TEISE EESTI KOALITSIOON

Uudised19.03.2019

Viimasteriigikogu valimiste võitja ei ole suure raha ja osava poliittehnoloogiaga 4mandaati juurde saanud Reformierakond, vaid uue ühiskondliku protesti harjalratsutav 12 lisamandaadiga EKRE. Valimiste kaotajad olid aga Vabaerakond,maarahva toetuse minetanud sotsiaaldemokraadid ning meedia soosingut nautinud uueüritajana ebaõnnestunud Eesti 200.

Valimisikujundanud rahvaprotest oli ilmselge. Selle protesti nimi on ühiskonna edustkõrvale jäänud teine Eesti, kes tuli oma eluõigust näitama ka Vabaduseväljakule vabariigi aastapäeval.

Progressiivseteseas on nüüd tekkinud paanika seoses EKRE võimaliku valitsusse jõudmisega.Järsku avastatakse, et meie senised ühiskondlikud väärtused – inimõigused,isikuvabadused, liberaalse demokraatia ja õigusriigi põhimõtted – on suuresurve all. Avaldusi tehakse rahva moraalsest allakäigust meie riigiarengueelduste odavmüügini, välisinvesteeringute peletamisest Eestirahvusvahelise usaldusväärsuse kaotamiseni.

Omamoodion igal ütlejal õigus, kuid ühiskonna ekrestumise süü vaid Isamaa õlgadeleveeretamine oleks kaugelt ülekohtune. Isamaa tänasest käitumisest kumab kindlastiläbi kättemaks 2002., 2005. ja 2014. aastate võimuvahetuste eest, kui nadoravate poolt otsitud põhjustel opositsiooni saadeti. Selle plaani teine osa onsulgeda Andrus Ansipile tee Euroopa Komisjoni volinikuks teiseks ametiajaks.

Omaosa selles kõiges on ka 17 aastat riiki tüürinud Reformierakonnal, kes põlistasregressiivset riigi ülalpidamist. Nende entusiastlik, kuid eluvõõras uus juhtseadis tänastegi arengute võimaldamiseks kaalukausile just 247 miljoni eurosekingituse 15 protsendile ühiskonna kõige jõukamatele. Selle valimislubaduse tuluarvestuseGini indeksit me polegi veel näinud.

KõikEKRE taha koondunud 100 000 valijat ei esinda aga maailmavaatelisiväärtustkonflikte, rahvusvahelist isolatsionismi või lihtsameelset riiki. Nendetoetust iseloomustab pigem meie liberaalsete ja progressiivsete koalitsioonideläbikukkumine vähemalt kolmes olulises eluvaldkonnas.

Tallinna-keskneregionaalpoliitika

Esimenesuurem lõhe valitseb meil Tallinna ja muu Eesti arengu vahel, mida iseloomustabkõige ilmekamalt Põlvamaa ja Tallinna neljakordne vahe sisemajandusekogutoodangus ühe elaniku kohta. EKRE sai kõige rohkem toetust juurde justmaapiirkondadest. Väljaspool kahte suuremat keskust toetas neid 71 000 (võrreldes2015. aasta valimistega saadi juurde sh 39 000 uut) valijat.

Meoleme suunanud juba kaks finantsperioodi Euroopa Liidu struktuurifondidevahendeid valdavalt vaid pealinna ülesehitamisse, mitte aga sinna, kuhu needvahendid mõeldud on, st perifeeria järgi aitamiseks. Meenutame, et ka Brexitkogus suurima toetuse just Ühendkuningriigi maapiirkondades, kus Euroopa Liitusamastati vaid eliidiprojektiga.

Kauue ELi finantsperioodi 3 miljardi euroga on kavas katta ennekõike pealinnavajadused – uus haigla, linnahall, Patarei vangla, uus lennuraja alt tunnelissesuunatav ringtee ümber Ülemiste järve ja ringraudtee, tramm Jürile ja Viimsisse,uued ujulad, võimlad, koolimajad, kergliiklusteed, viaduktid, ristmikud jms -,kuid näiteks Põlva või Valga haiglate sünnitusosakondade käigushoidmiseks 250000 eurot enam ei leita.

JüriRatase valitsus on tänaseni eiranud Vabaerakonna ettepanekut Eestimajandusterritooriumi kaheks jagamiseks, et säilitada tulevikus muu Eestipiirkonnad, v.a. Tallinn, ELi vähemarenenud piirkondade staatuses. Seevõimaldaks neis edaspidigi rakendada toetuseid 45 protsendi asemel 15protsendilise omaosalusega, mis muudaks euroabi väljaspool pealinnakättesaadavamaks. Ootame seega huviga, kust leiab uus valitsuskoalitsioonriigieelarvest 900 miljoni eurose katte struktuurifondide ning ca 400 miljoniteurot maaelu arengukava ja kalandusfondi omaosaluse täiendavaksfinantseerimiseks.

Valimisdebattnäitas ära sellegi, et erakondadel puuduvad sisulised ideed, kuidas töökohtadeloomist väljaspool paari-kolme suuremat tõmbekeskust esile kutsuda. Tallinnastkavandatult nähakse piirkondade arengumootorit külakiikude, muuseumite jakergliiklusteede rajamises. Kui anda need vahendid aga allapoole piirkondadeendi otsustada, hakkaksid kerkima hoopis vajaduspõhised tööstuspiirkonnad,kaugtöökeskused, innovatsiooni- ja kompetentsikeskused ning toetust suunatakspalju rohkem lokaalse ettevõtluse infrastruktuuri ja stardiabi osutamiseks.Selles osas on meil Soomelt ja Rootsilt palju õppida, kes on suutnud pannakasvama ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad.

