Vaba on olla parem

 

 

VABADUSE MANIFEST

 

 

 

Eesti Vabaerakonna

VALGE RAAMAT

 

 

VABAERAKONNA VÄÄRTUSED

 

Vaba on olla parem

Igasuguse poliitilise ja majandusliku tegevuse ülim eesmärk ja väärtuse mõõdupuu on vaba ja õnnelik inimene. Riik ja riigi poliitika ei saa ega tohi olla eesmärk iseeneses, vaid õigustab ennast ainult sedavõrd, kuivõrd ta on suunatud inimese teenimisele. Iga erakond, kes pürgib riigivõimu teostama, peaks lähtuma sellest tõdemusest. Meie lähtume.

***

Meie kõrgeim väärtus ja tegevuse eesmärk on inimese vabadus. Inimese vabadus käib koos sellest tuleneva vastutustundega. Vaba inimene on ettevõtlik ja julge. Vaba inimene on avatud ja koostöövõimeline. Vaba inimene on haritud ja loov. Vaba inimene tahab hoida ja kaitsta oma riiki.

***

Meie ideaal on õnnelik ja ise hakkama saav inimene, pere, kogukond ja Eesti ühiskond. Ise hakkama saav inimene tuleb toime oma eluga, panustab kogukonna ja riigi edenemisse ning tunneb ennast Eesti ühiskonna liikmena. Ise hakkama saav inimene loob ise oma heaolu ja astub iga päev selleks sammu edasi.

 

VABAERAKONNA EESMÄRGID

Kus me oleme ehk kas me sellist riiki tahtsimegi?

Eesti riigi kõige suurem häda nüüd ehk ligi 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist on liiga palju riiki.

Riik on imbunud igasse eluvaldkonda, kus seda üldse nii palju vaja ei oleks. Ülepaisutatud seadusandlus ja vohav bürokraatia on muutnud kodanikud riigi sõltlasteks ja pantvangideks – riigi klientideks. Riik ei usalda enam oma kodanikku ja tahab tema eest kõike otsustada. Iseseisev, ise mõtlev ja hakkama saav inimene on surutud tahaplaanile.

Miks see nii on?

Võim selles riigis ei kuulu juba ammu enam rahvale, nagu sätestab meie põhiseadus, vaid kartellierakondade juhtkondadele, kes on selle kavalate seaduste, parteiliste toiduahelate ja omavaheliste kokkulepetega tsementeerinud ning võimust kümne küünega kinni hoiavad.

2019. aasta Riigikogu valimistel varastas kartelliparteide poolt jõustatud valimissüsteem 50 095 valijalt ja parlamendis täna esindamata neljalt erakonnalt kokku lausa üheksa saadikumandaati. Naaberriigis Soomes pole selline vargus võimalik.

Rahvas on pelgalt maksumaksja, passiivne mass, manipuleeritav ja ajupestav hääletusmasin, kes kogutud maksurahast näpuotsaga riiklikke teenuseid tagasi saab. Valimistel annavad „kliendid“ vastutasuks hääle oma „senjööridele“. Paljud sülitavad ja kiruvad, aga ikka annavad. Sest nii on alati tehtud ja alternatiivi ei paista. Kartelliparteide valitsemise kui kõrgeima võimuga ollakse juba harjunud ja leppinud.

Mitte aga kõik. Vabaerakond tuli viis aastat tagasi poliitikasse üleskutsega

Anname riigi rahvale tagasi!

Vabaerakonna kaheksaliikmeline fraktsioon tegi opositsioonierakonnana Riigikogu XIII koosseisus selle lubaduse elluviimise nimel palju tööd. Paraku sõideti Vabaerakonna eelnõudest kartelliparteide „teerulliga“ lihtsalt üle ja enamik neist ei saanud seaduseks.

„Kes see ikka saeb oksa, millel ise istub?“ on küüniline kokkuvõte sellest, miks Eestis seadusandja tasemel poliitiline reform ei edene. Ja ei hakkagi edenema, kuni võimul on need, kes selle partokraatliku süsteemi loonud on ja sellest kasu lõikavad.

