TEISE EESTI KOALITSIOON

Uudised19.03.2019

Viimaste riigikogu valimiste võitja ei ole suure raha ja osava poliittehnoloogiaga 4 mandaati juurde saanud Reformierakond, vaid uue ühiskondliku protesti harjal ratsutav 12 lisamandaadiga EKRE. Valimiste kaotajad olid aga Vabaerakond, maarahva toetuse minetanud sotsiaaldemokraadid ning meedia soosingut nautinud uue üritajana ebaõnnestunud Eesti 200.

Valimisi kujundanud rahvaprotest oli ilmselge. Selle protesti nimi on ühiskonna edust kõrvale jäänud teine Eesti, kes tuli oma eluõigust näitama ka Vabaduse väljakule vabariigi aastapäeval.

Progressiivsete seas on nüüd tekkinud paanika seoses EKRE võimaliku valitsusse jõudmisega. Järsku avastatakse, et meie senised ühiskondlikud väärtused – inimõigused, isikuvabadused, liberaalse demokraatia ja õigusriigi põhimõtted – on suure surve all. Avaldusi tehakse rahva moraalsest allakäigust meie riigiarengueelduste odavmüügini, välisinvesteeringute peletamisest Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse kaotamiseni.

Omamoodi on igal ütlejal õigus, kuid ühiskonna ekrestumise süü vaid Isamaa õlgadele veeretamine oleks kaugelt ülekohtune. Isamaa tänasest käitumisest kumab kindlasti läbi kättemaks 2002., 2005. ja 2014. aastate võimuvahetuste eest, kui nad oravate poolt otsitud põhjustel opositsiooni saadeti. Selle plaani teine osa onsulgeda Andrus Ansipile tee Euroopa Komisjoni volinikuks teiseks ametiajaks.

Oma osa selles kõiges on ka 17 aastat riiki tüürinud Reformierakonnal, kes põlistas regressiivset riigi ülalpidamist. Nende entusiastlik, kuid eluvõõras uus juht seadis tänastegi arengute võimaldamiseks kaalukausile just 247 miljoni eurose kingituse 15 protsendile ühiskonna kõige jõukamatele. Selle valimislubaduse tuluarvestuse Gini indeksit me polegi veel näinud.

Kõik EKRE taha koondunud 100 000 valijat ei esinda aga maailmavaatelisi väärtustkonflikte, rahvusvahelist isolatsionismi või lihtsameelset riiki. Nende toetust iseloomustab pigem meie liberaalsete ja progressiivsete koalitsioonide läbikukkumine vähemalt kolmes olulises eluvaldkonnas.

Tallinna-keskne regionaalpoliitika

Esimene suurem lõhe valitseb meil Tallinna ja muu Eesti arengu vahel, mida iseloomustab kõige ilmekamalt Põlvamaa ja Tallinna neljakordne vahe sisemajanduse kogutoodangus ühe elaniku kohta. EKRE sai kõige rohkem toetust juurde just maapiirkondadest. Väljaspool kahte suuremat keskust toetas neid 71 000 (võrreldes 2015. aasta valimistega saadi juurde sh 39 000 uut) valijat.

Me oleme suunanud juba kaks finantsperioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid valdavalt vaid pealinna ülesehitamisse, mitte aga sinna, kuhu need vahendid mõeldud on, st perifeeria järgi aitamiseks. Meenutame, et ka Brexit kogus suurima toetuse just Ühendkuningriigi maapiirkondades, kus Euroopa Liitusamastati vaid eliidiprojektiga.

Ka uue ELi finantsperioodi 3 miljardi euroga on kavas katta ennekõike pealinna vajadused – uus haigla, linnahall, Patarei vangla, uus lennuraja alt tunnelisse suunatav ringtee ümber Ülemiste järve ja ringraudtee, tramm Jürile ja Viimsisse, uued ujulad, võimlad, koolimajad, kergliiklusteed, viaduktid, ristmikud jms -, kuid näiteks Põlva või Valga haiglate sünnitusosakondade käigushoidmiseks 250 000 eurot enam ei leita.

Jüri Ratase valitsus on tänaseni eiranud Vabaerakonna ettepanekut Eesti majandusterritooriumi kaheks jagamiseks, et säilitada tulevikus muu Eesti piirkonnad, v.a. Tallinn, ELi vähemarenenud piirkondade staatuses. See võimaldaks neis edaspidigi rakendada toetuseid 45 protsendi asemel 15 protsendilise omaosalusega, mis muudaks euroabi väljaspool pealinna kättesaadavamaks. Ootame seega huviga, kust leiab uus valitsuskoalitsioon riigieelarvest 900 miljoni eurose katte struktuurifondide ning ca 400 miljoniteurot maaelu arengukava ja kalandusfondi omaosaluse täiendavaks finantseerimiseks.

Valimisdebatt näitas ära sellegi, et erakondadel puuduvad sisulised ideed, kuidas töökohtade loomist väljaspool paari-kolme suuremat tõmbekeskust esile kutsuda. Tallinnast kavandatult nähakse piirkondade arengumootorit külakiikude, muuseumite ja kergliiklusteede rajamises. Kui anda need vahendid aga allapoole piirkondade endi otsustada, hakkaksid kerkima hoopis vajaduspõhised tööstuspiirkonnad, kaugtöökeskused, innovatsiooni- ja kompetentsikeskused ning toetust suunataks palju rohkem lokaalse ettevõtluse infrastruktuuri ja stardiabi osutamiseks. Selles osas on meil Soomelt ja Rootsilt palju õppida, kes on suutnud panna kasvama ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad.

