Eesti Vabaerakonna ettepanekud piirivalvega seotud riigikaitse tugevdamiseks

Vabaerakonna julgeolekupoliitika tugineb totaalkaitse põhimõtetel, mille kohaselt riigi iseseisvus tagatakse sõjalise kaitsevõimekuse ja sisejulgeoleku ühtsusega.

Taasiseseisvumise järel Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva sõjaväeliselt korraldatud Eesti Piirivalve loomine osutus väikeriigi võimalusi arvestades ainuõigeks. Kümne aasta jooksul tegusaks ja võimekaks kujunenud piirivalvet hinnati kõrgelt Eesti ühinemisel Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumiga ning NATO-ga. On kahetsusväärne, et sajandivahetuse järgse külma sõja lõppemise ja Euroopaga ühinemise eufoorias piirivalve vajadust põhjendamatult alahinnati.

Päevapoliitilistel ajenditel ja kokkuhoiule viidates ühendati Politsei- ja Piirivalveametid. Esialgne pariteetne ühendamine päädis piirivalve kui võimekust omava struktuuri täieliku likvideerimisega. See, et politseiametnikud täidavad piirivalvamise ülesannet, ei tähenda piirivalve kui struktuuri olemasolu. Puudub iseseisev käsuliin ning riigikaitseline võimekus (relvastus, väljaõpe, jne)

Maailma julgeolekuolukord on oluliselt muutunud. Põhiosa meie piirist on muutunud Euroopa Liidu välispiiriks. Välispiiri valvamise ja kaitsmise ühtse süsteemi puudumine on tekitanud ühendusele massilise migratsiooniga seotud tõsise kriisi. On vastuvõetamatu, et meie valitsus on eiranud Euroopa Liidu poolt rakendatavaid meetmeid liidu välispiiri kindlustamiseks.

Euroopa Liidu 14.09.2016 määrusega 2016/1624 loodi Euroopa Liidu piiri- ja rannavalve, mis koosneb EL-i Piiri- ja Rannavalveametist ning liikmesriikide piirihalduse eest vastutavatest riiklikest asutustest. Pole mõeldav, et meie PPA tervikuna kuuluks EL-i piiri- ja rannavalve koosseisu ning selle ameti integreeritud piirihalduse büroo pole võrdsustatav riikliku asutusega. Seega on iseseisva Eesti Piirivalve taastamine sisuliselt muutunud EL-i poolt ettenähtud ülesandeks. Aastaid Eesti Piirivalvet arendanud ja juhtinud ning Kaitseväe juhataja kohuseid täitnud viitseadmiral Tarmo Kõutsi poolt 2014 aastal algatatud ning enam kui 10 000 allkirjaga toetatud avalik pöördumine taotlusega taastada Eesti Piirivalve jäeti Riigikogu poolt rahuldamata.

Muutunud olukorda arvestades on aeg toimunut ümber hinnata. Selleks on vajalik, et kõik poliitilised jõud mõistaksid vajadust, et lisaks liitlaste abile tuleb täita meie omapoolne kohustus esmase kaitsevõime kindlustamisel. Sisejulgeoleku riskid võivad põhjustada meie rahvale raskusi ja kannatusi, kuid ei ohusta meie iseseisvust. Sõjalise kaitsevõime puudumine või nõrkus võib aga põhjustada meie riigi ja rahva hävingu. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkond peab lõpetama piirivalve võimaluste alahindamise ning toetama täiendava kaitsevõime taasloomist, suhtuma piirivalvesse kui võrdväärsesse partnerisse.

Iseseisva sõjaväeliselt korraldatud piirivalve taasloomine on vaatamata raskustele ja kulukusele möödapääsmatult vajalik ning võimalik. Seda tuleb teha enne kui on hilja. Sellekohase riikliku otsuse vastuvõtmine loob aga aluse kõikide järgnevate ülesannete lahendamiseks: tõkestada võimalikke ründeid piiril; täita mere- ja rannakaitse ülesandeid; kindlustada taristute ja varustuse plaanipärase arengu, personali väljaõppe jne, jne.

Ajalooline kogemus kinnitab, kui suutsime seda 20 aastat tagasi, siis suudame seda ka nüüd.

Võttes arvesse eelpooltoodut teeb Eesti Vabaerakonna riigikaitsetoimkond Eesti Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:

  1. Restruktureerida Eesti Vabariigis piirivalve iseseisvaks riigikaitseliseks organisatsiooniks taastades piirivalve sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonina  koos sõjaaja ülesannete, sotsiaalsete tagatiste, käsuliini, ohvitserkonna, varustuse ja relvastusega, milleks:

  • luua süsteemne piirivalve erialase hariduse korraldus, koos kaitseväelise täiend- ja väljaõppega;

  • siduda piirivalveteenistus ajateenistusega (järelkasv);

  • suunata täiendavaid ressursse piirivalvelaevastiku võimekuse parandamiseks;

  • rekonstrueerida piirivalve merebaas;

  • lisada ressursse päästevõimekuse tõstmiseks merel.

  1. Alustada riigiülese merekaitsekontseptsiooni väljatöötamist ning sidumist piirivalveteenistusega.

  2. Kiirendatud korras ehitada välja Eesti Vabariigi idapiir (kontrolljoon) täies mahus.

  3. Luua lähipiiriäärsete kinnistute võõrandamise süsteem (välisriikide kodanike välistamine võõrandamisprotsessist).

Vastu võetud Vabaerakonna VIII Esinduskogul 18. märtsil 2017

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.