi riigivõlakirjade emissioonidega. Sellega tuuakse finantsturule uued instrumendid, mida kohalikud pensionifondid ja elanikud saavad kasutada oma vahendite paigutamiseks.
  5. Loome võimalused, et omavalitsused saaksid senisest enam rakendada kohalikke makse. Riigi tasandusfond peab töötama majandusloogikale vastassuunas – suurema maksulaekumisega omavalitsustes peaks ümberjagatava raha osakaal olema väiksem, samas peab mehhanism tagama, et omavalitsused oleksid siiski huvitatud majanduskeskkonna arengust oma territooriumil. Kõrgem kohalik maks või väiksem riigi rahaeraldus peaks sõltuma omavalitsuse tehtud (tema ülesannetega mitteseotud) kulutustest ja sotsiaalsetest projektidest (nt omavalitsuse ülesannetega mitteseotud sotsiaaltoetused jms).
  6. Peame oluliseks suurendada keskpanga ja finantsinspektsiooni vastutust, et tõkestada rahvusvahelist rahapesu Eesti panganduses.
  7. Peame tähtsaks II pensionisamba maksete vabatahtlikuks muutmist.
  8. Liberaliseerime Euroopa Liidu erapensionifondide turgu ja võimaldame Eesti vabatahtlikel II samba pensionikogujatel investeerida mistahes ELi turul tegutsevasse pensionifondi.

Maksupoliitika

Maksude kogumise eesmärk on rahastada Eesti inimeste üldist heaolu, riigi avalikke teenuseid ja muid avalikke kulutusi. Maksupoliitika peab soodustama majanduskasvu ja töökohtade loomist erasektoris, võimaldama heaolu õiglast ümberjagamist ning tagama sotsiaalselt ja ökoloogiliselt tasakaalus elukorralduse.

Meie hinnangul on kapitalimaksud Eestis võrreldes paljude teiste riikidega alarakendatud. Kapitali maksustamine on aga majanduse arenguks üks neutraalsemaid maksuliike, kuna ei puuduta tootmissisendeid ega vahetult tekkinud kasumit, vaid juba akumuleerunud ja osaliselt majandustegevusest väljunud kasumit. Kapitalimaksud rakenduvad samuti n-ö robotite sotsiaalmaksuna ja toetavad eelarvet töövõimelise elanikkonna vähenemisel.

Meie maksupoliitika toetub järgmistele printsiipidele:

  • maksud peavad tunduma kõikidele kodanikele ja ettevõtetele õiglased.
  • maksude otstarve peab tekitama ühiskonnas usaldust,
  • maksud peavad olema õiguskindlad, selgesti formuleeritud, ühetaolised, proportsionaalsed, laia maksubaasi ja madalate maksumääradega ning toetama majanduskasvu.
  • maksusüsteemi kogumõju peab olema sotsiaalselt õiglane.

Peame oluliseks tunduvalt vähendada tööjõu ja teiste tootmissisendite maksustamist.

Kaudsete maksude regressiivset mõju tuleb Eesti ühiskonnas tasakaalustada otseste maksudega, sh tuleb rohkem maksustada tulu ja kapitali, mitte töötamist ja ettevõtlust.

Praeguste töösuhete paindlikkust arvestades (alltöövõtt, kaugtöö, jagamismajandus jms) tuleb jälgida, et maksustame töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud tulu võimalikult ühetaoliselt.

  1. Muudame kõik tööjõumaksud töövõtja kohustuseks tööandja kinnipidamisel. Maksureform tuleb seadustada nii, et töövõtjate netopalk sellest ei väheneks.
  2. Alandame sotsiaalmaksuga maksustatava töötasu tulumaksumäära üksikisikule 20 protsendilt 12 protsendini ja muudame selle 100 protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvaks maksuks.
  3. Taastame abikaasade ühisdeklaratsiooni ja suurendame laste pealt mahaarvatava tulumaksuvaba miinimumi samuti 6000 euroni aastas.
  4. Kompenseerime tööjõumaksude alandamisega kaasnevat riigi tulude vähenemist juriidiliste isikute jaotamata kasumi maksustamisega. Maksustamist ei rakendata väikese käibega ettevõtete suhtes.
  5. Võimaldame eraisikute annetusi vabaühendustele otse palgakulult, st enne kõiki tööjõumakse.
  6. Vähendame kaudsete maksude osakaalu: tootmiste ja majapidamiste kulusid kütuse- ja elektriaktsiisidele.
  7. Alandame alkoholi- ja tubakaaktsiise, sest laiatarbekaupade aktsiisipoliitika ei tohi tekitada piirikaubandust, mis turgutab naaberriikide majandust.
  8. Kehtestame mahetoodetele ning aia- ja köögiviljale madalama käibemaksumäära, et edendada tervislikku toitumist.

