Vabaerakond ja kooseluseadus

2014. a. sügisel võeti Riigikogus see seadus vastu koos otsusega, et seadus ei jõustu varem kui 2016. aasta algusest. Jõustumise eeltingimuseks on veel ka see, et tuleb koostada ja vastu võtta seaduse rakendamiseks vajaminevad rakendusaktid, mille suhtes aga ei ole veel teada, milliseid vaja võiks olla. Sisuliselt oli selline teguviis enneolematu seadusandlik pettus.

Võib olla päris kindel, et täpselt vastuvõetud kujul ei jõustu see seadus kunagi. Rakendusaktide koostamise ja teistesse seadustesse muudatuste tegemise küsimused viivad igal juhul vajadusele teha seaduse teksti rohkem või vähem muutusi. Samuti ei pääse mööda põhimõttelistest küsimustest, kellele ja milleks seda seadust on vaja ning milliseid õigusi ja kohustusi tahetakse sellega sätestada.

Seaduse juriidiline „kooselu“ üldkontseptsioon, mille alla peaksid saama ennast paigutada nii erisoolised paarid, kes mingitel põhjustel ei taha anda oma suhetele abielu juriidilist kuju, kui ka samasoolised paarid, ilmselt ei vasta kumbagi tüüpi paaride vajadustele. Samasoolistele paaridele pakub seadus sisuliselt ainult võimalust sõlmida mingit tüüpi ühisvara leping. Kui nii, siis jääb arusaamatuks, miks ei võiks seda võimalust anda laiemalt, st anda võimalused sõlmida samalaadseid omavaheliste varaliste suhete lepinguid ka kõikvõimalikele muudele inimestele, kellel võiks taoline soov või vajadus olla.

Erisooliste paaride puhul aga on päris kindel, et see ei lahenda nende sadade tuhandete inimeste, kes ei võta vaevaks sõlmida abielu, probleeme, mis tekivad siis, kui omavahelistes suhetes läheb midagi viltu vms, ja mis riigi seisukohalt tähendab ju seda, et inimesed ei anna riigile iseenda kohta riigile vajalikku teavet, mille tulemusena riik ei saa anda neile õiguslikku kaitset. Seadus pakub välja abieluga võrreldes juriidiliselt vähendatud sisuga „poolabielu“ institutsiooni. Ilmselt ei leiaks see mingit vähegi arvukamat kasutamist ja ainult kasvataks juriidilist segadust.

Vabaerakond on seisukohal, et kõigi nende küsimustega tuleb hakata rahulikult ja professionaalselt tegelema, et saavutada tulemused, mis oleksid otstarbekad, vastaksid nii riigi kui elanike erinevate rühmade õigustatud huvidele, aga oleksid kooskõlas ka muude Eestis kehtivate seadustega.

Kas selleks oleks õigem 2014. a vastuvõetud seaduse tekstile anda uus ja parem kuju või jaotada see mitmeks erinevaks seaduseks või tühistada vastuvõetud seadus hoopis, see on normiloome töö otstarbekuse küsimus, mida ei ole võimalik ette öelda ja mis kindlasti sõltub ka erinevate poliitiliste jõudude tugevusest uues Riigikogus. Rahvahääletusele aga saab panna vaid selliseid küsimusi, mis sisuliselt kuuluvad kogu rahva poolt otsustatavate küsimuste hulka. Vähemuste õigused korraldada oma eraelu vastavalt oma soovidele ja huvidele ei kuulu niisuguste küsimuste hulka.

Koostanud J. Adams, 22. jaanuar 2015

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.