Nõnda on riigi rahvale tagasi andmise eesmärk kahjuks täitmata ja täna aktuaalsem, kui oli toona, sest partokraatia on nende aastatega igal tasandil süvenenud. Väikesed muutused koalitsioonide koosseisus ei ole kaasa toonud suuri muutusi riigi valitsemises. Parteilised toiduahelad on pigem tugevnenud ja üha taastoodavad ennast. Nende hoidmine ja toitmine on saanud erakondadele eesmärgiks iseeneses, sest see tagab ju võimul püsimise ja tagasivalimise.

Eesti demokraatia suurim probleem pole müstiline „süvariik“, vaid just need parteilised toiduahelad ja viis, kuidas kartellierakonnad nende kaudu võimu kuritarvitavad.

Mida siis teha?

Meil on selle kohta selge vaade, mis põhineb arusaamal, et

Riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks!

Riik tuleb pea pealt tagasi jalgadele keerata. Esindusdemokraatia kui meie riigivalitsemise põhiinstrument peab saama taas tõeliseks esindusdemokraatiaks. Riigikogu peab erakondade võimumängude ja „lehmakauplemise“ laadaplatsist saama taas kõige kõrgemal tasemel rahvaesindajate koguks, kus seadusi algatatakse, arutatakse ja võetakse vastu riigi ja rahva ehk üldisi huve, mitte oma erakonna kitsaid huve silmas pidades. Olukord, kus võimuerakonnad peavad ennast riigist ülemaks ja on samas riigi ülalpidamisel, peab muutuma.

Erakonnad peavad taas saama rahva altpoolt tuleva poliitilise initsiatiivi täideviijateks. Kõigil inimestel ja erakondadel peavad olema võrdsed võimalused poliitikas osaleda.

Me ei kutsu üles mässule ja revolutsioonile valitseva eliidi vastu. Mäss ja revolutsioon ei kuulu tänapäevaste tsiviliseeritud poliitiliste abinõude hulka. Meie veendumus on, et muutusi saab teha ja peab tegema demokraatlikul seadusandlikul teel. Selleks on vaja ainult poliitilist tahet ja piisaval hulgal inimesi, kes seda ellu viivad. Vabaerakonnal on nii ühte kui ka teist.

Vabaerakonna programm pakub lahendusi ja teid praeguse, ausa sihi ja eesmärgi silmist kaotanud valimissüsteemi muutmiseks. Kui samamoodi mõtlevad inimesed saavad seaduseandjate hulgas enamuse, siis ongi tee lahti need muudatused seadustena vastu võtta ja ellu viia.

Kõigepealt tuleb muuta

Poliitiline konkurents vabaks

Alustama peab nende seaduste muutmisest, mis on viinud Eesti sisuliselt suletud parteide diktatuuririigi staatusesse.

Esimese asjana tuleb muuta erakonnaseadust.

See peab:

  • lihtsustama erakondade loomist, alandades erakonna loomiseks vajalikku liikmete hulga miinimumi nõuet või kaotama selle üldse;
  • loobuma nõudest avalikustada erakondade liikmeskonna andmed riigi äriregistris;
  • vähendama oluliselt riigieelarvest makstavaid toetusi erakondadele (või kaotama need üldse); kui riiklik toetus jääb, siis peab seda jaotama nii, et kõikidele, ka Riigikogus esindamata erakondadele oleks tagatud võrdsed rahalised võimalused tegevuseks ja poliitikas osalemiseks.

Teise asjana tuleb ette võtta valimisseadus.

See peab:

  • kehtestama valimiste läbiviimise korra avatud nimekirjadega, mis tagab selle, et valituks osutuksid kõige rohkem hääli saanud kandidaadid, mitte juhtkondade poolt paika pandud nimekirjade tipud;
  • lubama Riigikogu valimistele oma nimekirjadega erakondade kõrval ka valimisliidud, sh erakondade valimisliidud, mis avardaks inimeste poliitikas osalemise võimalusi ja mitmekesistaks Riigikogu koosseisu;
  • alandama valimiskünnist või kaotama selle hoopis;
  • seadma kindlad piirangud valimiskampaania kuludele ja reklaamimahtudele ning keelama erakondadel ja valimisliitudel valimiskampaaniaks laenu võtmise; see loob võrdsemad võimalused kampaaniategemiseks kõikidele erakondadele ja valimisliitudele;
  • kaotama ära kautsjoni nõude valimistel osalemiseks või selle säilimisel sätestama kautsjoni tagasimaksmise pärast valimisi võrdsetel alustel kõikidele valimistel osalenud erakondadele ja valimisliitudele;
  • muutma valimisringkondade jaotust nii, et valmisringkondade suuruse ja vastavalt mandaatide hulga vahed, mis praegu on kohati enam kui kahekordsed, väheneksid; see tagaks Eesti elanikkonna proportsionaalsema esindatuse valitavates kogudes.