Energiapoliitika

Meie energiapoliitika peaeesmärgid on energiaturu liberaliseerimine, energiaturu tõrgeteta toimimine koos kliimapoliitika järgimisega ja energiajulgeoleku tagamine – energiasõltumatus, katkematu energia tootmine ja jaotamine, vahetu kriisireageerimise võimekus ning minimaalne riiklik sekkumine. Saavutame aastaks 2030 Eesti riigi energeetilise sõltumatuse.

  1. Liberaliseerime Eesti energiaturu. Loome õiglase, avatud ja vaba konkurentsi kõikide energialiikide turgudel ning paneme energiaturu toimima riikliku sooduskohtlemiseta.
  2. Taotleme Eesti energiasõltumatust ja lahendame elektrituru pikaajalise varustuskindluse probleemi koostöös regiooni riikidega.
  3. Toetame Euroopa Liidu ühist energiaturu poliitikat ja Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimist Kesk-Euroopa või Põhjamaade sünkroonalaga. Peame vajalikuks täiendavate elektri ja gaasi välisühenduste rajamist ning energiakandjate kasutusvõimaluste mitmekesistamist.
  4. Loome õiglase elektrikaubanduse Euroopa Liidu piiridel kolmandate riikidega. Selleks rakendame kolmandate riikide energiatootjatele konkurentsi moonutamist välistavaid tasusid, mis võtavad arvesse riiklike dotatsioone, kehtivaid võimsustasusid, keskkonnanõuete järgimist jm tootmishindu mõjutavaid tegureid.
  5. Muudame riiklikke toetusi nii, et need tagavad energia varustuskindluse ning aitavad turule keskkonnahoidlikud ja uuenduslikud tehnoloogiad.
  6. Loome strateegilise reservi, et vältida turumoonutusi ja liigseid kulutusi tarbijale. Me ei toeta võimsusmehhanismide kehtestamist.
  7. Võimaldame meie tootjatel kaubelda taastuvenergia toodangu statistilise ülejäägiga ning osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides ja koostööprojektides.
  8. Investeerime elektrienergia jaotusvõrgu töökindlusesse, et märgatavalt vähendada elektrikatkestusi. Tagamaks ühtlast regionaalset arengut, viime põhivõrgu kõikide maakondade tööstuspiirkondadeni.
  9. Eraldame jaotusvõrgu operaatori Elektrilevi OÜ vertikaalselt integreeritud tootmis- ja müügiettevõttest Eesti Energia AS. Tagame sellega kõikidele elektrituru müüjatele võrdse ligipääsu võrguandmetele.
  10. Tagame riikliku hinnaregulatsiooni elektri- ja gaasivõrkudes ning kaugkütteturul nii, et see kajastaks uute investeeringute tegemiseks kõiki vajalike hinnasignaale. Jaotusvõrkude tariife tuleb alandada, samuti tuleb muuta arvestusmetoodikat, see peab põhinema investeeringute tasuvusel.
  11. Lõpetame topeltvõrgutasud. Võrgutasude hinnastamine peab olema kõigile ühesugune, nii tootjatele kui ka tarbijatele.
  12. Põlevkivienergeetikas on vaja kasutusele võtta uued keskkonnahoidlikud tehnoloogilised lahendused, kuni me pole suutnud põlevkivi asendada keskkonnasäästlikumate energiaallikatega ja põlevkivienergeetika on riigi energiasõltumatuse jaoks jätkuvalt vältimatu.
  13. Toetame põlevkivist otsepõletusel elektri tootmise vähendamist, asendades seda suurema energeetilise väärindamise ja suurema lisandväärtusega toodetega.
  14. Toetame gaasituru konkurentsi suurendamist ja sõltuvuse vähendamist Venemaa tarneallikatest. Suurima gaasimüüja osakaal ei tohiks ületada ühte kolmandikku turumahust ja Venemaa gaasi osakaalu turul tuleb vähendada alla kahe kolmandiku.

