Regionaalpoliitika

Aitame euroraha toel teise Eesti esimesele järele,
maanoortele juhiluba 16aastaselt

Hea töö ja tulus ettevõtlus on võimalik terves Eestis. Vabaerakond teab, kuidas selleni jõuda.

  • KVALITEETNE ELUKESKKOND KOGU EESTIS

  • EESTI MAJANDUSTERRITOORIUMI KAHEKS JAGAMISEGA ROHKEM EUROTOETUSEID

  • KOHALIKUD LOODUSVARAD KOHALIKE INIMESTE MAJANDADA

Regionaalareng

Meie regionaalpoliitika keskmes on ettevõtluse, töökohtade ja majandusliku konkurentsivõime arendamine kõikides piirkondades üle Eesti.

Soovime luua eeldusi tööstuspiirkondade arendamiseks ja riigi tehnilise taristu kaasajastamiseks. Suurendame alustavate ja kasvavate ettevõtete ligipääsu stardiabile, arengutoetustele, investeeringu- ja ekspordigarantiidele ning välisfinantseerimisele. Loome uusi võimalusi hariduse omandamiseks, koolitusteks, täiend- ja ümberõppeks ning elukestvaks õppeks. Panustame teadusesse, innovatsiooni ja arendustegevusse.

Me lähtume regionaalpoliitikas piirkondade tasakaalustatud arengu põhimõttest. Osutame tähelepanu ka elukvaliteedi, vabaajaveetmise, sportimis-, kultuuri- ja muude harrastustegevuste võimaluste parandamisele kõikides piirkondades üle Eesti.

  1. Jagame Tallinna ja ülejäänud Eesti Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks eraldi mittehalduslikus majanduspiirkonnaks eesmärgiga vähendada pealinna ja muu Eesti arenguerinevusi. Selline tegevus annab Eesti riigile rahalist võitu kuni 1 miljard eurot iga 7-aastase ELi finantsperioodi jooksul.
  2. Anname arendusregioonidele pädevuse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi jagavate meetmete koostamisel eesmärgiga, et need vastaks rohkem piirkondade ootustele ja erisustele. Suuname enam toetuseelarvet ettevõtluse arendamiseks ja finantsvahendite kättesaadavuse parandamiseks.
  3. Jagame Euroopa Liidu struktuurifondide toetuseid neljale arendusregioonile kehtestatud toetuskvootide põhiselt eesmärgiga, et need toetused leiaksid kasutamist üksnes neis piirkondades seal tegutsevate kodanike, ettevõtete, kolmanda sektori või ametiasutuste poolt.
  4. Toetame Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusega Rail Balticu rajamist olemasolevale Tallinn – Tartu – Valga raudteeliini trassikoridorile.
  5. Toetame riiklike investeeringutena Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja Tallinn – Narva põhimaanteede nelja-realiseks ehitamist. Osas, kus see on põhjendatud, tuleb eelistada kolme-realisi ümbersõidulõike.
  6. Toetame riikliku investeeringuna Suurele väinale väikseimate võimalike keskkonnamõjudega püsiühenduse (silla või tunneli) rajamist. Peame võimalikuks riigi- ja erasektori koostööd selles küsimuses.
  7. Oleme avatud liikumaks edasi Tallinn – Helsinki tunneli rajamise küsimustes, et täpsustada visiooni, viia läbi tehnoloogia- ja muid uuringuid, keskkonnamõju hindamist ja tasuvusanalüüse, et teha seejärel uusi otsuseid.