Kolmandaks tuleb rahvaalgatustele ja rahvahääletustele anda sisuline jõud.

Poliitilise süsteemi reformi läbiviimisega on kõige suurem Eesti elu edasiminekut takistav kurja juur murtud. Siis saab minna edasi sisuliste muutustega Eesti elus. Alljärgnevalt esitame meie arvates kõige tähtsamad.

Võimu detsentraliseerimine

Ellu tuleb viia muudatused n-ö riigipidamises, mille põhipunktideks on:

  • Riik lihtsamaks

Tuleb vähendada ja lihtsustada seadusandlust ja asjaajamist, kärpida riigiaparaati ja bürokraatiat.

  • Riik tõhusamaks

Riik peab suutma tõhusamalt täita rahva poolt talle delegeeritud kohustusi (haridus, tervishoid, sisejulgeolek, riigikaitse), kasutades maksuraha mõistlikult ja sihipäraselt kogu rahva, mitte valitsevate erakondade huvides.

  • Otsustamine inimestele lähemale

Inimeste ja kogukonna elu puudutavaid otsuseid peab saama langetada kohapeal; riik sekkugu kogukondade ja omavalitsuste ellu ja tegevusse nii vähe kui võimalik.

  • Haldusreform lõpuni

Alustatud haldusreform tuleb viia lõpuni, mis tähendab eelkõige vigade parandusi endiste valdade sundliitmisel tõmmatud piiride osas ning arvestades kohaliku rahva soove ja kokkuleppeid; oluliselt tuleb suurendada omavalitsuste funktsioone ja eelarvebaasi senisest suurema hulga maksuraha suunamisega otse omavalitsustele, et tagada nende tõhusam riigist sõltumatu toimimine.

Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine

Vabaerakond läks viimastele, 2019. aasta Riigikogu valimistele loosungiga „Terve Eesti heaks!“. Selle peamine sõnum oli, et Eesti arengut peab nägema tervikuna, seda ka regionaalpoliitika võtmes.

  • Täisväärtuslik elu üle kogu Eesti

Meie näeme Eestit riigina, kus on võimalik täisväärtuslikult elada nii pealinnas kui ka riigi kaugemates nurkades. Riigi vastutuses olevad avalikud teenused peavad olema võrdselt kättesaadavad üle kogu Eesti. Vastasel juhul hääbub elu väljaspool suuremaid tõmbekeskusi.

  • Eesti kaheks piirkonnaks jagamine

Vabaerakond on Eesti ühtlast arengut eesmärgiks seades pikalt püüdnud valitsejateni viia Eesti kaheks jagamise skeemi, seda Euroopa Liidu struktuurifondide abi rakendamise tähenduses. See tagaks eurotoetuste jõudmise ka väljapoole Tallinna ja tema „kuldset ringi“, mis elavdaks oluliselt majandust tõmbekeskustest kaugemal.

Vabaühendused vabaks katuserahade orjusest

Eestis on suur hulk vabaühendusi valitsejatest otseses finantssõltuvuses. Kuna erasektori annetusi vabaühendustele ei soodustata ja paljud neist on loodud „ülevalt alla“ etteantud tööde ja teenuste täitmiseks avaliku sektori raha eest, on valitsusasutustel oma rahastamisotsustega nende üle otsene kontroll.

Poliitiliste „katuserahade“ jagamisega kolmandas sektoris on loodud soodne pinnas vohavale poliitkorruptsioonile, millega kaasneb juhitav osalusdemokraatia, kodanike omaalgatuse mahasurumine ning kaugenemine avatud ja kaasava ühiskonna mudelist. Poliitiliste rahaeralduste kaudu survestatakse vabaühenduste juhte kandideerima valimistel võimuerakondade nimekirjades.

Vabaühendused tuleb vabastada poliitikute teenimisest!