Digituru arendamine

E-riigi valitsemine

Eesmärk on tagada Eesti kui e-riigi teenuste edasiarendamine ja teenuste töökindlus ning viia praegused bürokraatlikud protsessid ametnikukesksest inimesekeskseks – parima võimaliku IT-abiga.

  1. Korraldame riigi avalike e-teenuste ajakohastamiseks riigi e-teenuste ja neid toetavate IT-lahenduste auditi.
  2. Kasutades auditi tulemusi hoiame riiklike infosüsteemide ja e-teenuste tuumikarendajad ja halduse jätkuvalt riigiasutuste käes; infosüsteemide ja teenuste arenduse ja uuendamise kiirendamiseks kasutame nn välist võimendust, tellides neid töid, mida on võimalik, hanke korras eraettevõtetelt; loobume mittevajalikest infosüsteemidest ja e-teenustest.
  3. Algatame isikukoodi reformi tagamaks indiviidile senisest parema privaatsuse (näiteks plokiahelatehnoloogia baasil saab isik igale andmeküsijale väljastada erineva, kuigi matemaatiliselt alus-identiteedile taandatava isikukoodi).
  4. Arendame e-kaasamise ja e-osaluse keskkondi, mis võimaldavad kodanikel ja vabaühendustel olla informeeritud, osaleda valitsemises ja õigusloomes ning teha oma seisukohad nähtavaks.
  5. Hoolitseme kriitiliste riiklike infosüsteemide toimimise eest ka kriisiolukorras.
  6. Teeme koostööd erasektoriga ja vajadusel kehtestame regulatsioone, et tagada erasektorile esmatähtsad teenused (telekommunikatsiooniettevõtted, pangad, esmatarbekaupu müüvad kauplused, tanklad, elektrijaamad, soojusjaamad, transpordiettevõtted jmt) ka kriisiolukorras. Eesti inimeste põhivajadused peavad kaetud olema ka siis, kui rahvusvahelised ühendused ei tööta.
  7. Arendame jõuliselt edasi eestikeelset kõnetuvastust, masintõlget, keelesünteesi jt vahendeid, eesmärgiks eesti keele laiem kasutamine digitaalsetes vahendites ja eesti keele kui teaduskeele areng. Seisame selle eest, et Eesti ülikoolides peetakse eestikeelseid loenguid, mis on kõnetuvastuse ja tõlkevahenditega abil jälgitavad ELi liikmesriikide keeltes. Mis tahes inimkeele elujõud peitub ikkagi ainult selle kasutajates.
  8. Toetame mitmekeelse Euroopa Liidu ideed: iga liikmesriigi kodanik saab takistuseta suhelda oma emakeeles mistahes teise liikmesriigi ametiasutuse, avalikkuse või eraisikuga, kasutades keeletehnoloogia digilahendusi.
  9. Tõstame konkursside abil esile ettevõtteid, kes on oma IT-lahendustes eesti keelt hästi rakendanud.
  10. Otsime nutikaid lahendusi mitmete ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Näiteks teeme avalikult ja lihtsalt kättesaadavaks detailse, kuid isikustamata (Maksu- ja Tolliameti ning Statistikaameti koostöös valmiva) statistika palkade kohta, vähendamaks soolist palgalõhet.
  11. Vabaerakond toetab ja soosib e-valimiste jätkuvat korraldamist. Riigi arendatud turvaline e-hääletussüsteem olgu kättesaadav ka laiemaks kasutamiseks (näiteks MTÜde, sh erakondade sisevalimiste jaoks).
Digitaalne taristu

Eesmärk on tagada kõigile Eesti ettevõtetele ja kodumajapidamistele soodne ja kiire ligipääs internetiteenustele ja võimaldada neil ka internetiteenuseid osutada.

