Tõnu Ploompuu: Eesti maastike küpsed metsad ja neile vastavad metsa majandamise kavad

Arvamus, Uudised28.01.2020

Inimene elab maastikel. Maastik määrab, mida inimene näeb ja kuuleb. See omakorda suunab seda, mida ta mõtleb. Eesti maastike üks peamine osa on puistud, tihedamad, hõredamad, ekstensiivsemalt või intensiivsemalt kaasa elatavad. Metsad ja puisniidud, pargid ja aiad.

Sõltumata sellest, kuidas metsa defineerida, on see tänapäeva Eestis peamine puistu maastikel. Mets määrab paratamatult suure osa siinsete inimeste inimeseks olemisest. Asisest, toimetavast, tunnetavast ja mäletavast-ettenägevast olemisest. Seetõttu on praegu riiklikult kujundatav metsanduse arengukava oluline nii eestlaste füüsilisele kui kultuurilisele elamisele, laialdane tulevaste elu võimaluste kujundaja.

Eesti metsanduse arengukavas (MAK2030) on üks mõiste – ’küps mets’, mida tõlgendatakse väga erinmevalt. Kuna igaüks kasutab selle mõistega oma tähendust, siis on väga raske seda kasutades milleski kokkuleppele jõuda. Siiski on kõik need küpse metsa kasutamise variandid omalt seisukohalt õiged, neist lähtudes saab koostada erinevaid metsa majandamise kavasid ja tuletada erinevate elu valdkondade eelisarengut. Et lihtsam oleks aru saada, mida saab küpse metsa all mõista, kuidas erinevatest küpse metsa defineerimistest lähtuvalt seal puitu majandada, iseloomustan alljärgnevalt erinevaid kasutatavaid võimalusi. Alustades metsade küpsuse mõistmise skaala ühest otsast, lõpetades teises.

* Elurikkusküps mets – ilma raieteta uuenenud ja uuenev eriealine mets. Seda nimetatakse Eestis ka ideaalseks põlismetsaks, ürgmetsi peale väheste kiduramate rabamännikute Eestis pole. Eesti vaesunud elustikuga metsades hakkavad kuusikud lähenema elurikkusküpsele metsale alates 200 a. vanusest, männikud vanuses 300 aasta kanti. Kuna praktiliselt kõik Eesti metsamaad on vähemalt korra viimastel sajanditel inimese poolt lagedaks raiutud, siis väga nõudlikud liigid on Eestist (ja ilmselt ka lähimaadel) suures osas juba kadunud. Igapäevaselt kättesaadav elurikkus võiks mainitud vanusega põlismetsa juba jõuda.

Elurikkusküps võib siiski olla ka mõõdukalt püsimetsanduslikult majandatud mets, ei pruugi olla ainult rangelt kaitstav reservaadi mets.

Elurikkusküpses metsamajanduskavas oleks püsimetsanduse tingimustel raiutava puidu kogus aasta kohta märgatavalt väiksem kui järgmises, elujõulisküpses metsamajanduskavas. Puude raieiga oleks enamasti 100-200 aastat ja rohkemgi. Kui kõigis Eesti metsades rakendada sellist majandamiskava, saaks ehk puitu varuda kogu Eesti kohta kuni 1 miljon tihumeetrit, millele võib lisanduda väike kogus elurikkusküpse metsa kujunemist kiirendavatel kujundusraietel saadavat puitu. Selline majandamine sobiks siiski vaid kaitsealadel asuvatele majandatavatele metsadele, laiemal rakendamisel tuleb suurest osast puidu igapäevasest kasutamisest loobuda.

* Elujõulisusküps mets – mets, mille struktuur takistab oluliselt kahjurite-parasiitide levikut. See on eriealine ja eriliigiline mets (v.a. põlised nõmme-, raba- ja osalt ka palumännikud, ehk ka mõned väga madala tootlikusega sookaasikud). Selline mets on kindlasti elurikas, sisaldades arvukalt erinevate puude parasiitide üleparasiite. Viimased aitavad puude parasiite vaos hoida. Elurikkus on siiski veidi madalam, kui elurikkusküpses metsas, aga suures osas olemas. See peaks olema ideaalne püsimetsandusmets.

Elujõulisusküpses metsa majanduskavas on raiering sarnane kui järgnevas variandis – kvaliteetpuiduküpsel majandamisel, ka saadava puidu kvaliteet on sarnane. Ehk on veidi vähem varutavat peenpuitu. Puude raieiga oleks natuke kõrgem kui kvaliteetpuidukesksel majandamisel, kuna esimestel kümnenditel kasvavad puud poolvarjus aeglasemalt. Summaarselt peaks puidutoodang olema aasta kohta sama – noorte puudega häilude ümbruses kasvavad vanad puud sedavõrd kiiremini. Puidu kvaliteet on sageli ka kõrgem – püsimetsanduse tingimustes puuduvad tüvede keskosas laiad vatja puiduga aatarõngad.