Selleks peab:

  • seadma katuserahade jagamise asemel sisse avalikud konkursid avaliku raha eraldamiseks kolmandale sektorile;
  • võimaldama eraisikute annetusi vabaühendustele otse palgakulult, ehk kõikide tööjõumaksude (sh sotsiaalmaksu) eelselt;
  • muuta kõik residentidest juriidiliste isikute annetused ja kingitused vabaühendustele tulumaksuvabaks.

Nii teeme vabaühendused vabaks sõltuvusest valitsussektorist ja poliitilisest korruptsioonist.

Isikuvabaduste kaitse

Eesti riik peab vankumatult seisma euroopalike väärtuste ja vabaduste kaitsel, milleks on isiku- ja kodanikuvabadused, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, demokraatia ja õigusriik. Kaitstud peab olema sõnavabadus, sealhulgas ka veebikeskkonnas.

Me ei pea põhjendatuks rahvahääletuse korraldamist põhiseaduse muutmiseks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu küsimuses. Leiame, et see ei ole põhiseaduse tasemel küsimus ja on juba reguleeritud teiste seaduste ja määrustega. Nõnda kunstlikult tõstatatuna viib see üksnes ühiskonna uue lõhenemiseni. Samuti tähendab hääletuse läbiviimine 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal valijakäitumise teadlikku manipuleerimist

Majandusvabaduse suurendamine

Eesti elanike jõukust ei suurenda sotsiaalabi, vaid tugev ja avatud majandus. Vabaerakonna majanduspoliitika kandvad märksõnad on:

  • Ettevõtlust soodustav maksupoliitika

Maksustama ei pea rikkaks saamist, vaid rikas olemist. Me peame õigeks vähendada oluliselt ettevõtluse sisendite maksustamist – eeskätt tööjõumakse. Maksukoormust tuleb selle võrra aga nihutada, kehtestades omakapitalimaksu ettevõtluses loodud lisandväärtusele ning muudele varaklassidele (sh kommertskinnisvarale).

  • Vaba ettevõtlus

Kõikide vahenditega tuleb soodustada vaba ettevõtlust. Riik peab oma poliitikatega looma ja tagama soodsa majanduskeskkonna ning selged tingimused ja reeglid, mida pidevalt ajakohastatakse. Riik peab inimeste majandustegevusse ja ettevõtlusse sekkuma nii vähe kui võimalik. Riigikapitalismi osakaal majanduses peab vähenema.

  • Tark ja teadusmahukas tootmine

Kõikide vahenditega tuleb soodustada tarka ja teadusmahukat tootmist, eelkõige riiklike investeeringute suurendamisega teadus- ja arendustegevusse ning sinna tehtavate erainvesteeringutele maksuvabastuse või -soodustuste kaudu.

  • Säästev tootmine

Keskkonna- ja kliimaeesmärke silmas pidades tuleb kõigiti toetada säästvat tootmist ja ringmajandust ning toiduainete ja esmatarbekaupade tootmist võimalikult tarbija lähedal, et vähendada transpordikulusid ja transpordiga kaasnevat keskkonnasaastet.

  • Ekspordile suunatud majandus

Eesti majandus peab olema ekspordile suunatud. „Herneste keerutamine kausis“ ei too juurde jõukust. Eesti peab olema koht, kus väärindatakse tooteid ja teenuseid ning seejärel need eksporditakse.

  • Õiglane vabakaubandus

Kehtivad vabakaubanduslepingud põhinevad üksnes soodustariifidel, mis on seadnud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda näiteks kliimapoliitikat elluviivate riikide ettevõtted neid mittejärgivate riikide ettevõtete ees. Seetõttu peab Eesti seisma ülemaailmses kaubavahetuses õiglase vabakaubanduse kontseptsioonile ülemineku eest nii keskkonnaküsimuste kui ka finantsturu regulatsioonide ja rahapesu tõkestamise, toiduohutuse, sotsiaalse kaitse ja inimõiguste järgimise vallas.

Vaba internet ja internetivabadus

Täna oleme selle tunnistajateks, kuidas valitsuskoalitsioon mängib maha Eesti e-riigi edu. Eesti riik pakub oma kodanikele rohkem kui 1400 erinevat e-teenust, mis on valdavalt välja arendatud 2000. aastate alguses. Eesti e-riigi teenused on nii tehnoloogiliselt kui ka kontseptuaalselt kiiresti vananemas, kuid nende kaasajastamiseks enam raha ei leita.