  1. Jälgime, et viimase miili toetussüsteemi najal jõuaks kiire interneti võimekus järgmise 4 aasta jooksul kõigi soovijateni.
  2. Otsime koostöös telekommunikatsiooniettevõtete ja regulatsioone andvate asutustega võimalusi, kuidas parandada ka viimase miili toetussüsteemist välja jäävate piirkondade internetiühendust ja laiendada nende piirkondade klientide valikuvabadust.
  3. Toetame Euroopa Liidu algatust võtta 700 MHz (tegelikult 694–790 MHz) sagedusala kasutusse viienda põlvkonna telekommunikatsiooniteenuste jaoks (nn 5G).Taotleme Euroopa Liidu tasandi läbirääkimisi Venemaaga piiriäärsete alade sagedusala vabastamiseks, Venemaaga piirnevad riigid eraldi seda ei suuda.
  4. Võtame kõigi suuremate taristuobjektide rajamisel arvesse vajadust kasutada nende koridore ka IT-taristu jaoks. Näiteks Rail Balticu trassi alla tuleks rajada valguskaablid, mis ühendavad Eesti Kesk-Euroopaga mööda maismaad.
Digimajandus

Eesmärk on Eesti hoidmine jätkuvalt eduka idufirmade tekkimise kohana, seejuures soodustades juba olemasolevate IT-ettevõtete laienemist.

  1. Loome ühtse ekspordiedenduse meeskonna, kuhu kuuluvad Eesti ministrid, välismaal elavad rahvuskaaslased, diplomaadid ja teised Eesti sõbrad, kes koordineeritud võrgustikuna majanduslikel alustel edendavad Eesti kaupade, teenuste, teadmiste ja kapitali müüki välismaal.
  2. Esimeses punktis toodud meetmete abil aitame Eesti IT-ettevõtetel luua välisriikides filiaale, mille kaudu saab allhanke korras tellida IT-töid (näiteks programmeerimist riikides, kus tööjõudu on lihtsam leida).
  3. Seisame nn internetineutraalsuse eest – võrguteenuse pakkujad peavad tagama kõigile võrgupõhiste teenuste kasutajatele võrdse kohtlemise. See võimaldab ka edaspidi uutel tegijatel oma teenuseid ilma turutõrketa välja arendada.
  4. Me ei toeta interneti sisu blokeerimist riigi poolt (v.a lühiajaliselt kriisiolukorras, näiteks kui on vaja küberrünnaku tõttu välisühendused katkestada) ega muul moel sellesse sekkumist (aeglustamist, tsensuuri jmt). Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et kodanikud oleksid teadlikud internetikasutajad ja oskaksid ohte vältida (vt programmiosa IT-valdkonna tööturg ja oskuslikud kasutajad).
  5. Tööstuse nüüdisajastamisel toetab erakond Industry 4.0 aluseks oleva digitehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, et saavutada tööstuses suurem efektiivsus, paindlikkus, tootlikkus ja konkurentsivõime.
  6. Kuna praegu on laenuraha n-ö odav, siis anname otsetoetuste asemel (praegune EASi tegevus) usaldusväärsetele ettevõtetele laenu võtmisel riiklikke garantiisid.
Andmete kasutamine ja andmekaitse

Eesmärk on võimaldada nii riigil kui ka eraettevõtetel pakkuda nutikaid tooteid ja teenuseid viisil, mis ei kahjusta inimeste privaatsust.

