Urmas Ott: Mu nimekaime on Eestis rohkem kui üks!

Kommentaar, Uudised26.02.2019

„Varasematel aastatel vaadati mind mu nime pärast mõnikord pikemalt, kui pangakaartidel polnud veel kiipe, vaid müüja võttis kaardi ja vaatas sealt nime,“ meenutab Vabaerakonna Kagu-Eesti piirkonna aseesimees Urmas Ott, kuulsa telestaari noor nimekaim.

Urmase südameasjaks ei ole aga televisioon, vaid Lõuna-Eesti areng. Tema sõnul pole see mingi üllatus, et Kagu-Eestis suletakse järjest koole, postkontoreid ja külapoode. „Perearstid ei taha tänastel tingimustel maale minna, vaid eelistavad suuremaid linnu. Vanuritel on arstini jõuda aina keerulisem. Peresid mõjutab ka sünnitusosakondade sulgemine, nagu tehti Põlvas. „Öeldi, et sünnitajaid oli vähe, aga tegelik põhjus oli raha,“ tõdeb Urmas, kelle jaoks Vabaerakonna poliitikuna ongi tähtsaim regionaalpoliitika, mis on hetkel Eestis üsna olematu. „Kui Tallinnas on raha ja uued kaubanduskeskused aina kerkivad, siis siin Kagu-Eestis on väga suur sündmus, kui kusagile ehitatakse üldse uus maja. Enamasti toimub vastupidine protsess – inimesed lähevad ära, majad jäävad tühjaks ja lagunevad. Tahan teha kõik selle heaks, et hea elu oleks ka väljaspool Tallinna ja Eesti teises nurgas.“

Pärnust pärit poliitik

Tegelikult pole Urmas aga põline võroke, vaid pärit Pärnust,hariduse poolest jurist-ärijuht. „Sünnitunnistusel seisab mul sünnikohana küllPajusi rajoon Jõgevamaa, aga minu lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Pärnus.“ Omalapsepõlvest mäletabki ta ennekõike merd ja palju mere ääres olemist. „Suvelolin vahel enamuse ajast rannas, hommikust õhtuni, aga sõpradega kondasime kaümberkaudsetes metsades. Nüüdseks olen juba aastaid Pärnust ära, aga minu jaoksseostub see linn siiani merega, kui seal käin, siis tahan alati seda erilistmerelõhna sisse hingata.“

Kooliajal mängis Urmas jalgpalli ja tegi kergejõustikku.Tema treener oli Ando Palginõmm, kes oli ka Gerd Kanteri üks esimesijuhendajaid. Ta on tegelenud ka triatloniga, aga ujumise pärast jättis selleharrastamise pooleli. „Sain aru, et ujumine pole minu jaoks. Päris noorena,enne kooli minekut ja algklasside ajal meeldis mul mängida malet. Olen tulnudPärnu linna kuuendaks males. Muul ajalmängisime kossu, jalgpalli ja suviti rannas võrkpalli.“

Praegusel ajal piirdub Urmase sõnul sporditegemine jooksmise ja jõusaaliga, aga telekast jälgib ta sporti huviga ning suurimad lemmikud on siiani jalgpall ja kergejõustik. „Teeks rohkem sporti, aga aega on vähe, sest põhiaur läheb oma talumaja renoveerimisele.“

Maale elama!

Urmas koos oma perega on üks neist, kes ainult ei räägi, et inimesed võiks minna maale elama, vaid on teinud selle soovi teoks. „Tallinnas elasime kaheksa aastat. Kui töö sai otsa, nägime naisega seda üleskutset „Tulge maale elama“, milles kutsuti peresid Võrumaale Missosse. Algul mõtlesime lihtsalt pooleldi naljaga, et läheme vaatame neid pudrumägesid ja piimajõgesid,“ naerab ta.

Kui nad 2013. suvel aga koha üle vaatasid, hakkas nii kant kui ka koht meeldima. „Siis mõtlesime, et kui saame mõlemad töökohad, võiks täitsa kolida. Nii see kokkuvõttes läkski ja oleme rahul – kõigil on töö, lapsed käivad koolis-lasteaias.“ Urmas on oma elu jooksul töötanud kolmes valdkonnas: „Kuus aastat olin kaitseväelane, 2006. aastal käisin isegi Kosovos rahutagamise missioonil. Kui läksin reservi, siis töötasin edasi logistikavaldkonnas, olin laohoidja. Seejärel töötasin Tallinnas ühes Rootsi firmas laojuhatajana. Võrumaal oli esimeseks töökohaks Misso kool.“

Kas ikka õige Urmas Ott?

Praegu töötab Urmas Võru Kreutzwaldi kooli infojuhina ja tunneb tänu sellele ka haridusvaldkonda. „Näen, kuidas inimeste vähenemine ka selles valdkonnas mõju avaldab. Meil on palju vanemaid õpetajaid – mis on samuti hea, aga areng saab toimuda siis, kui on igas vanuses inimesi. Noori õpetajaid oleks Kagu-Eestisse rohkem vaja. IT-valdkond pressib peale, nutiseadmed teevad võidukäiku, aga kui pole nooremaid inimesi, siis jääb see areng soiku. Paraku on ka väikekoolide saatus Eesti äärealadel kurb.

Kuigi Urmase perekonnanimi on Ott, siis tänasel päeval see enam niipalju naljakaid juhtumeid ei tekita. „Varasematel aastatel vaadati mind mu nime pärast mõnikord pikemalt. Näiteks kui pangakaartidel polnud veel kiipe, vaid müüja või teenindaja võttis kaardi ja vaatas sealt nime. Oli kordi, kui vaadati umbusklikult mind, siis kaarti ja siis jälle mind. Ükskord pidin passi esitades ka oma allkirja kirjutama, et kas olen ikka see Urmas Ott. Viimastel aastatel pole enam selliseid asju ette tulnud. Samas tean, et Eestis elab veel Urmas Otte, üks peaks olema kusagil Aegviidu kandis ja ka Pärnus.“

URMAS OTT on Vabaerakonna kandidaat nr 209 Valga- Võru- ja Põlvamaal.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.