Vabaerakond peab oluliseks integreeritud ja kasutajasõbralike e-teenuste ning tõhusamate ja läbipaistvamate e-kaasamise lahenduste väljatöötamist. E-riigi teenused peavad muutuma kättesaadavaks ka mobiilirakendustel. E-riigi arendamisega aitame kaasa majanduse konkurentsivõime ja kodanike heaolu kasvule ning tõhusamale riigivalitsemisele.

Selleks peab:

  • võimaldama kõigile Eesti ettevõtetele ja kodudele ligipääsu kiirele internetile ja võimaldame neil endal ka internetiteenuseid osutada;
  • tagama Eesti kui e-riigi teenuste edasiarendamise ja teenuste töökindluse ning viima praegused bürokraatlikud protsessid ametnikukesksest inimesekeskseks parima võimaliku IT abiga;
  • võimaldama nii riigil kui ka eraettevõtetel pakkuda nutikaid tooteid ja teenuseid viisil, mis ei kahjusta inimeste privaatsust;
  • tagama kodanikele kontrolli oma isikuandmete ja privaatsuse üle;
  • kaitsma interneti neutraalsust ja informatsiooni levitamise vabadust;
  • lahendama isiklikus kasutuses olevatelt kaasaegsetelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt autoritasude kogumise probleemid ning tagama loomeinimestele ja internetis sisutootjatele nende õiguspärase autoritasu;
  • kindlustama Eesti tarbijale sama kvaliteedi ja sama sisuga digitaalsed sisuteenused, mida osutab sama teenusepakkuja mis tahes teises Euroopa Liidu riigis;
  • hoidma Eestit eduka idufirmade tekkimise kohana, seejuures soodustama juba olemasolevate IT-ettevõtete laienemist;
  • tagama Eesti IT-valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele ja asutustele pädevad töötajad ning väljatöötatud digiteenustele asjatundlikud kasutajad.

Hoiame tervishoidu

Vabaerakonna näeb tervishoiu esmaülesandena inimeste tervise hoidmist ja alles seejärel haiguste ravi. Meie tervishoiuprogramm pöörab seepärast suurt tähelepanu haiguste vältimisele ning tervete eluviiside ja haigusi ennetava meditsiini arendamisele.

Kuna haigused ei ole ka Eestis siiski veel kadunud, on meil ometi tarvis toimivat ja tõhusat kaasaegset tervishoiu- ja meditsiinisüsteemi ning selle tagamine, korraldamine ning piisav rahastamine on riigi suur hool ja ülesanne.

Meie tervishoiupoliitika olulisemad aluspõhimõtted on järgmised:

  • Rohkem raha tervishoidu

Arvestades, et Eestis on tervishoiu rahastamine protsendina SKT-st oluliselt madalam, kui teistes arenenud majandusega riikides, tuleb lisaks meditsiinisüsteemi sisemiste ressursside inventuurile tagada ka jätkuv lisaraha suunamine tervishoiusüsteemi. Vabaerakond paneb ette suunata tervishoiu täiendavaks rahastamiseks tervist kahjustavate toodete (tubakas, alkohol) maksustamisest laekuv tulu. Sellise seose loomine puhastaks ühiskonda ka moraalselt. Seame aga pikemaajaliseks eesmärgiks jõuda tervishoiukulude poolest Euroopa Liidu viimaste hulgast keskmiste hulka, selleks peab tervishoiukulutuste rahastamine tõusma praeguselt 6,5%-lt SKT-st vähemalt 9,9%-ni SKT-st.

  • Esmatasandi arstiabi

Tugevdame esmatasandi arstiabi, suunates perearstisüsteemi rohkem ressurssi, vastutust ja otsustusõigust (nimistu suurus, võrgustamine, teenuste laiendamine tervisekeskustes, perearstide asendussüsteem jms). Tagame perearstidele tööks ja eriarstisüsteemiga koostööks vajalikud kaasaegsed IT-süsteemid.

  • Juhtimine mittepoliitiliseks

Vabastame haigekassa poliitilisest juhtimisest ja muudame ta sisulises mõttes avalik-õiguslikuks kindlustusasutuseks. Haigekassal peab olema õigus töötada professionaalselt ja ka kohustus vastutada oma otsuste eest.