  1. Kogume riiklikesse andmebaasidesse vaid need andmed, mis on ühiskonnaelu korraldamiseks vajalikud. Igaühel olgu õigus teada, milliseid andmeid tema kohta on kogutud, välja arvatud korra- ja riigikaitseandmed.
  2. Me ei luba võtta kasutusele riiklikke vahendeid, millega riik rikuks seaduskuulekate isikute õigust privaatsusele. Riik ei pea teadma (ja kindlasti mitte salvestama) iga indiviidi hetkeasukohta ega tegevust. Sellised meetmed on õigustatud ainult olulise seadusrikkumise kahtluse korral. Kui menetluse käigus seadusrikkumist ei tuvastatud, peab riik tagama kogutud andmete korrapärase kustutamise (füüsiline kustutamine, ei piisa vaid loogilisest). Seejuures me ei toeta:
    • biomeetriliste isikutuvastusvahendite laialdast (igapäevast) kasutuselevõttu,
    • mobiilse positsioneerimise abil inimese elukoha (ega muu liikumise) isikustatud tuvastamist.
  3. Et riik ja erasektor saaksid pakkuda uusi andmemahukaid teenuseid (näiteks asjade internet, nutimajad, isesõitvad autod), kehtestame reeglid, mille järgi peab teenusepakkuja tagama:
    • teenuse osutamiseks ainult hädavajalike andmete kogumise,
    • kogutavate andmete käitlemise viisil, mis tagab kliendi/kodaniku privaatsuse,
    • andmete turvalise hoiustamise, sh selle, et ühe teenuse pakkumisel kogutavaid andmeid ei antaks/müüdaks edasi teise teenuse osutamiseks (st vältida tuleb nn superandmebaaside teket, mille haldajad – olgu riik või eraettevõte – teaksid inimese kohta sisuliselt kõike ja muudaksid inimese seeläbi kergesti manipuleeritavaks),
    • andmete füüsilise kustutamise, kui neid ei ole enam vaja teenuse osutamiseks (ei piisa vaid loogilisest kustutamisest).
  4. Leiame, et Euroopa Liidu esimesed sammud privaatsuse tagamisel „Isikuandmete kaitse üldmääruse” (GDPR) näol on vajalikud, kuid taotleme selle edasiarendamist. Seejuures jälgime, et punktis 3 väljatoodud reeglid oleksid GDPRi abil kohaldatud üle Euroopa, vajadusel nõuame Euroopa Liidu tasandil GDPRi täpsustamist/muutmist.
  5. Järgime riiklike infosüsteemide arendamises jätkuvalt põhimõtet, et riik ei nõua inimeselt samade andmete esitamist mitu korda.
  6. Pooldame andmete vaba liikumise tagamist kui Euroopa Liidu viiendat põhivabadust. Peame vajalikuks ELis ühtse infopoliitika kujundamise koostööd, eeskätt tarbijaandmete põhjendamatu kogumise keelamiseks.
Digitaalsed sisuteenused ja autoriõigused

Eesmärk on, et Eesti tarbijale osutatakse sama kvaliteediga ja sama sisuga digitaalseid sisuteenuseid, mida osutab sama teenusepakkuja mis tahes teises Euroopa Liidu riigis.

  1. Leiame, et ülaltoodud eesmärke ei saa saavutada üksnes Eesti-siseselt, selleks on vaja Euroopa Liidu regulatsiooni. Seejuures:
    • taotleme ühtsemaid autoriõiguste regulatsioone Euroopa Liidus,
    • nende regulatsioonide kehtestamise juures tuleb lähtuda tänapäeva internetisisu omapärast, need ei tohi olla kehtestatud lähtuvalt mõne üksiku (suurema) liikmesriigi „rudimentsetest” autoriõiguste seadustest (näiteks me ei toeta nn panoraamivabaduse piiramist),
    • interneti sisuteenuse pakkuja vastutab küll levitatava sisu seaduslikkuse eest, kuid temale kehtestatud sisu korraldamise reeglid peavad olema mõistlikud ja soosima informatsiooni vaba liikumist,
    • veebisisu levitavad platvormid ei tohi endale võtta kasutajate sisu autoriõigusi (näiteks sotsiaalmeedias levitatud foto autoriõigused peavad jääma selle esialgsele autorile, mitte kanduma üle sotsiaalmeediaplatvormi omavale ettevõttele).
  2. Teeme võimalikuks Eesti kultuuripärandi (sh audiovisuaalse pärandi) digitaliseeritud versioonide avaliku kasutamise, kooskõlas autoriõigustega.
IT-valdkonna tööturg ja oskuslikud kasutajad

Eesmärk on tagada Eesti IT-valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja asutustele pädevad töötajad ning väljatöötatud digiteenustele asjatundlikud kasutajad.

