Tiina Kangro: teise samba ebaõiglus

Arvamus, Kommentaar29.01.2020

Eesti meediaruumis toimub ikka kummalisi asju. Üks väljaanne kutsub rahvasaadikuid hääletama täna teise samba asjus “südametunnistuse järgi” – aga lähemal uurimisel selgub, et südametunnistuse järgi palub ajaleht hääletada üksnes “pahadel” ehk koalitsiooni saadikutel. Opositsiooni saadikutel ei paluta hääletada südametunnistuse järgi, sest väljaanne eeldab, et nemad hääletavad niikuinii “õigesti”.

Samas on tehtud hulk uuringuid/küsitlusi, millest nähtub, et teise samba reformi pooldajate hulk on ühiskonnas palju suurem, kui praeguste koalitsiooniparteide valijaskond (60+ % versus 40+ %). Siin oleks ainest küll ja küll, et tuletada ka opositsiooni liikmetele meelde, et nad võiksid hääletada südametunnistuse kohaselt! Ehk siis arvestada oma valijaskonna mõtteid.

Mul oli muide au olla Riigikohus esimene inimene, kes tegi sõnavõtu II samba vabakslaskmise teemal – 2017. aasta kevadel (kui kogumispensionide seaduses parasjaguu mingit tühja-tähja muudeti). Isegi Isamaa ei olenud siis veel seda teemat enda jaoks avastanud. Pärast kõnet tuli minuga teemat arutama muuhulgas üsna mitu reformierakondlast, kes võtsid minu väljapakutut üsna tõsiselt ja lubasid kaasa aidata, et reform tõeks saaks.

Minu sõnavõtt Riigikogus 14.07.2017
“… On mõned momendid, mida ma tahan tõstatada. Eestis on pensionid äärmiselt närused. Kõiki objektiivseid asjaolusid arvesse võttes jäävad need näruseks ka tulevikus. Kui teise samba kasutuselevõtul näidati inimestele pilte palmisaartest ja räägiti, et pensionid hakkavad küündima 70%-ni palgast, siis nüüdne sõnum on, et esimene ja teine sammas kokku peaksid andma 40% keskmisest palgast.

Inimene on lisaraha kogunud 20 või enam aastat, selle elukindlustusseltsile ära andnud ja hakkab nüüd teise samba kaudu saama 18, 30 või parimal juhul 40 eurot kuus. See ei ole aus mäng. Maailmas eksisteerib selline asi nagu õigustatud ootus. Rahvas väljaspool seda maja tunnetab teravalt teise samba ebaõiglust kui probleemi. Sellest on tulnud ka aastaid kestnud kriitika ning ettepanekud, millest on ajakirjanduses palju lugeda olnud. On imetlusväärne, et vaid poliitikud pole seda kriitikat eri põhjustel kuulnud või mõistnud.

Kogumispensionide seadust tuleb kindlasti muuta. Seda pole aga mõistlik teha vaid praegu eelnõusse kirjutatud ja isegi Rahandusministeeriumi ametnike sõnul põhiliselt tehnilist laadi täpsustuste pärast. Eesmärk peaks olema põhimõtteliste valikuvõimaluste lisamine inimestele, kes soovivad ennast ise aktiivselt päästa. On vana tõde, et raha võib teha raha. Ja vähemalt suur osa inimesi pole rumalad, vaid otse vastupidi, sageli leidlikumadki kui praegu seadusandja tahtega soositud kindlustusseltsid ja finantsasutused.

Toon mõned näited. Teadlikult oma toimetulekut kujundav inimene võib pensionile jäädes korraldada ümber oma majapidamise, et vähendada kulusid. Ta võib kolida odavamasse piirkonda, panna katusele päikesepaneelid või hoopis mõnesse Lõuna-Euroopa riiki minna. Juba 10 000-eurose investeeringuga võib pensioneerunud abielupaar tagada endale aasta ringi sissetuleva rahavoo, mis ületab viiekordselt kindlustusseltsi pakutavat sambapensioni. Võib-olla soovib mõni pensionile jääja osta mikrobussi ja hakata Uberit sõitma või soovib ta osta maad ja hakata kasvatama marju või varajast kartulit. Riigi huvi peaks olema seda soosida, eriti teades, et pensionid on meil nii ehk naa väga väikesed.

Minu meelest tuleks seadustada võimalus vähemalt see osa kogutud rahast, mis ületab mõistliku toimetulekupiiri, soovi korral välja võtta, jagada teine sammas lühema perioodi peale, hoida seda raha fondis või seltsis oma parima äranägemise järgi. Miks mitte avada teise samba väljamaksed juba üle 55-aastastele, kui tervis rebeneb, nagu Eesti inimestel sageli juhtub, ja kui selle hoidmiseks oleks mõistlik minna üle osaajaga tööle, mis aga ei toida. Arenenud maailmas mitmel pool nii tehakse.

Poliitikud peaks taltsutama oma soovi otsustada inimeste eest ära igat detaili ja näidata näpuga, mis on õige ja mis vale. Riik peaks usaldama inimesi, et inimesed usaldaksid riiki.
/ …/ Tahtsin lihtsalt avaldada oma mõtteid, et need asjad oleks välja öeldud ja protokollitud ning me saaksime sügisel nende aruteludega jätkata. Aitäh!”

Täistekst stenogrammis:
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201706141400#PKP-21276

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.