Haridus teeb vabaks

Vabaerakonna jaoks kõige tähtsam riigielu valdkond on haridus. Rääkides inimese vabadusest ja vabast inimesest kui meie kõrgeimast väärtusest ja tegevuse eesmärgist, lähtume vana aja tarkade tõdemusest: Haridus teeb vabaks!. Eestis on see loomulikult eelkõige eestikeelne haridus.

Me peame aru saama, et haridusest ja inimeste haritusest sõltub kõik muu. Ainult haritud inimesed suudavad targalt ja tõhusalt arendada ning juhtida majandust, teha poliitikat, kaitsta meie riiki, planeerida, õpetada teisi jne. Ei ole olemas valdkonda, kus haridus ja haritus ei oleks määrav. Edukad riigid ja ühiskonnad on need, kus hoolitakse ja hoolitsetakse hariduse eest.

Sellepärast peab haridus olema riigi enesestmõistetav ja mööndusteta prioriteet, mille pealt kokku ei hoita. Praeguse valitsuse eelarvestrateegia 2020-2023 näeb ette hariduskulude summade vähendamise aastate lõikes. Kuhu see välja viib? Kui hariduskulud ei ole riigi jooksvate kohustuste seas esimesel kohal, ei ole Eesti riigil pikemas vaates mingit lootust. See vastutus lasub Eesti valitsusel.

Poliitikud ei peaks sekkuma hariduse sisusse. Poliitikute kohus on tagada hea hariduse võrdväärne kättesaadavus kõigile ja selle sujuv korraldus. Meie jaoks on kõige suuremad lahendamata valupunktid seega järgmised:

  • Eestikeelne haridus

Kõikidele Eesti elanikele peab haridus igal haridusastmel ja igal pool olema kättesaadav eestikeelsena, nagu on sätestatud põhiseaduses. Selle elluviimine on riigi vastutus, millega riik pole seni hakkama saanud. Kuni eestikeelne haridus ei ole kõigile tagatud, jäävad püsima rahvuslik segregatsioon, ebavõrdsed võimalused edasiõppimiseks ja karjääriks ning sotsiaalsed pinged.

  • Kodulähedane kool

Iga laps peab saama õppida oma kodu lähedal, seda igas Eestimaa nurgas, ka kõige kaugemates külades peab. Väikekoole ei tohi kinni panna, kui nende järele on kogukonnas vajadus.

  • Õpetajate palk ja koormus

Et tagada õpetajaskonna sujuv uuenemine ja motiveerida noori õpetajaametisse tulema, peab õpetajate miinimumpalga tõstma vähemalt pooleteisekordse Eesti keskmise palga tasemele ja vähendama normkoormust mõistliku piirini. Tagatud peab olema õpetajate ametiväärikus ja loodud selge karjäärimudel.

  • Kõrghariduse ja teaduse rahastamine

Kõrghariduse ja teaduse riiklik rahastamine tuleb siduda kindla protsendiga SKT-st; vähimaks eesmärgiks tuleb võtta vastavalt 1,5% ja 1%. Riiklike vahenditega, eeskätt maksusoodustustega, tuleb suurendada eraraha kaasamist teadusesse ja kõrgharidusse. Ilma selleta Eesti areng takerdub.

Loodushoid on loomulik

Meil on ainult üks maakera, kus elada ja Eesti on selle osa. Teist maakera ja teist Eestit ei ole meil kuskilt võtta. Sellepärast on keskkonda hoidev mõtte- ja eluviis ainuke viis ellu jääda. See mõtteviis on õnneks hakanud jõudma ka poliitikasse; sellest vähemalt räägitakse, kuid tõhusate tegudeni paistab olema veel pikk tee minna.

Vabaerakonna keskkonnapoliitika vaadet kannavad järgmised märksõnad:

  • Loodushoidlik kultuur

Eesti riik on ainus riik maailmas, mille eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti kultuur on väga tihedalt põimunud Eesti loodusega, seetõttu ei saa Eesti areng kasutada hävitavalt ära keskkonda, milles me elame. Majanduse ja energeetika areng peab olema keskkonda säästev ning puhtasse tulevikku vaatav.

  • Kliima- ja süsinikuneutraalsus

Riikidevaheliste kokkulepetega võetud kohustused ei tohi jääda pelgalt tühjadeks deklaratsioonideks. Eesti peab viivitamatult hakkama kavandama ja rakendama tegelikke samme süsinikurikka põlevkivienergeetika ja muu saastava tootmise vähendamiseks ning asendamiseks vähem keskkonnakahjulikega, tuginedes rangelt vastavatele teadusuuringutele ning neid ise tellides ja rahastades.