  8. Regionaalsete erinevuste tasandamiseks loome vastava seaduse alusel siseriikliku regionaalarengu fondi, kuhu eraldame vahendeid riigi tasandusfondist, keskkonnatasudest ja riigilõivust maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisest elamu- või tootmismaaks. Fondi vahendeid kasutatakse ennekõike sotsiaalse taristu loomiseks ja kolmanda sektori toetamiseks keskmiselt madalama tulususega Eesti piirkondades.
  9. Jätkame kõiki seniseid siseriiklike regionaalarengu toetus-skeeme ja programme.
  10. Viime hiljemalt aastaks 2022 fiiberoptilisel valguskaablil ülikiire internetiühenduse iga Eesti majapidamise ja ettevõtteni kõikides Eesti piirkondades, millega liitumistasu ei ületa 200 eurot liituja kohta.
  11. Rakendame diferentseeritud korterelamute rekonstrueerimise toetust summas vähemalt 100 miljonit eurot järgmise nelja aastaga printsiibil, et mida kaugemal pealinnast, seda kõrgem on ka toetuse määr.
  12. Vabastame füüsiliste ja juriidiliste isikute investeeringud riigi või omavalitsuse omandis teede ehitusse ja parandamisse tulumaksust, mida kajastame isikute maksukontodel tagastamisele mittekuuluva, kuid üle aastate ettemakstud tulumaksuna. Toetame ka riiklikult kohalike teede kõva katte alla viimist.
  13. Kaasame mistahes suurarenduste planeerimisprotsessi sõnaõigusega kohalikud omavalitsused, millised jäävad planeeringu või negatiivse keskkonnamõju alasse.
  14. Planeerimis- ja arendustegevuses (planeeringud, kaitsepiirangute kavandamine, liinide rajamine või hooldamine jms) peavad otseselt planeeringualaga piirnevad maaomanik olema sisuliselt ja efektiivselt kaasatud võimalikult varajasest planeerimisfaasist alates.
  15. Maksustame maa sihtotstarbe muutmise tootmismaast (ehk põllu- ja metsamaast) äri- või elamumaaks nende piirkondade maade turupõhiste keskmiste hindade vahena eesmärgiga viia selle kaudu metsa- ja põllumajandustootmisest välja maahindade turusurve alternatiivsete maakasutajate poolt.
  16. Kaitseme maaomanike huve. Selleks peame vajalikuks määratleda maa- ja tehnorajatiste omanike õigused ja kohustused nende ehitamisel ja hooldamisel ning seadustame omaniku maal võõra tehnorajatise talumise kohustuse eest õiglase hüvitise. Riigile seame kohustuse kompenseerida maaomanikele nende majandamisvõimalusi oluliselt kitsendavad looduskaitselised piirangud.
  17. Tagame eramaadel looduskaitseliste piirangute võrdse kompenseerimise sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
  18. Anname Maa-ameti poolt riigi maareservi arvatud põllumajanduslike ja metsamaade erastamise ja väljarentimise enampakkumise konkurssidel piiratud ringiga pakkumisel eelisostuõiguse või eelisrentimisõiguse selles piirkonnas tegutsevatele noortalunikele ja väikeettevõtjatele, kellede kasutuses on kokku vähem kui 150 ha põllumaad.
  19. Kaalume hõreasustatud piirkondades noortele iseseisva B-kategooria juhtimisõiguse andmist alates 16 eluaastast väikese võimsusega autodele, mis parandaks oluliselt nende juurdepääsu haridusele ja vaba-aja tegevustele.