  1. Vabaerakond toetab väljakujunenud praktikat, mille kohaselt ELi mittekuuluvatest riikidest pärit IT-spetsialistide jaoks sisserändekvoodid ei kehti. Jätkame ka Work in Estonia
  2. Taotleme tööjõumaksude vähendamist, kompensatsiooniks kapitalimaksud.
  3. Tagame kutse- ja kõrgkoolidele IT-valdkonna spetsialistide koolitustellimused, jälgides, et õppekavad võimaldaksid õpilasel eri tasemel spetsialiseeruda (IT-valdkonnas on tööd erinevate oskustega inimestele). Otsime võimalusi IT-õpet geograafiliselt hajutada (näiteks ülikoolide kolledžite juures) ja kaugõpet laiendada.
  4. Muudame IT-erialade kutse- ja kõrghariduse omandamise paindlikumaks, võimaldades tööd ja õpinguid paremini ühendada.
  5. Jätkame, laiendame ja mitmekesistame projekte, millega tuuakse koolidesse õpetama IT-valdkonnas töötavaid spetsialiste. Motiveerime IT-valdkonna inimesi nendes projektides osalema. Eesmärk: põhikooli viimaste klasside noored teevad teadlikke valikuid ja üldine IT-haridus (sh nn küberhügieen) on elementaarne kõigi õpilaste jaoks, ka neil, kes ei jätka õpinguid tehnoloogiaerialadel.
  6. Tagame igale lapsele vähemalt ühe tasuta huvihariduse ringi, võrdsustame huvikoolide õpetajate töötasu üldhariduskoolide õpetajate töötasuga (vt ka hariduse peatükk).
  7. Suurendame teaduse väljundit kõrgtehnoloogilisse majandusse. Toetame ettevõtjate ja ülikoolide koostööd ning grandipõhise rahastamise nihutamist rakenduspõhiseks. Lisaks ülikoolikesksele teadusele toetame väikeste mobiilsete nii eraalgatuslike kui ka riiklike toetustega teaduskeskuste tekkimist ja toimimist (vt ka hariduse peatükk).
  8. Jätkame ja laiendame Töötukassa kaudu IT-oskusi andvaid kursuseid, sh töötavatele, kuid IT-oskusi arendada soovivatele isikutele. IT-oskusi laiendava koolituste saamiseks ei pea olema arvel töötuna. Viime ka päevakeskustesse digiõppe.

Konkurentsipoliitika

Majanduskeskkonna üks põhiomadusi on avatus ja võrdsed võimalused. Mida mitmekesisem on konkurents valdkonniti, seda enam on efektiivsust tagavat turumajandust.

Vabaerakond peab tähtsaks toetada vabakaubanduse laiemat arengut ning tollide ja toetuste vähendamist kaubandussuhetes, kuid tingimusel, et kaubanduspartnerid on rahvusvaheliste kohustuste täitmisel võrdses olukorras keskkonna-, kvaliteedi-, ohutus- ja töönõuete täitmisel.

Oleme seisukohal, et agressiivne ELi siseturu kaitse loob pikas perspektiivis olukorra, kus EL impordib vaesust ja koormab üle oma sotsiaalsüsteemi. Kaubanduse liberaliseerimine peab olema suunatud majandusarengu tingimuste loomisele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. EL peab toetama kapitali ja teadmiste eksporti nendesse piirkondadesse.

  1. Toetame mikro- ja väikeettevõtlust maksusoodustuste ja regionaalsete meetmete kehtestamisega.
  2. Väldime oligopoolsete sektorite teket ja toetame alustavaid väikeettevõtjaid.
  3. Muudame äriseadustikku, et vältida ebaõiglust vähemus- ja väikeaktsionäride suhtes ning tagada pettuse ja kantimise teel saadud vara tagastamine seaduslikele omanikele.
  4. Parandame Konkurentsiameti tööd ja tagame Eesti inimestele võimalikult laia kaubasortimendi vabalt kujunevate hindadega.
  5. Kaitseme väikeaktsionäride huve.
  6. Soodustame väiketootjate toodete turustamisvõimalusi, et vähendada ebavõrdset konkurentsi suurte jaekaubanduskettidega.

Tööturupoliitika

Töörahu on majandusarengu alus. Sektorites, kus inimeste tööl on suur osakaal, tuleb saavutada töötajate ja ettevõtja huvide tasakaal. Vabaerakond näeb tööturu muutmise ühe võimalusena tööturu liberaliseerimist. Uue majanduse arenedes muutuvad töösuhted enam koostöökeskseks, väheneb töötundidel põhinev panustamine.

Erakond on seisukohal, et riik peab tagama kõigi toimetulekuvõime, seetõttu on riigi ülesanne tagada võimalikult lai tööhõive. Kui aga erasektor ei ole kutse- ja ümberõppe korraldamiseks piisavalt majanduslikult motiveeritud, siis infoühiskonna majandustingimustes langeb riigile suurem vastutus.