  • Säästev ja loodushoidlik tootmine

Eesti majanduspoliitika peab igati soodustama säästvat ja keskkonnahoidlikku, ühelt poolt kohaliku tooraine väärindamisel ja teiselt poolt kõrgtehnoloogial põhinevat tootmist. Meie metsi kiirendatud korras rahaks „väärindavad“ ning saastatud, elamiskõlbmatut maad ja vett maha jätvad „miljarditehased“ meile ei sobi.

  • Säästev ja loodushoidlik eluviis

Mitte ühelgi, ükskõik kui loodushoidlikul poliitikal, pole edu loota, kui see ei jõua iga inimese mõtlemisse ja igapäevaellu. Sellepärast peab Eesti keskkonnapoliitika osaks olema ajakohane keskkonnaharidus, säästlikkuse ja kokkuhoiu propageerimine, vohava tarbimiskultuuri ohjeldamine ja kasvule orienteeritud majandusmudeli ümbermõtestamine.

Laiapindne riigikaitse

Vabaerakonna vaates on Eesti riigi kõige parem ja kindlam kaitse tema kodanik. Kodanik, kes on tark ja usaldab riiki ning keda riik usaldab. Riik panustab riigikaitsesse eelkõige panustades haridusse ja kodanikukasvatusse.

Meie kaitsepoliitika vaade kitsamas mõttes toetub kahele „vaalale“.

  • Laiapindne riigikaitse

Eesti riigikaitse on üles ehitatud laiapindselt ning on läbi põimunud erineva tasandi riigi-, era- ja kolmanda sektori struktuuridega, panustades tugevalt valmisolekusse ja kodanikukaitsesse. Toetame seetõttu ka kohustuslikku ajateenistust ja Kaitseliidu tegevust.

  • Rahvusvaheline kaitsekoostöö

Samuti on Eesti julgeoleku oluline tagatis osalemine rahvusvahelises koostöös, eeskätt NATO-s, seda nii julgeolekusse panustaja kui ka tarbijana.

Väärtuspõhine välispoliitika

Meie riigi ja rahva vabaduse esmane mõõt on iseseisev ja demokraatlik Eesti Vabariik. Selle hoidmine ja areng on meie ülim aade.

Me saame teha ja oleme õigustatud tegema inimkeskset, inimese heaolule, õnnele ja vabadusele suunatud poliitikat eelkõige siin – Eestis, Eesti inimeste heaks. Koos teiste rahvaste ja riikidega, kes ideaalis järgivad ja teostavad samu eesmärke, osaleme maailmapoliitikas. Olgem siis oma mõtlemises ja tegevuses maailmapoliitika subjektid, mitte pelgalt objektid. Kui edendame teadlikult ja vastutustundlikult inimeste elu siin Eestis, anname oma panuse samasse kulgu kogu maailmas.

  • Eesti huvid kõige ees

Vabaerakonna eesmärgid välispoliitikas on kaitsta Eesti riiklikke ja rahvuslikke huve arendades väärtuspõhiseid liitlassuhteid teiste riikidega, samuti esindada ja kaitsta välissuhtluse kaudu Eesti kodanike ja nende majandustegevuse huve mujal maailmas Eesti üldise majandusarengu huvides.

  • Väärtuspõhine välispoliitika

Meile on väga tähtis kaitsta vabaduse, demokraatia, õiguse ja õigluse ideaale rahvusvahelistes suhetes. Peame olema vajadusel valmis võtma julguse ja vastutuse olla nende ideaalide eestkõnelejaks.

  • Rahvaste õigused ülimaks

Tänane maailmapoliitika on riikidekeskne. ÜRO on „riikide klubi“, mis viie supervõimu dikteerimisel kramplikult hoiab kehtivat maailmakorda. Rahvad on jäänud tahaplaanile ja pahatihti riikide poolt survestatud. Eesti välispoliitika võiks sammuda esirinnas 21. sajandi uue maailmakorra eestkõnelejana, kus rahvaste enesemääramisõigus on olulisim väärtus ning riigid peavad hakkama seda austama ja toetama.

