Riigihaldus ja e-riik

  • KAOTAME MÕTTETUD MINISTRIKOHAD
  • TUGEVDAME MAAKONDLIKKU JUHTIMISTASANDIT
  • VIIME RIIGI E-TEENUSED IGA KODANIKUNI

Omavalitsus

Soovime kohaliku omavalitsuse rolli Eesti halduskorralduses suurendada, kuna majanduslikult ja administratiivselt võimekamad omavalitsused teevad avalike ülesannete ja võimu detsentraliseerimise järjest enam võimalikuks.

See võimaldab omavalitsustel pakkuda kodanikusõbralikumaid ja kvaliteetsemaid avalike teenuseid.

  1. Lähtume omavalitsuste pädevuste seadustamisel lähimuse, detsentraliseerimise ja delegeerimise põhimõtetest ning anname võimalikult palju kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamise otsustuspädevusi ja avalike teenuseid omavalitsustele.
  2. Haldusterritoriaalse reformiga oleks tulnud moodustada maakondlikud omavalitsused, et säilitada ja tugevdada väljakujunenud maakonnakeskusi ja elanike teeninduspiirkondi. Tänases olukorras võimaldame seega omavalitsuste vabatahtlike ühinemisi kuni maakondlike omavalitsuste moodustamiseni.
  3. Anname sundliidetud omavalitsustes oma loomulikest tõmbekeskustest eraldatud asulatele õiguse liituda ühist piiri omava teise omavalitsusega.
  4. Seadustame teineteist välistavate omavalitsuslike haldusüksuste – linna ja valla – mõisted ning kõrvaldame haldusterritoriaalse reformiga loodud muud vastuolud.
  5. Seadustame omavalitsustele selged ülesanded, finantseerimise, kohalikud maksud ja fiskaalautonoomia. Samuti seadustame omavalitsuste tulubaasi üleriigilise ühtlustamise reeglid.
  6. Määratleme riigi poolt omavalitsustele delegeeritavad avalikud teenused ja nende finantseerimise seadusega.
  7. Toetame omavalitsustes avalike teenuste delegeerimist era- ja kolmandale sektorile.
  8. Kui riigi poolt pakutavad avalikud teenused elanikele ja ettevõtetele omavalitsuse territooriumil vähenevad, kompenseerime seda neile maksude vähendamisega.
  9. Seadustame kohaliku omavalitsuse volikogu opositsioonile laiemad tegutsemisõigused: anname õiguse tutvuda kõikide dokumentidega ja kuuluda kõikidesse komisjonidesse. Samuti anname volikogus esindatud nimekirjadele õiguse esitada komisjonidesse volikoguväliseid kandidaate ning saada komisjonidesse esindatus samas proportsioonis nimekirjade esindatusele volikogus.
  10. Anname Tallinna linnaosadele omavalitsuse staatuse.
  11. Seadustame Tallinna halduskogude moodustamise alused selliselt, et halduskogu koosseisu kohad jagatakse ringkonna valimistulemuste ja lihtkvoodi alusel.
  12. Seadustame omavalitsusele kohustuse tagada kõikidele elanikele minimaalne elustandard – joogivee kättesaadavus, elektri- ja internetiühendused ning avalikud teedeühendused.
  13. Omavalitsus peab kasutama avalikku raha sihipäraselt. Reklaami, artiklite, ajakirjanduslike saadete ja tasuliste artiklite ostmine peab lähtuma ainult kohalikule omavalitsusele seadusega pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesannetest.