Elujõulisusküpsel metsa majandamisel oleks sealt saadava puidu hulk Eestis kuni 4-5 miljonit tihumeetrit, peenpuidu käsitlemisel ehk veidi rohkem. Aga seda alles paarikümne aasta pärast – praegu on metsade struktuuri deformeerituse tõttu saada vaid eelkõige väikesemahulist hooldusraie puitu või hall-lepikute raiumise oma.

* Kvaliteetpuiduküpse metsa raiumisel on kvaliteetse puidu osa võimalikult suur. Kvaliteetpuit ei eelda kasutamisel mitmesuguste puiduvigade parandamise vahendite kasutamist. Mänd on lülipuidurikas, tüve välimise osa paks kiht täiesti oksavaba, aga tüve keskele pole veel tekkinud ka märgataval hulgal lõhesid või mädaniku koldeid. Elurikkus on sellises metsas suurepoolne väiksemate lankidena majandamise korral ja lankide võimalikult mosaiiksel paigutamisel. Siiski võivad sedasi majandatavates metsades kohati levima hakata ka metsakahjurid. Puitu saab küll märgatavalt odavamalt kätte kui elujõuküpsest metsast aga selle keskmine kvaliteet on veidi madalam.

Kvaliteetpuiduküpse metsa majandamise poole püüeldi 100-150 aastat tagasi – tollased raieringid olid selle suunitlusega üles ehitatud. Saadava puidu hulk Eestist sellisel majandamisstiilil oleks 4-5 miljonit tihumeetrit, peenpuitu võib lisanduda hooldusraietest. Ka selleni saaks täies mahus praegusest metsade olukorrast alles paarikümne aasta pärast.

* Toortselluloosivarumisküps mets on selline, mille raiumisel saab maksimaalse koguse mingikujulist puitu. Kahjurite ja haiguste puhul tehakse esialgu sanitaarlageraiet. Loodetakse aga, et peagi võib ka Eesti puittaimedega kaetud aladel aktiivset sekkuda kemikaalidega, nagu tehti juba 1950ndatel Ameerika Ühendriikides. Looduses esinevatele tasakaalustavatele liikidele ei loodeta, liigirikkus on väike ja ebastabiilne. Metsa küpsust mõõdetakse ka parasiitide massesinemise kohalejõudmisega, raiudes igaks juhuks enne. Selle küpsusega haakub ka mõiste ’küpsusdiameeter’. Toortselluloosiküps mets on ühemõõtmeline mets, selle hindamise ainus kriteerium on heauskselt oodatav toortselluloosi hulk hektari kohta aastas.

Toortselluloosivarumisküps metsamajanduskava annab rohkesti väärtuslikku täiteainet erinevatele liimidele, aga ka elastsuse tagajat kriidipulbrile. Puidutükkide või puidupuruga täidetud liimtooted jõuavad kindlasti ohtlikke jäätmeid moodustavate toodete hulka. Vähesel määral saab ka kvaliteetpuitu (peamiselt kasest). Selline majandamine on puidupõllundus. Toortselluloosivarumisküpse metsamajanduse puhul saaks Eesti metsadest raiuda pidevalt (kuni parasiitide massilisema levimise väljakujunemiseni) 7-10 miljonit tihumeetrit puitu.

Kvaliteetpuiduküpselt metsamajanduselt toortselluloosivarumisküpsele metsamajandusele üleminemisega on RMK lõpule jõudmas.

* Biomassivarumisküps mets on juriidiline mets (maa-ala, mis vastab Eesti Vabariigi Metsaseadusele), kust saab maksimaalsel hulgal biomassi. Puit moodustab sellest vaid olulise osa, mitte peamist.

Biomassivarumisküps metsamajanduskava annab võimaluse kiiresti atmosfääri tagasi paisata puude poolt seotud süsihappegaas. Erinevaid fraktsioone toodangust saab kasutada ka liimide täiteainena. Selline metsade majandamine on biomassipõllundus.

