Maavarade kasutamisest

Eesti Vabariik peab olema oma maapõue ja maavarade omanik ja otsustab maavarade kasutusse andmise ning kasutamise.

1. Eesti Vabariik vajab põhjalikku informatsiooni oma maapõues peituvast. Informatsiooni kogumiseks peab olema riiklikult rahastatav maapõue strateegia. Uuringud peavad hõlmama kõiki kaasnevaid ja potentsiaalseid maavarasid ning veevarusid. Maapõue peab uurima, et saaks kasutada seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja aspekte.

2. Maavaradest, mis on meie ühine rikkus, peavad kõik ühiselt ka otseselt mõistetavalt kasu saama ja osa saadud tuludest peab minema üldise tulevikku suunatud heaolu fondi . Maavarade väärindamisel peaks lähtuma üle-Eestilisest ühistulisest ettevõtlusvormist ja/või fondist Norra naftafondi eeskujul. Kaevandamisel tuleb hinnata ka kaudset kahju (sealhulgas kahju põhjaveele) ja kaevanduse avamine on mõeldav vaid siis kui saadav kasu selgelt kõik kahjud ületab. Vältimaks kallutatud otsuseid on uute suuremahuliste kaevanduste, nagu seda oleks näiteks fosforiidi kaevandamine, avamiseks vaja korraldada referendum ja/või Riigikogu tasemel otsus.

3. Ka põhjavesi on maavara ning seda tuleb sellisena ka käsitleda ja hinnata. Seetõttu Põhjavee säästmise võimaluste uurimine kaevandamisel on eriti oluline.

4. Eesti Vabariik peab selgelt sõnastama maavarade kasutuselevõtmise institutsionaalse rollijaotuse, mis tagab kohalike elanike ja riigi kui terviku huvide kaitse. Kaevandamise maksustamine peab sisaldama kõiki kaevandamise tagajärgede likvideerimiskulusid. Riik peab keskkonna taastamise rahastamise enda peale võtma, kuna kaevandaja võib pankrotti minna. Riik peab välja töötama lihtsad ja tõhusad kompensatsioonimehhanismid kaevandamisega kaasnevate otseste kahjude hüvitamiseks. Kaevandamine peab olema kompleksne, ära tuleb kasutada kõik kaasnevad maavarad. Ressursitasude jaotamise kord peab tagama maapõue pikaajalise heaperemeheliku majandamise ja tulu õiglase jaotamise kohalike omavalitsuste ning kaevandamisest otseselt mõjutatud isikute vahel.

5. Maavarade majandamine tuleb välja viia Keskkonnaministeeriumi haldusalast, millele jääb vaid maavaradega seonduv keskkonnahoid. Ei ole korrektne, et keskkonnakaitsjad tegelevad ka loodusvarade majandamisega ja kontrollivad iseennast.

6. Põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks ei ole perspektiivne. Kuid sellega saab jätkata vähenevas mahus olemasolevate elektrijaamade amortiseerumiseni, ei ole mõistlik juba olemasolevat hävitada.

7. Moodustada Riiklik Geoloogiateenistus mis koondaks kogu maapõue ja kaevandamisega seotud informatsiooni kogumise ja töötlemise. See asutus peab saama piisava riikliku rahastuse allpool loetletud tegevuste teostamiseks: a. geoloogiline baaskaardistamine, b. riiklik keskkonnaseire, c. maapõue valdkonna andmepankade pidamine ja nende edasine arendamine, d. rahvusvaheline koostöö maapõue uurimise ja kasutamise valdkonnas, e. üldgeoloogilised uurimistööd maavarade leidumise väljaselgitamiseks ja geoloogilised uuringud, f. merepõhja geoloogiline uurimine, g. hüdrogeoloogilised uurimistööd ja muud keskkonnaalased uurimistööd, h. samuti õppe-, teadus- ja arendustegevus. i. Lisaks eelnevale ka põhjalik varasemate geoloogiliste uuringute ja puursüdamike inventuur ja andmestiku kasutatavaks muutmine. Vanu puursüdamikke tuleb uuesti analüüsida tänapäevaste meetoditega. Kõigi vanade puuraukude inventariseerimine, nende seisukorra kontrollimine, võimalusel täiendavate uuringute teostamine nendes puuraukudes ja lõpuks nende korralik sulgemine.

8. Vajalik on tagada vastava ala teadlaste ja oskuskaadri olemasolu ja nende koolitamine riiklike ülikoolide juures. Ülikoolides peab jätkuma maavarade kasutamise võimalike tehnoloogiliste lahenduste uurimine ja arendamine. Tähelepanu tuleb pöörata just kõrgtehnoloogilisele kasutamisele nagu peenkeemia ja haruldaste metallide saamine.

9. Arvestades Eesti head geoloogilist varu nii kriitiliste kui majanduslikult oluliste toormete osas, on vajalik Eesti aktiivne osalemine Euroopa Liidu toormeinitsiatiivi teabevahetuses, poliitikaplaneerimises ja innovatsiooniprojektides saavutamaks Eesti Vabariigi huve arvestavaid lahendusi ja vahendeid uuringuteks.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.