Regionaalhaldus

Kõige olulisem on arendada Eesti riiki regionaalselt tasakaalustatult, kus riigi universaalsed avalikud teenused – haridus, tervishoid, ühistransport, teedeühendused, side, korrakaitse, päästeteenused jms – on kodanikele võrdselt kättesaadavad kõikides piirkondades.
  1. Seadustame ministeeriumitele, ministeeriumi allasutustele, riigiametitele ja riigi sihtasutustele avalike teenuste piirkondlikeks haldusüksusteks maakonnad, mille alusel kodanikele suunatud universaalsed avalikud teenused peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikides maakonnakeskustes.
  2. Toetame riigi regionaalhaldustalituste koondamist maakondlikesse riigimajadesse.
  3. Seadustame kõikidele maakondlikele haiglatele kohustuslikud miinimumteenuste standardid ja rahastuse, mis koosnevad esmatasandi meditsiiniabi ja esmatasandi eriarstiabi (sh kirurgia- ja sünnitusosakondade) teenustest. Tagame selleks vajaliku ettevalmistusega personali ja teenuste kvaliteedi võrgustumise kaudu regionaal- ja keskhaiglatega.
  4. Näeme ühistranspordikeskustel maakondliku tähtsusega rolli, mis korraldavad maakondades tagamaa transpordiga ühendamist keskustega. Integreerime nõudepõhise kooli- ja sotsiaaltranspordi maakondlike ühistransporditeenustega.
  5. Peame oluliseks Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Ida-Viru arendusregioonidena uue omavalitsusliku valitsemistasandi juurutamist, mis integreeriks nendesse piirkondadesse kuuluvate omavalitsuste koostööd ja keskvalitsuse otsustuspädevusi.
  6. Arendusregioonidele tuleb anda suurem roll riikliku regionaalpoliitika ja investeeringute kujundamisel, Euroopa Liidu struktuurifondide meetmete kavandamisel, ettevõtluse arendamisel, tööstuspiirkondade ja piirkondlike kompetentsikeskuste loomisel, kutsehariduskorralduses, jäätmemajanduses jms.
  7. Toetame riigi regionaalhalduse edasist poliitikakujundamist ning ministeeriumite ja ametiasutuste reforme, mis on eelnevalt kooskõlastatud omavalitsustega just arendusregioonide tasandil.

Keskvalitsus

Meie eesmärgiks on kodanikke kaasav, kuid samas ka tõhus, võrgustumise kaudu keskvõimu pädevusi jagav ning tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutustega pidevalt kohanev avaliku sektori valitsemismudel.
  1. Lihtsustame avaliku sektori valitsemismudelit: soovime saavutada ministeeriumite, riigiasutuste ja -ametite tegevuste dubleerimise vähendamist ja selgemat koordinatsiooni, administreerimiskulude kokkuhoidu ja õigusloome mahu vähendamist.
  2. Meie käsitluses on keskvalitsus kodanikke kaasav, kus kodanikud saavad panustada nii avalike teenuste koosloomesse, kui ka osaleda erinevate tasandite otsustusprotsessides. Loome vabakonnale ja erialaliitudele hea tava ja kaasamise rakendamise õigusliku raamistiku ja anname neile osa avalikke funktsioone.
  3. Tagame avalikke menetlusi puudutava info kättesaadavuse. Igale isikule peab olema võimaldatud ligipääs teda puudutavale ja tema kohta kogutud infole. Oluliselt tuleb vähendada õiguslikke aluseid, mis määravad teabe vaid ametkondlikuks kasutamiseks või salastamiseks.
  4. Vähendame õigusloome ja õigusaktide mahtu. Väldime vohavat ja kantseliitlikku keelekasutust seadusandlike aktide seletuskirjades ning väljatöötamiskavades. Lõpetame sisutute ja pelgalt õigustava eesmärgiga koostatud arengukavade ja analüüside tellimise.
  5. Hindame kriitiliselt riigi funktsioone: lõpetame eesmärgi täitmisel või kindlaks etteantud tähtajaks kõik mittepüsiva iseloomuga ülesanded, uusi ülesandeid rakendame vaid siis, kui see tagab riigi kulude kokkuhoiu laiemal tasandil.
  6. Kaotame tänastest ministeeriumitest nn topeltministrite ja nende nõunike ametikohad.
  7. Keskendume avalike teenuste sisu parandamisele eelkõige koondades sarnased aga eri nimetustega toetused, hüved ja tegevused.
  8. Seame eesmärgiks riigivalitsemise tööhõive vähenemise kiiremini, kui väheneb tööjõuline elanikkond, vabastades nõnda töötajaid era- ja kolmandale sektorile ning haridus- ja sotsiaalvaldkonnale.
  9. Ebaperemehelik valitsemine ja ametnike vastutamatus peavad lõppema. Riigikontrolli audititel peab olema sisuline mõju, millega kaasneb seaduserikkumiste tuvastamise korral menetluse algatamine. Seadusi rikkuvad ametnikud tuleb riigivastutuse seaduse alusel võtta reaalselt vastutusele.
  10. Me ei toeta ministeeriumite üleviimist pealinnast piirkondadesse. Küll aga toetame erinevate ministeeriumite allasutuste, riigiametite, riiklike sihtasutuste ja äriettevõtete väljaviimist piirkondadesse.