Maamajanduslik ühistegevus

Kodanike sotsiaalmajanduslike huvide teostamine realiseerub paljudes valdkondades ühistegevuse, ehk tulundusühistute majandamise kaudu. Ühistute eripäraks on nende pikaajaline lähenemisviis, tugev piirkondlik seotus, liikmete huvide edendamine ja keskendumine omavahelisele koostööle.

Eestis tegutseb see sektor tulundusühistu-, hoiu-laenuühistu, korteriühistu- ja hooneühistuseaduse alusel. Majanduslik ühistegevus on levinud valdavalt maapiirkondades ja meie eesmärk on lahendada ära selle sektori arengut takistavad seadusandlikud kitsaskohad.

  1. Meie hinnangul vajab majandusliku ühistegevuse alane seadusandlus olulist kaasajastamist. Peame mõistlikuks kõikide tulundusühistuvormide tegevuse korraldamist ühe tulundusühistu seadusega, mis säilitab kõikide ühistutüüpide erisused.
  2. Seadustame tulundusühistutele kohustuse esitada registrile ja Äriregistrile omakorda kohustuse kajastada avalikult andmeid tulundusühistute liikmete ja nende osade suuruse kohta.
  3. Seadustame kapitaliintensiivsetele ühistutele kohustuse pidada individualiseeritud omakapitaliarvestust, võimaldame ühistutele mitteliikmete hääleõiguseta omakapitali kaasamist ning ühistute osakute ja võlakirjadega börsil kauplemist.
  4. Seadustame ühistu varaga tehingutele ühistu juhatuse või nõukogu liikmega või nende sugulastega nõude kooskõlastada need tehingud eelnevalt ühistu üldkoosolekuga.
  5. Eestis tuleks seadustada ka töötajateühistu erivorm, et edendada töötajate finantsosalusi ettevõtetes, kus nad töötavad, nii töötajate optsioonide, ühistuliste osaluste, kui ka pensionisamba fondidena.
  6. Võlamenetluses tuleb seadustada printsiip, kus ühistutele ei saaks rakendada kiire pankroti läbiviimist enne, kui on läbi menetletud ühistu nõuded tema liikmete vastu vastutuskapitali ja ühistu ees võetud muude kohustuste osas.
  7. Kaasajastame hoiu-laenuühistute seadust koostöös Eestis tegutsevate hoiu-laenuühistutega selliselt, et HLÜ-süsteemi suuremad õigused ja kohustused oleksid vastavuses nende finantsvõimekusega.
  8. Edendame ühistute alast statistikat, et ühistusektorit paremini kaardistada ning nähtavamaks muuta. Muudame ühistulise sektori poolt Äriregistrile ning Maksu- ja Tolliametile esitatavad koondandmed Statistikaameti andmebaasides avalikult ja tasuta kasutatavaks.
  9. Toetame monopoolsete kommunaalettevõtete (nt sooja-, vee- ja reovee-ettevõtete) reorganiseerimist tulundusühistuteks, kus kommunaalettevõtete juhtimine koos senise munitsipaalvaraga antakse üle selle juhtimiseks ja haldamiseks loodud ühistutele. Rakendame kõikidele nende teenuste tarbijatele ühistu sundliikmelisuse kohustust. Printsiibis peaks sellega kommunaalettevõtteid majandama üksnes nende teenuste lõpptarbijad.
  10. Soodustame uut tüüpi infrastruktuuriettevõtetena kogukondlike vajadusi rahuldavate (nt energia-, side-, suvila- jms) ühistute loomist.
  11. Peame oluliseks, et ühistulisele tegevusvormile oleks kõikides majandussektorites tagatud võrdsed tingimused muude ettevõtlusvormidega, mis võimaldavad samas säilitada ühistute eesmärgid ja töömeetodid.
  12. Toetame Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetusmehhanismidega ühistuid kortermajade renoveerimisel, elanike ühises kasutuses infrastruktuuriobjektide rajamisel ja renoveerimisel ning taastuvenergiatootmises, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses.
  13. Suurendame Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastamismehhanismide kättesaadavust hoiu-laenuühistute süsteemile, samuti edendame Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite ja –garantiide vahendamist administratiivnõuete lihtsustamisega Eesti hoiu-laenuühistute süsteemile.
  14. Töötame välja programmi majandusliku ühistutegevuse alase hariduse ja koolituste arendamiseks nii üliõpilaste, töötajate kui kodanike seas. Koostame avalike teavituskampaaniaid ühistulise majandustegevuse võimalustest ja tõlgime eesti keelde erialast kirjandust maailma kogemustest.
  15. Toetame riiklikult uusi koostöösuhteid majandusliku ühistegevuse sektoriga Eesti Ühistegelise Liidu taasasutamiseks ja selle süsteemset tegevust sektoripoliitika kujundamisel.

Loodusressursside majandamine

Seisame kõrget lisandväärtust loova ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise Eesti põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse ning metsanduse eest.

Taotleme samas, et meie peamistel loodusvaradel põhinevad majandussektorid järgivad olulisi rahvusvahelisi kliima-, keskkonna- ja säästva arengu kokkuleppeid. Loome sellega Eesti esmaste tootmissektorite rahvusvahelist kuvandit, mis on põhjamaine ja usaldusväärne, loodussõbralik ja säästlik, ohutu ja kvaliteetne. Väärtustame mitmekesiste majandamisvormidega, hajaasustust säilitavat ning ühistegevusel põhinevat esmast tootmist.

