Vaba Värk: Vabaerakonna esinduskogu seisukohad haldusreformi ja kohalike valimiste osas

  1. Haldusterritoriaalne reform on vajalik, sest Nõukogude Liidult pärandiks saadud külanõukogud ei sobi vaba Eesti vallavõrgustikuks. Reform pidanuks toimuma eelmise sajandi üheksakümnendate algul, kuid olupoliitilistel põhjustel nurjati ka selle hilised katsed 2001. ja 2008. aastal.
  2. Nüüdset reformi tehakse piitsa ja prääniku meetodil. Piits on 5000 elaniku miinimumnõue, mille täitmine hõreasustusega tühjenevates maapiirkondades on raske. Präänik on raha, mida nõuetele vastava ühinemise puhul makstakse ning millest vähem kui 5000 elanikuga uus omavalitsus jääb ilma. Tihti ei kattu ka volikogude ja vallaelanike ühinemiseelistused ning nimevalikud.
  3. Piitsa ja prääniku meetod annab mõnedel juhtudel häid, mõnedel juhtudel küsitavaid ja mõnedel juhtudel päris halbu tagajärgi. Vabaerakonna ettepanek valitsusele on võimaldada erandlahendusi, mis ei sobitu haldusreformi senistesse kontrollarvudesse, nagu elanike või territooriumi miinimumsuurus. Oleme välja pakkunud sujuvama erandite menetlemise korra.
  4. Haldusreformi totrusi esineb pea kõigis Eesti maakondades. Need väljenduvad maakonnapiiride põhjendamatus muutmises (nn Läänemaa kokkukuivatamine), ebaloogilistes ja kohalike elanike jaoks arusaamatutes liitumissuundades, pentsiku geograafilise kujuga ühinemispiirkondades ning nimevalikuis, mis ei ole kooskõlas ühinemispiirkonna identiteedi ja ajalooga.
  5. Ebaõnnestumiste põhjused on seotud kultuuriliste tõsiasjade ignoreerimisega, näiteks ei arvestata ajaloolist kihelkonnakuuluvust. Samuti on paljudel juhtudel tegemist sooviga kujundada uus omavalitsus ja valimisringkond sellistes piirides, mis tagab reformi läbiviivale erakonnale parima valimistulemuse (nn gerrymandering).
  6. Sellest tulenevalt peab Vabaerakond esmatähtsaks kaitsta meie ajaloolist pärandit, kohalike kogukondade iseotsustusõigust, külade õigust teha vajadusel ka iseseisvaid liitumisotsuseid ning kohalike valimisliitude õigust osaleda valimistel võrdsel alusel ning esindada parteidiktaadist rippumatuid seisukohti.
  7. Õigusriik peab tagama võrdsed võimalused kohalikus poliitikas osalemiseks. Senine erakondade rahastamise mudel tuleb ümber muuta nii, et arvestatav osa Riigikogu erakondadele eraldatavast rahast jagatakse edaspidi kohalike valimisliitude, üksikkandidaatide ja üleriigiliste erakondade kohalike üksuste vahel, kui nad on valimistulemusega jõudnud kohalikku volikokku. Vabaerakond esitab vastava eelnõu.
  8. Näeme probleemi ka haldusreformi järel tekkivates suurtes valimisringkondades, kus jagatakse suur hulk mandaate. Ääremaade ja väikeste kogukondade hääl nõrgeneb veel enam, samas parandavad suured ringkonnad Riigikogu liikmetest peibutuspartide võimalusi. Tasakaalu huvides on mõistlik moodustada enam kui 17-liikmelise volikogu valimisel kaks või enam ning enam kui 30-liikmelise volikogu puhul kolm või enam valimisringkonda. 5-protsendilist künnist ei ole kohalike volikogude valimisel vaja.
  9. Kõike eeltoodut silmas pidades ning lähtudes vajadusest tagada omavalitsuspoliitika sõltumatus ja valikute mitmekesisus aitab Vabaerakond eesseisvail kohalike omavalitsuste volikogude valimistel igati kaasa vabade valimisliitude edule. Vabaerakonna liikmed osalevad neil valimistel valimisliitude koosseisus. Vabaerakond ei kasuta peibutusparte ega talu kahel toolil istumist.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.