E-riik

Eesti riik pakub tänaseks oma kodanikele rohkem kui 1400 erinevat e-teenust, mis on valdavalt välja arendatud 2000-te aastate alguses.

Eesti e-riigi teenused on seega nii tehnoloogiliselt kui kontseptuaalselt kiiresti vananevad ja need vajavad kaasajastamist. Me pakume seetõttu järjest integreeritumaid ja kasutajasõbralikemaid e-teenuseid ning tõhusamaid ja läbipaistvamaid e-kaasamise lahendusi. E-riigi teenused peavad muutuma kättesaadavaks ka erinevatel mobiilirakendustel. E-riigi arendamisega tahame kaasa aidata majanduse konkurentsivõime ja kodanike heaolu kasvule ning tõhusamale riigivalitsemisele.

  1. 1. Loome kõikidele Eesti kodanikele eeldused riigi e-teenuste kasutamiseks. Viime selleks andmeedastuse taristu – ülikiire internetiühenduse – iga Eesti ettevõtte ja majapidamiseni.
  2. Tagame Eesti kodanikele riigi e-teenuste kasutamisoskused. Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kasutamise baasoskuseid tuleb integreerida ja pidevalt uuendada üldhariduskooli õppekavades. Täiskasvanutele tuleb pakkuda nii riigi-, era- kui kolmanda sektori koostöös avalike e-teenuste kasutamisõpet.
  3. Rahastame riigi avalike e-teenuste kaasajastamiseks põhjalikku riigi e-teenuste ja neid toetavate IT-lahenduste ümberkujundamise reformi. Uuendame ka Eesti infoühiskonna arengukava ja tagame selle elluviimiseks vahendid.
  4. Eesti e-riigi haldussuutlikkus peab liikuma uuele tasandile, kus ei automatiseerita vanu bürokraatlikke ametnike töörutiine. Kodanike suhtlus riigi ja omavalitsustega lahendatakse holistiliselt ilma vajaduseta pöörduda ühe või teise ametkonna poole, vaid võimaluse kaudu saada lahendus ühest veebiväravast. Selleks tuleb eesti.ee muuta kirjeldavast segase struktuuriga veebiväravast multifunktsionaalseks teeninduskeskuseks.
  5. Riik peab edasi arendama ka e-kaasamise ja e-osaluskeskkondi, mis võimaldavad kodanikel ja vabaühendustel olla informeeritud, osaleda valitsemises ja seadusloome kujundamises ning teha oma seisukohti nähtavaks.
  6. Iga inimest ainuiseloomustavad andmed (isikuandmed) tuleb lugeda tema isiklikuks varaks. Igaühel peab olema õigus oma isikuandmeid ise valitseda, kasutada ja käsutada. Eestis tuleb luua õiguslikud alused andmete tsiviilkäibeks.
  7. Riik ja omavalitsus on õigustatud koguma ja töötlema vaid neid andmeid, mis on ühiskonnaelu korraldamiseks vajalikud. Igaühel peab olema õigus saada teada, milliseid andmeid tema kohta on kogutud, välja arvatud korra- ja riigikaitsealased andmed.
  8. Süstematiseeritud suurandmed on andmehaldaja omand, kuid andmete töötlemine ja säilitamine andmebaasides peab vastama andmeomanike huvidele ning neid andmeid võib kasutada ainult omanike või avalikes huvides. Igaühel peab olema õigus kustutada või muuta oma andmeid kommertsandmebaasides, sotsiaalmeedias ja muudes suurandmekogudes.
  9. Suurandmeid tuleb hallata eri haldurite kontrolli all olevates andmebaasides. Suurandmete automaatne ristkasutus isikuandmete põhjal ammendavate profiilide loomiseks peab olema välistatud.
  10. Riik peab looma poliitika ja tehnilised vahendid Eesti andmeladude ja andmeedastussüsteemide kaitseks väliste rünnete vastu. Ühiskonnaelu tõrgeteta toimimiseks on vajalik tagada andmete õigsus ning rikutud ja valeandmete kiire avastamise võimalus.
  11. Riiklikud registrid (näit äriregister), mis ei sisalda kaitstavaid isikuandmeid, tuleb liideste abil teha kättesaadavaks kõigile kommertsrakendustele. Vältida tuleb riigi ja kommertsstruktuuride asjatut dubleerivat andmekorjet. X-tee peab olema kõigile infosüsteemidele kättesaadav infovahetuse kiirtee.
  12. E-riik on meid maailmas unikaalselt tutvustav märksõna ning loob eeldused meie ühiskonna teadmistepõhiseks ja kõrgtehnoloogiliseks arenguks ning teenuste ja toodete ekspordiks. Toetame eelduste loomist Eestis väljaarendatud teenuste e-lahenduste patenteerimiseks ja teadmiste ekspordiks teistesse riikidesse.