Kui Tallinnas on keeruline leida mõnda Kredexi abiga veel rekonstrueerimata korterelamut, siis näiteks Kagu-Eestis on see pilt jätkuvalt risti vastupidine. Me viime Euroopa Liidu toetustega juba rohkem kui kümme aastat kiiret internetti maale, kuid 160 000 maamajapidamist on ikka ilma kaasaegse sideühenduseta.

Haldusterritoriaalne reform viis omavalitsused kodanikest kaugemale, ka senises riigireformi debatison kõige hämaram just riigi regionaalhalduse osa, ehk milline saab olema riigi ja avalike teenuste kohalolu maakondades. Kõige vähem ootavad kodanikud seda, et riigireform jätkub tulevikuski harukondlikult ja salaja, nagu senini seda on praktiseeritud.

Valija andis väljaspool Tallinna selge sõnumi, et ta ei soovi oma maksudega arendada üksnes pealinlaste heaolu. Uuel valitsuskoalitsioonil tuleb seega peatada riigiasutuste ja avalike teenuste väljatõmbamine piirkondadest.

Vaesuseleevendamine

Teine ühiskondlik lõhe seisneb meil suures ebavõrdsuses, suhtelises vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, millised näitajad on ka Euroopa Komisjoni raportite järgi Eestis ühed kõige kõrgemad. 295 000 eestlast elab meil suhtelises ja 44 000 inimest absoluutses vaesuses. 65-aastastest ja vanematest elab meil lausa 47,5% suhtelises vaesuses. Ja kõik need näitajad aegreas pigem kasvavad.

Meil on viimastel aastatel olnud küll kiire palgakasv, kuid riiklikud toetused ja hüvitised, sh pensionid ja muud sotsiaaltoetused pole samas tempos järgi kasvanud. Seetõttu on ka suurenenud lõhe hüvitisi saavate inimeste ja tööturul palka teenivate inimeste vahel.

Vahetult enne valimisi leidis riigikogus toetust Vabaerakonna eelnõu, millega tõsteti keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ja sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Aeg on nüüd ka tööturult eemale sunnitud omastehooldajatele maksta alampalka koos muude sotsiaalsete garantiidega.

EKRE võitis 2,8 miljardi eurose rahalise katteta valimisprogrammi ja 800-eurose pensionilubadusega just suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimeste toetuse. Nendega ei suutnud võistelda isegi oma sotsiaalses utoopias 2,5 miljardi euroga aastas üle riigi võimaluste elamist lubanud sotsiaaldemokraadid.

Eestikeelseleharidussüsteemile üleminek

Kolmasoluline probleem on jätkuvalt venekeelse elanikkonna integratsiooni teema. EKREsuurt häältesaaki toetas just seniste valitsuskoalitsioonide võimetus üle minnaeestikeelsele haridussüsteemile kõikjal Eestis viimase kahe aastakümne jooksul.Isegi Läti riik, kus vene keelt kõnelevate elanike osakaal on veelgi kõrgem,suutis selle eesmärgi enda jaoks töösse võtta 2018. aastal.

Kas see eesmärk saavutatakse integratsiooni või assimilatsiooni, ühise eestikeelse kooli või eestikeelse õppega vähemusrahvuste õppeasutustes, on jätkuvalt erimeelsuste koht. Neid probleeme tuleb aga hakata lahendama kohe täna, kavandades selleks riigieelarve ressurssi, valmistades ette õpetajaskonda ja õppeprogramme ning luues selleks muude riiklike toetustega kõik eeldused.

Valijaid häiris seegi, et venekeelne infrastruktuur Eestis toimib kui migratsioonipump kõikidele vene keelt kõnelevatele slaavi rahvastele. Venemaa majanduse olukord pidevalt degradeerub ja paljudel siinsetel vene emakeelega kodanikel on suur kiusatus tuua Eesti riigi ülalpidamisele ka oma lähisugulasi. Veelgi ahvatlevam on siinne tööjõuturg oskustöölistest migrantidele Idast.

Eesti progressiivne üldsus, esimene Eesti, tunneb nüüd muret, kas meie senised väärtused, rahvusvaheline usaldusväärsus, uued arengueeldused ja struktuursed reformid tuuaksegi ohvriks EKRE valitsusse võtmisele. Või tuuakse need ohvriks hoopis Reformierakonna punasele joonele – regressiivsele maksupoliitikale?

Vabaerakond keskendus nendel valimistel just kahe Eesti ühendamisele ja sotsiaalmajandusliku mobiilsuse eelduste loomisele kõikides eluvaldkondades. Kuid me selgelt ebaõnnestusime. Meie asjatundlik programm ei kõnetanud pealiskaudseid valijaid ja me ei suutnud võistelda blufi ja populismiga ei konservatiivselt ega kaliberaalselt servalt.

KaulNurm

Vabaerakonnaesimees

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.