Biomassivarumisküpsusele täielikult pühenduva metsamajanduse puhul eeldatakse peatset mineraalväetiste kasutamise lubamist metsamaadel (juriidilistes metsades), samuti kemikaalide kasutamist kahjurite tõrjeks kujunevalt lõikuselt. Muuhulgas aitavad need ained edukalt tõrjuda metsadest vale mõistmist tekitavaid puravikke, riisikaid ja kukeseeni. Siiski tuleks väetiste ja kemikaalide kasutamise puhul arvestada teatava riigipoolse toe vajadust – Sindi paisu ja paljude teiste paisude taastamist, jõgede äärde riigi maale puhastuslodude rajamist jms. Vastasel juhul võivad Läänemere senised kalaliigid kaduda.

Praegu on kõigutamatu suundumusega biomassivarumisküpsele metsamajandusele enamus suuremaid metsafirmasid (praegust raiete pindala arvestades on nendel raiering eeldatavalt 20 aastat).

* Rahaküps metsamajanduskava lähtub kõrgematest sotsiaalsetest väärtustest (21. sajandi mõttes). Selle puhul ei lasta ennast segada primitiivsel materiaalsel maailmal. Peamine, millest lähtutakse, on kirjas seaduste virtuaalmaailmas. Nende sotsiaalsete eesmärkide paremaks saavutamiseks ümardatakse reaalmõõtmiste andmeid ülespoole Metsaseaduses toodud numbritega kattuvuse saavutamiseks. Selle täiendavaks võimaldamiseks kasutatakse ka metsandustehnilisi võtteid (nt harvendusraie kiirema küpsusdiameetri saavutamiseks, noorte kuusikute raie nende juurepessuga nakatamiseks jms).

Rahaküps metsamajanduskava kasutab reaalse maailmaga suhtlemisel biomassivarumisküpset metsamajanduskava ja ka toortselluloosiküpset metsamajanduskava. Teised metsamajanduskavad ei anna piisavalt kiiresti hetke sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks vajalikku raha.

* Laenurahaküps metsamajanduskava lähtub samadest väärtustest, kui rahaküps metsamajanduskava, aga on suunatud sotsiaalsete (21. sajandi mõttes) väärtuste kiiremale saavutamisele. Seetõttu ümardatakse Eesti Vabariigi Metsaseaduses toodud numbritega kattuvuse saavutamiseks ülespoole esimese tüvenumbrini ja kasutatakse intensiivsemalt nii metsatüki mõõtmise võtteid kui metsatehnilisi võtteid vajaliku numbri saavutamiseks.

* Louis-XV-küps metsamajanduskava – pärast meid tulgu või veeuputus. Targad arenenud sotsiaalsed (21. sajandi mõttes) teenuspoliitikud teavad, et küsimusele: „Kui palju on 2+2=?“ tuleb vastata: „Aga kui palju on teil vaja?“. Selle metsamajanduskava tüübiga sobib hästi MAK2030 arengustsenaarium „Hunt“.

„Hunt“ on siiski eksitav nimetus, kuna stsenaariumis kavandatu ainult natuke sarnaneb hundile. Selle hundi moodi stsenaariumi vapiloom on siiski poolhunt-poolkoer, lühidalt eestikeelse nimega soerd. Soerd on selline loom, kes ei karda mitte kedagi. Nii hundiseadustel, koeraseadustel ega inimseadustel pole soerdile mingit tähtsust.

***

Ülaltoodud pole kaugeltki mitte kõik metsa küpsuse hindamise ja sellest lähtuva majanduskava võimalused. On loodusturismiküps metsamajanduskava, on inimelamise küps metsamajanduse kava, on inimmäluküps metsamajanduskava. Kui viimaseid küpsuseid kompleksses metsamajanduskavas ei arvestata, asuvad paljud Eesti kodanikud muudesse maadesse elama. On mustikaküps metsamajanduskava, on torbikseeneküps metsamajanduskava, on põdraküps metsamajanduskava (viimase puhul hoitaks näiteks männikud 5-30 aastastena). Ja kindlasti veel palju rohkem või vähem märgatavaid küpsuse variante. Lähtuvalt metsanduse eesmärgist tuleb koostatavas kogu Riigi toimimist hõlmavas Metsanduse Arengukavas 2030 arvestada ka erinevatest metsa küpsuse definitsioonidest tulenevaid mõjusid ja sellest tulenevaid võimalikke kombineerimise võimalusi ja mahte. Ei ole võimalik vabalt teha eelnevaid järeldusi ühest viisist ja siis valida nende õigustamiseks teise metsamajanduskava põhimõtteid. Metsanduse arengukava peab olema ühtaegu nii rahanduse, majanduse kui kultuuri arengut toetav, siinsete inimeste väärt elamist igakülgselt toetav.

Allikas: ERR, “Tõnu Ploompuu: Eesti maastike küpsed metsad ja neile vastavad metsa majandamise kavad“, 15.01.2020

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.