Valimisringkonnad

Meie jaoks on oluline esinduskogude valimisseaduste stabiilsus, mis kinnistaks Eesti riigi pikaajalisi poliitilisi traditsioone.

Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised peavad olema võimalikult ühetaolised, ajas muutumatud ja omavahel loogilises kooskõlas, et kodanikud saaksid neid tundma õppida, usaldada ja nendega harjuda.

  1. 1. Proportsionaalse esindatuse tagamiseks, häälte kaalu erinevuste vähendamiseks ja piirkondliku esindatuse printsiibi säilitamiseks tuleb Eesti valimisringkonnad säilitada selliselt, et suuremate ja väiksemate valimisringkondade suurus ei erineks teineteisest olulisel määral. Kohalikes omavalitsustes tuleb aga vältida suuri valimisringkondi.
  2. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa ühes valimisringkonnas jagatavate mandaatide arv olla väiksem kui 8 ega suurem kui 15. Sellest väiksemate või suuremate ringkondade puhul on kahjustatud valimiste proportsionaalsus ja piirkondlik esindatus. Seadustame suurematele omavalitsustele seega kahe või enama valimisringkonna nõude.
  3. Riigikogu valimistel ei või mandaatide arv ühes ringkonnas olla väiksem kui 8 ega suurem kui 13. Valimisringkonnad moodustatakse kompaktselt ning ühegi omavalitsuse, välja arvatud Tallinn, territooriumi ei jaotata erinevatesse valimisringkondadesse. Valimisringkondade moodustamine ei tohi sõltuda poliitilistest otsustest, need moodustab seaduse alusel Riigikantselei, kuulates ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse.

Presidendivalimised

Meie eesmärk on valida president mõistlikul viisil üksnes valimiskogus. Valijameeste kogu on laia mandaadiga institutsioon, mis annab presidendile piisava demokraatliku volituse.
  1. Peame õigeks, et Vabariigi President valitakse valimiskogus. Omavalitsuste esindajate üldarv valijameeste hulgas ei tohi muutuda väiksemaks võrreldes haldusreformi eelse ajaga. See suhtarv on umbes 1 valijamees iga 5000 elaniku kohta.

Kuni põhiseaduse muudatusteni muudame presidendi valimisseadust selliselt, et valimistest osavõtvate valijameeste arv valimiskogus on võrdne hääletusest osavõtnud valijameeste arvuga.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.