Põllumajandus

  1. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika vajab reformimist, mille pikaajaline eesmärk peab olema toetuste osakaalu järk-järguline vähendamine ja turutoimimise suurendamine, millega tarbijad võtaksid järjest enam üle maksumaksjate seniseid kohustusi.
  2. Toetame Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat kui ühist turukorraldust. Soovime selle jätkamist 2-sambalise mudelina, mille keskmes on aktiivsed põllumajandustootjad, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, noortalunikud ja peretalud.
  3. Toetame Euroopa Liidu liikmesriikide vahel võrdseid konkurentsitingimusi ja põllumajandustoetuste tasemete ühtlustamist ning tagame toetusmeetmete lubatud siseriikliku maksimaalses ulatuses kaasrahastamise.
  4. Põllumajandussaaduste hindade reguleerimisest loobumise ja tootmiskvootide kaotamise järgselt tuleb ühises põllumajanduspoliitikas järk-järgult loobuda ka sektori laustoetamisest. Need tuleb asendada selgemate eesmärkidega otse- ja arengutoetustega.
  5. Suur osa põllumajanduse otsetoetustest tuleb ümber kujundada põllumajandustootjate saagi- ja sissetulekukindlustuseks ja neid tuleb rakendada üksnes turukriiside või oluliste saagikahjude korral, ülejäänud ajal peavad tootjate sissetulekud tekkima turutingimustel.
  6. Arengutoetuste eesmärkidena peame mõistlikuks väiketootjate sissetulekute ja konkurentsivõime, teadmussiirde ja nõuande, kollektiivse turunduse, mahetootmise, aianduse ja mesinduse ning ühistegevuse toetamist.
  7. Anname investeeringutoetuste jagamisel selge eelise neile toiduainetetööstustele, kus toetused suurendavad põllumajandustootjate turu- ja kauplemispositsioone toiduainete tootmise väärtusahelas (põllumajandustootjatest väikekäitlejad, otseturundajad ja ühistulises omandis tööstused).
  8. Tõstame alustavate ja noorte põllumajandustootjate tegevust soodustavate toetuste osakaalu.
  9. Toetame hektaripõhiste otsetoetuste jagamisel Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud modulatsiooni rakendamist. Toetame ka hektaripõhistele arengutoetustele analoogse mehhanismi kohaldamist.
  10. Maaelu arengukava investeeringumeetmetele rakendame ühte kõikide meetmete ülest maksimaalset toetuse piirmäära 300 000 eurot ühe tootja kohta kogu finantsperioodi jooksul.
  11. Seome ühistute investeeringutoetuse suuruse ühistuliikmete arvuga ja määratleme toetuse suuruse iga ühistuliikme kohta 50 000 euroga. Lõpetame nn 2-mehe ühistute toetamise ja hakkame rakendama ühistutoetust alates 20-liikmega ühistutele summas vähemalt 1 000 000 eurot.
  12. Peame oluliseks rakendada uuel finantsperioodil Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa kalandusfondi vahenditest tootjatele ühekordseid maksimaalses ulatuses finantsinstrumente – tagatisi, kasvu- ja investeerimislaene, kapitalisüste jms.
  13. Seadustame toetuste ja riigiabi registrile ühised põhimõtted, mis välistavad ühel tootjal ettevõtte jagamise, sidus- ja tütarettevõtete või sugulaste kaudu mõnel muul varjatud moel rohkem kui ühekordse maksimaalses ulatuses riiklike toetuste ja riigiabi, tagatiste või laenude saamise. Kavatseme rakendada kõiki riiklike toetus- ja riigiabi meetmeid üksnes väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
  14. Peame oluliseks seadusandlikul tasandil toetusmeetmete ühendamist, vähendamist ja lihtsustamist ning tootjatele bürokraatliku ajaajamise, aruandluse esitamise ja kontrolli vähendamist.
  15. Taotleme 2004. aastal ja hiljem Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides toetusõigustepõhisele toetussüsteemile ülemineku peatamist ja hektaripõhiste otsetoetuste süsteemi jätkamist ka pärast 2020. aastat.
  16. Toetame Euroopa Liidu ühiseid toiduainete märgistamise reegleid, sh peame oluliseks eritoidu, rikastatud toidu, toidulisandite, uuendtoidu ja geneetiliselt muundatud toidu selgemat märgistamist toiduainete pakendil.
  17. Taotleme geneetiliselt muundatud söödakomponentidega toodetud loomsete toiduainete kohustuslikku märgistamist Euroopa Liidu territooriumil.
  18. Taotleme Euroopa Liidu ühist kohustuslikku „vegaan“ ja „taimetoidu“ märgistusnõuete seadustamist kogu ühenduse territooriumil – ilma tootjatele pandud taolise kohustuseta ei suuda tarbijad muidu teadlike valikuid teha.
  19. Rahastame pidevaid riiklike teavituskampaaniaid toiduainete märgistustest ja toiduohutuse seirete tulemustest, et tõsta toidutarbijate teadlikkust ja kaitsta ausat konkurentsi ebaausate tootjate eest.
  20. Seadustame Eesti põllumajandusühistutele Euroopa Liidu riikidega sarnase konkurentsi-poliitika, mis võimaldab luua suuremaid kui 40%-lise kohaliku turuosaga ühistuid.
  21. Depolitiseerime maaeluministeeriumi toetuspoliitika esindusorganisatsioonidele. Viime esindusorganisatsioonide toetused 50% ulatuses erasektori poolt kaasfinantseeritava vautšer-süsteemi põhiseks.