KuiTallinnas on keeruline leida mõnda Kredexi abiga veel rekonstrueerimatakorterelamut, siis näiteks Kagu-Eestis on see pilt jätkuvalt risti vastupidine.Me viime Euroopa Liidu toetustega juba rohkem kui kümme aastat kiiretinternetti maale, kuid 160 000 maamajapidamist on ikka ilma kaasaegsesideühenduseta.

Haldusterritoriaalnereform viis omavalitsused kodanikest kaugemale, ka senises riigireformi debatison kõige hämaram just riigi regionaalhalduse osa, ehk milline saab olema riigija avalike teenuste kohalolu maakondades. Kõige vähem ootavad kodanikud seda,et riigireform jätkub tulevikuski harukondlikult ja salaja, nagu senini seda onpraktiseeritud.

Valijaandis väljaspool Tallinna selge sõnumi, et ta ei soovi oma maksudega arendadaüksnes pealinlaste heaolu. Uuel valitsuskoalitsioonil tuleb seega peatadariigiasutuste ja avalike teenuste väljatõmbamine piirkondadest.

Vaesuseleevendamine

Teineühiskondlik lõhe seisneb meil suures ebavõrdsuses, suhtelises vaesuses jasotsiaalses tõrjutuses, millised näitajad on ka Euroopa Komisjoni raportitejärgi Eestis ühed kõige kõrgemad. 295 000 eestlast elab meil suhtelises ja 44000 inimest absoluutses vaesuses. 65-aastastest ja vanematest elab meil lausa47,5% suhtelises vaesuses. Ja kõik need näitajad aegreas pigem kasvavad.

Meilon viimastel aastatel olnud küll kiire palgakasv, kuid riiklikud toetused jahüvitised, sh pensionid ja muud sotsiaaltoetused pole samas tempos järgi kasvanud. Seetõttu onka suurenenud lõhe hüvitisi saavate inimeste ja tööturul palka teenivateinimeste vahel.

Vahetultenne valimisi leidis riigikogus toetust Vabaerakonna eelnõu, millega tõstetikeskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ja sügava puudegalapsetoetus kolmekordseks. Aeg on nüüd ka tööturult eemale sunnitudomastehooldajatele maksta alampalka koos muude sotsiaalsete garantiidega.

EKREvõitis 2,8 miljardi eurose rahalise katteta valimisprogrammi ja 800-eurosepensionilubadusega just suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimestetoetuse. Nendega ei suutnud võistelda isegi oma sotsiaalses utoopias 2,5miljardi euroga aastas üle riigi võimaluste elamist lubanudsotsiaaldemokraadid.

Eestikeelseleharidussüsteemile üleminek

Kolmasoluline probleem on jätkuvalt venekeelse elanikkonna integratsiooni teema. EKREsuurt häältesaaki toetas just seniste valitsuskoalitsioonide võimetus üle minnaeestikeelsele haridussüsteemile kõikjal Eestis viimase kahe aastakümne jooksul.Isegi Läti riik, kus vene keelt kõnelevate elanike osakaal on veelgi kõrgem,suutis selle eesmärgi enda jaoks töösse võtta 2018. aastal.

Kassee eesmärk saavutatakse integratsiooni või assimilatsiooni, ühise eestikeelsekooli või eestikeelse õppega vähemusrahvuste õppeasutustes, on jätkuvalterimeelsuste koht. Neid probleeme tuleb aga hakata lahendama kohe täna,kavandades selleks riigieelarve ressurssi, valmistades ette õpetajaskonda jaõppeprogramme ning luues selleks muude riiklike toetustega kõik eeldused.

Valijaidhäiris seegi, et venekeelne infrastruktuur Eestis toimib kui migratsioonipumpkõikidele vene keelt kõnelevatele slaavi rahvastele. Venemaa majanduse olukordpidevalt degradeerub ja paljudel siinsetel vene emakeelega kodanikel on suurkiusatus tuua Eesti riigi ülalpidamisele ka oma lähisugulasi. Veelgi ahvatlevamon siinne tööjõuturg oskustöölistest migrantidele Idast.

Eestiprogressiivne üldsus, esimene Eesti, tunneb nüüd muret, kas meie senisedväärtused, rahvusvaheline usaldusväärsus, uued arengueeldused ja struktuursedreformid tuuaksegi ohvriks EKRE valitsusse võtmisele. Või tuuakse need ohvrikshoopis Reformierakonna punasele joonele – regressiivsele maksupoliitikale?

Vabaerakondkeskendus nendel valimistel just kahe Eesti ühendamisele ja sotsiaalmajanduslikumobiilsuse eelduste loomisele kõikides eluvaldkondades. Kuid me selgeltebaõnnestusime. Meie asjatundlik programm ei kõnetanud pealiskaudseid valijaidja me ei suutnud võistelda blufi ja populismiga ei konservatiivselt ega kaliberaalselt servalt.

KaulNurm

Vabaerakonnaesimees

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.