Töösuhete iseloom infoühiskonnas muutub, iga inimene võib olla ise ettevõtja. Seda soosib ka Eestis kehtiv ühinguõigus ja ettevõtluse maksusüsteem. Erakond soodustab igakülgselt ühistegevuslike paindlike töö- ja ettevõtlusvormide teket. Kedagi ei tohi halvustada põhjusel, et ta müüb oma teenuseid osaühingu kaudu. Riik peab aga õigusaktide abil otsustavalt piirama maksudest kõrvalehoidmist, mitte jätma seda maksuhalduri tõlgendamisküsimuseks.

  1. Suurendame ja motiveerime sektoripõhiste kollektiivlepingute sõlmimist.
  2. Toetame ettevõtjate algatust koolitada endale tööjõudu.
  3. Korraldame riiklikul tasemel ettevõtluspraktikat ja ümberõpet, et majanduse arenedes saaks ühiskond muutustega kohaneda.
  4. Korraldame Töötukassa ümber Tööturuametiks ja teeme sellest aktiivselt tööturgu kujundava keskse riigiameti.
  5. Korrigeerime miinimumpalka kolmepoolsetel läbirääkimistel.
  6. Loome äri- ja maksuõigusliku aluse, et toetada sotsiaalset ettevõtlust ja ringmajandust.

Väikeettevõtlus

Eesti on ja jääb Euroopa väikeriigiks, mille majanduse domineerivaks osaks on ja peabki olema väikeettevõtlus, arvestades nii siseturu suurust, välisturu reaalseid perspektiive kui konkurentsitingimusi.

Väikeettevõtjad on ühiskonna stabiliseerijad, kes suudavad paindlikult reageerida turu muutustele  ja arendajad, kes püüavad probleeme lahendada oma oskuste ja vahendite kasutamise abil.

Väikeettevõtlus on Eesti majanduse selgroog moodustades üle 90% ettevõtetest. Üldisemas plaanis on majanduse struktuur nõudluse diferentseerumise ja individualiseerumisega seoses  tugevas muutuses teenusmajanduse osakaalu kasvamise arvelt, mis võimaldab oskusliku majanduspoliitika korral arendada just väikeettevõtlust. Elujärje tõusu ja Eesti majanduse edaspidise kasvu aluseks saab olla ainult võimekus liikuda teadmistepõhise majanduse suunas.

Vabaerakond näeb väikeettevõtluse arendamise oluliste märksõnadena:
  1. Halduskoormuse vähendamist ja VE seotud aruandluskohustuse lihtsustamist.
  2. Maksupoliitika kujundamisel VE spetsiifika arvestamist, sealhulgas maksude edasilükkamine.
  3. Eksporditoetuste senisest suuremat kättesaadavust ja abi välisturgudele minekuks.
  4. Lihtsam juurdepääs finantsvahenditele, laenude riikliku tagatismehhanismi arendamine.
  5. Tööjõuturu regulatsioonide kehtivuse stabiilsus, Töölepinguseaduse tasakaalustamine tööturu osapoolte vahel.
  6. Bürokraatlike ja tihtipeale põhjendamatute kitsenduste tühistamine olemasolevast seadusandlusest ning dubleerivate ametkondade ja nende ametnike aruandluslembuse ohjeldamine.
  7. Tegevusalade organisatsioonide arendamine ja toetamine ning riiklike vahendite suunamine teadmistepõhise majanduse arengusuundadesse.

Euroopa Liidu ühisturu- ja vabakaubanduspoliitika

Kõik maailma riigid konkureerivad rahvusvahelises tööjaotuses, et leida oma ettevõtete kaupadele ja teenustele laiemat turgu, investeeringuid ja luua hästi tasustatud töökohti. Seetõttu peame me ülioluliseks nii Euroopa Liidu ühisturu edasiarendamist kui ka kaubanduse õiglast liberaliseerimist kolmandate riikidega.

Peame oluliseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika säilitamist ja ühise energiaturu loomise lõpuleviimist. Liikmesriigid peavad astuma kiireid samme digitaalse ühisturu avamiseks ja teenusteturu jätkuvaks liberaliseerimiseks.