Kalandus

  1. Toetame investeeringutoetuste ja finantskorraldusmeetmetega tehnoloogia moderniseerimist ja konkurentsivõime suurendamist nii Eesti siseveekogude- ja rannakalanduses, vesiviljeluses, Läänemere kalalaevastikus kui kalatööstuses.
  2. Eelistame kalanduses ranna- ja siseveekogude püügiõiguste väljastamisel kohalikke rannakalureid.
  3. Jätkame kalanduspiirkondade ja kalandusalase ühistegevuse toetamist Euroopa Kalandusfondist volitades selleks piirkondi ise seadma endile toetuste eesmärke.

Jahindus

  1. Muudame jahinduse korraldust enam maaomanikke arvestavaks. Seadustame jahipidamise õigused ainult nendel maadel, kus maaomanikega on eelnevalt sõlmitud kirjalikud maa jahindusliku kasutuse lepingud.
  2. Metsloomade arvukuse reguleerimisel tuleb leida kompromiss jahimeeste, loodusturismi arendajate ning metsa- ja maaomanike huvide vahel.

Metsandus

Peame vajalikuks tõsta Eesti metsanduspoliitikas erametsanduse osakaalu. Ka säästva metsanduse eesmärkideni on võimalik jõuda üksnes erametsaomanike kaasamise ning erametsanduse ja ühistegevuse arendamise kaudu.

  1. Seadustame Eesti metsaressursi säästvaks majandamiseks iga-aastased jätkusuutlikud raiemahud, mis ei ületa metsa loomulikku juurdekasvu. Raiemahud määratakse riikliku metsakorralduse andmete alusel.
  2. Loome võimalused kõigile väikemetsaomanikele siseriiklike metsandustoetuste taotlemiseks ja saamiseks.
  3. Muudame oluliselt Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) rolli intensiivsel metsade majandamisel.
    1. Anname RMK valduses olevast metsamaast ca 900 000 ha intensiivselt majandatavat metsamaad säästva metsanduspoliitika alusel kuni 300 ha suuruste talunditena samades piirkondades tegutsevale väikeettevõtetele, talunikele ja rannakaluritele pikaajalisele rendile.
    2. Nende metsamaade rendituludest finantseerime edaspidi sealhulgas RMK või Keskkonnaameti keskkonnakaitselisi ülesandeid.
    3. RMK võiks valitseda nende tänases kasutuses olevast metsamaast ca 300 000 ha majanduslikust kasutusest väljasolevat metsa rangeks kaitsmiseks või keskkonnaseisundi hoidmiseks, samuti loodushoiuga seotud muude avalike teenuste (terviserajad, puhkealad, looduskeskused jms) osutamiseks. Alternatiiv oleks anda need ülesanded üle Keskkonnaametile.
  4. Me ei sõlmi Eesti puidutööstusega suuri tarnekokkuleppeid, mis ei ole eelnevalt kooskõlas ühiskondliku kokkuleppega metsade kasutamise osas.
  5. Seadustame nõude kaasata metsateatise menetlusse teised metsaomanikest piirinaabrid.
  6. Tõstame nii füüsilisest isikust metsaomanikule kui füüsilisest isikust ettevõtjale tulumaksuvabastuse metsa majandamisel 10 000 euroni aastas sõltumata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali.
  7. Jätkame metsandusliku ühistegevuse riigipoolset toetamist.
  8. Viime metsanduse maakasutust ja turukorraldust puudutavad ülesanded maaeluministeeriumi haldusalasse ning säilitame keskkonnaministeeriumi haldusalas üksnes metsanduse keskkonnajärelevalve ning looduskaitselised funktsioonid.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.