 

VABAKONSERVATIIVNE MAAILMAVAADE

Paljud poliitikud ja poliitikateadlased räägivad ja kirjutavad, et tänapäeva poliitikaskaaladel juba ammu enam ei toimi 19. sajandi jaotused „vasak- ja parempoolseteks“ või „liberaalideks ja konservatiivideks“ jne. Siiski on selline sildistamine visa kaduma.

Sellepärast anname alljärgnevalt ka neile, kes ilma traditsiooniliste siltideta ei suuda tänapäeva poliitväärtustes orienteeruda, mõne vihje Vabaerakonna maailmavaate kohta ehk teeme selle „puust ja punaselt“ ette.

Vabaerakond on VABAKONSERVATIIVNE ehk liberaal-konservatiivne erakond:

  • Vaba’ ehk ’liberaalne’ tähendab seda, et me väärtustame vaba ja ise hakkama saavate inimeste riiki, st Vabaerakond seisab kodanikuvabaduste eest.
  • Konservatiivne’ tähendab traditsioonidel, rahvuslikkusel ja rahvuskultuuril ning säästval ja loodushoidlikul majandusel põhinevat ilmavaadet. Just siin on meil tubli annus ka rohelist lähenemist.

Parem-vasakskaalal on Vabaerakond PAREMTSENTRISTLIK erakond:

  • Parempoolne’ tähendab meie jaoks võimalikult vähe riigi sekkumist kodanike ellu. Otsustusõigus liigub altpoolt üles, esmaotsustajad on kogukonnad ja omavalitsused. Meie ideaalis peaks Eesti muutuma tsentraliseeritud teenusteriigist võrgustunud kodanikeriigiks.
  • Tsentristlik’ tähendab mõõdukust – me väldime äärmusi ja ei välista koostööd teistega. Samas sisaldab see ka alt üles delegeeritud riiklikku vastutust sellistes olulistes valdkondades, nagu näiteks haridus, tervishoid, sisejulgeolek ja riigikaitse.

Vabaerakond ei ole nišipartei, vaid meie programm töötab TERVE EESTI HEAKS.

Vabaerakond on XXI sajandi rahvameelne eduerakond.

 

VABAERAKONNA PLAANID

Vabaerakond seisab jätkuvalt kindlameelselt oma seisukohtade ja aadete eest.

Valmistume 2021. aasta kohalikeks ja 2023. aasta Riigikogu valimisteks ning oleme valmis ühendama jõud kõigiga, kes meiega ühte jalga astuvad.

Vabaerakond on valmis läbirääkimisteks ja koostööks kõikide poliitiliste jõududega, kes meie vaateid ja põhimõtteid jagavad.

 

ME USUME EESTISSE

  • kus kaitstakse õigusriiki ja demokraatiat;
  • kus igale inimesele on tagatud vabadus, väärikus ja osalusõigus;
  • kus lapsed on oodatud ning lapsepõlv kaitstud ja õnnelik;
  • kus nõrgemaid aidatakse nii, et nad saavad ise hakkama;
  • kus väärtustatakse haridust ning arendatakse eesti keelt ja kultuuri;
  • kus erinevad kogukonnad otsustavad ise oma käekäigu üle;
  • kus igaüks saab rakenduse oma võimetele ning võimaluse inimväärseks eluks;
  • kus riik usaldab kodanikku, ei piira tema elu ega sekku tarbetult ta tegevusse;
  • kus riiki hallatakse ja ühiskonnaelu reguleeritakse läbimõeldult ja säästlikult;
  • kus ei ole vihaseid vastandumisi, kodanikuühiskond on tugev ja valitseb usaldus;
  • kus ettevõtlikkus ja uuenduslikkus on au sees ja riigi poolt soodustatud;
  • kus arendatakse ja hoitakse elukeskkonda ka väljaspool pealinna;
  • kus riik on kaitstud ning igaühe turvalisus on tagatud.

ME USUME KA EUROOPA LIITU JA NATO-sse

  • Me ütleme selge „jah“ Euroopa ühisturu loomisele ja selle laienemisse;
  • me ütleme selge „jah“ eurole;
  • me ütleme selge „jah“ Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele;
  • me ütleme selge „jah“ rahvusriikide Euroopale ja selge „ei“ Euroopa föderaliseerumisele;
  • me ütleme selge „jah“ NATO kollektiivkaitsele.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.