Oleme seisukohal, et kõik Euroopa Liidu liikmed peaksid ühinema euroga ja kuuluma euroalasse, et välistada rahakursi manipulatsiooniga eeliste loomist oma riigi majandusele. Euro tagamise meetmeid tuleb tugevdada üksnes ulatuses, mis on hädavajalikud ühisraha stabiilsuse loomiseks.

Sel eesmärgil tuleb Euroopa Stabiilsuse Mehhanism ümber kujundada Euroopa Valuutafondiks, mis võtab sh Rahvusvaheliselt Valuutafondilt üle kõik Euroopa Liiduga seotud ülesanded. Euroopa Valuutafond peaks tegema liikmesriikidele fiskaalpoliitilist järelevalvet, et tagada Maastrichti kriteeriumite ja muude eelarvepoliitiliste kokkulepete täitmine.

Oleme seisukohal, et Eesti riik peab jätkama kolmandatest riikidest pärit tööjõule kontrollitud kvoodisüsteemi rakendamist, mis teeniks nii meie majandushuvisid kui ka riiklikke ja rahvuslikke huvisid.

  1. Toetame Euroopa Liidu laienemist ja peame mõistlikuks lähema 10 aasta perspektiivis liitumiskõnelusi järgmiste kandidaatriikide või potentsiaalsete liitujatega: Island, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina.
  2. Kaitseme ühisturu toimimist võimaldavaid institutsioone.
  3. Ütleme kindla jaa-sõna Euroopa Liidu edasisele majandusintegratsioonile, kuid ei-sõna poliitilisele föderaliseerumisele.
  4. Toetame põhimõtet, et Euroopa Liidu liikmesriigid loobuvad üksteise vahel varem sõlmitud kahepoolsetest investeeringute kaitse lepingutest, mida asendab ühisturu õigus, ja et uusi investeeringute kaitse lepinguid kolmandate riikidega sõlmiks edaspidi üksnes Euroopa Liit kõikide liikmesriikide nimel.
  5. Toetame Euroopa Pangandusliidu tugevdamist pankade järelevalve tagamiseks.
  6. Toetame Globaliseerumise Negatiivsete Mõjude Tasandusfondi loomist Euroopa Liidu poolt, millega vabakaubandusest ja globaliseerumisest kasu saanud liikmesriigid ja piirkonnad panustaksid nn kaotajate liikmesriikide majandusse tööpuudusest tekkinud probleemide lahendamiseks ja uute töökohtade loomiseks kuni 1% Euroopa Liidu SKTst.
  7. Me ei poolda Euroopa Liidu rahandusministri institutsiooni loomist ja fiskaalpoliitika tsentraliseerimist Euroopa Komisjoni ja europarlamendi pädevusse.
  8. Toetame kõikidele ELi kandidaatriikidele (Island, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, potentsiaalselt ka Kosovo ning Bosnia ja Hertsegoviina) ja idapartnerlusriikidele (Armeenia, Aserbaidžaan, Georgia, Moldova, Valgevene ja Ukraina) Euroopa Liiduga majandusintegratsiooni esimese etapina ELi Tolliliidu liikmestaatuse andmist.
  9. Toetame vabakaubanduslepingute sõlmimist Jaapani ja USAga. Samas peame oluliseks strateegiliste kaubanduskokkulepete sõlmimist Hiina, Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika riikidega pragmaatilistel kaalutlustel. Venemaa ja Euroopa Liidu kaubandussuhete parandamise juurde peame võimalikuks naasta üksnes siis, kui Venemaa on asunud austama rahvusvahelisi kokkuleppeid.
  10. Kaubandussüsteem tuleb muuta õiglasemaks, kuna maksumaksjal on odavam tegeleda globaliseerumise negatiivsete ilmingute põhjuste, mitte tagajärgedega.
  11. Toetame ideed viia kaubandustariifidesse sisse ka muude rahvusvaheliste konventsioonide mõju komponendid, alates karmimatest finantsturu regulatsioonidest ja rahapesu tõkestamise meetmetest ning lõpetades miinimumpalga nõuete ja töövõtjate muude sotsiaalse kaitse küsimustega.
  12. Toetame põhimõtet, et kehtestatud kvootide alusel väljastatakse töö- ja elamislubasid vastavalt valitsuse kehtestatud majanduslikele ja poliitilistele prioriteetidele. See protsess peab olema avalikult kontrollitav ja jälgitav.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.