Vabaerakondlasest teadlane saab presidendilt teenetemärgi

Uudised29.01.2019

Presidendilt saab Valgetähe V klassi teenetemärgi Tallinna Ülikooli tunnustatudkasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Kuurme kandideerib eelolevatel valimistelVabaerakonna nimekirjas Harju- ja Raplamaal.

„Esimene reaktsioon seda uudist kuuldes oli, et mille eest,“ avaldab Tiiu, kes lisab tagasihoidlikult, et ta ei tea, kas on nii kõrget autasu väärt. „Jääva väärtusega on raamatud.“ Tänapäeva akadeemiline elu on paraku selline, et teadlasena tuleb kirjutada artikleid, mis on suunatud kodumaalt välja ja nii mõnigi Eesti jaoks oluline raamat jääb seepärast kirjutamata.

“Ütlen seda, mida mõtlen!”

„Mul mõlguvad mõttes paari raamatuideed, aga muudkui otsin ja otsin aega, et jõuda nende ideede teostamiseni.Meil on Ly Seppel-Ehiniga üks väga huvitav töö pooleli. Oleme intervjueerinud26 rohkem või vähem tuntud Eesti kultuuritegelast, kirjanikku, kunstnikku,väljapaistvat õpetajat. Need on süvaintervjuud, mille teemaks on kasvatus jaharidus. Uurime, kuidas kultuuriinimesed neid fenomene mõistavad ja kogevad.Küsitletute hulgas on ka teadlasi. Seepärast mul hingel kripeldab ja süütunneon suur, et pole leidnud aega, et hakata sellest raamatut vormima. Just see, etolen alustanud nii vahvat asja, aga igapäevane elu toob pidevalt kiireidpäevakajalisi asju, ja see põhjustab rahulolematust iseendaga.“

Tiiu Kuurme asjatundlikud ja põhjalikud sõnavõtud haridusteemadel on aga pälvinud alati tähelepanu, samuti reageerimine ühiskonnas toimuvale laiemalt.

„Olen tõepoolest see, kes ütleb seda, mida mõtleb. Olen alati kirjutanud, kui hing käsib, kui midagi on teoksil või miski asi ühiskonnas kutsub reageerima. Siis olen kirjutanud ja püüdnud oma artikleid avaldada väljaannetes, kus see on võimalik. Kunagi õpingute ajal öeldi, et kirjutada tuleb siis, kui teisiti ei saa. Elu kutsub enesega dialoogi.“

Oma senistest töödest hindab Tiiu ise kõrgelt seda, et on kirjutanud „hea virna“ esseesid. „Mu eriala on aidanud erinevatesse teemadesse sügavamale sisse vaadata, n-ö pindmiste nähtuste taha näha.“ Tiiu rõhutab, et kasvatusteadlasena on ta Soome taustaga, seal kraadi kaitsnud ja palju sealset kirjandust lugenud.

„Soome on kasvatusteadustes tippmaa. Seepärast näen seda tohutut lõhet, mis on meil siin ja mis seal. Seal aga on ka viis korda rohkem inimesi ja pikk vabaduse kogemus ning maailma varamu avatud. Seal omandatu pinnal üritan analüüsida siinseid protsesse. Soov on, et inimesed saaksid aru, mis see on, mida nad teevad ja mis on selle tagajärjed. See käib ka minu enda kohta ja see on mind pidevalt inspireerinud.“

Eestis kirjutatakse üha enamprobleemidest koolis, mis ei puuduta sugugi vaid haridust sisuliselt, vaidkooli kui keskkonda, millega pole rahul õpetajad, õpilased ega lapsevanemad.Kool aga on ühiskonna peegel, vaid üksikud koolid suudavad olla oaasid jasulgeda uksed sellele, mis pole kõige meeldivam.

Tiiu sõnul on tema mälestusedkoolist erilised. „Koolis on inimene õrnas eas, vormitav, mõjutatav. Julgenöelda, et mind mõjutas Eesti kõigi aegade parim kirjandusõpetaja Vello Saage (tuntud pedagoog, Tartu 8. Keskkooli kirjandusõpetaja). Arvan, et ka tänasesmõõtkavas võib legendaarseks ja imepäraseks kuulutada need tema tunnid, misviisid „ära“ sellest kurvast nõukogude reaalsusest, milles me siis elasime.“

Kool pakkugu noortele lootust, optimismi ja rõõmu

Kõik see käis Tiiu sõnul läbi ilukirjanduse, mis on väga võimas vahend, et aidata inimest nii enda kui ka elu mõistmisel. Just ilukirjandus, mis on aegadeülene ja inimlikkuse tuuma otsiv.

„Meie ajal pandi õpilased ise kirjutama, looma, kooli almanahhi koostama. See ei olnud õpetaja-õpilaste suhe, vaid pühendumise suhe, teise reaalsuse loomine selles karmis nõukogude tegelikkuses. See on mind erakordselt soojana saatnud kogu elu, see lühike kooliaeg Vello Saage kirjandusklassis. Tema klassis on õppinud Mihkel Mutt, Mati Unt, kasvatusfilosoof Airi Liimets, Krista ja Jaan Aru. Kui n-ö sissevaade teha, siis tema õpilaste seast leiab palju inimesi, keda Eesti tänagi teab,“ avaldab Tiiu.

Leidmaks põhjust, miks tänapäevalkool rõõmu asemel muret ja pingeid põhjustab, tuleb Tiiu asemel taas süvitsiminna. „Inimese kasvatus toimub ideaalide ja realiteetide pinges. Seal on paljutegureid, mis seda mõjutavad, aga kool peaks olema neid rohkeid tegureidstabiliseeriv, suunatud elujaatusele ja optimismile. Aga see, mis on praegukurjast, on see, et taas tahetakse inimest teha vaid tööjõuks tööturule. Ometion inimene õilis ja ülev olend. See, et kool ja haridus viiakse üle majanduseparadigmale, on lühinägelik ja inimest kui vahendit kohtlev.“

Koolis peaks olema austust,sõbralikkust, usaldust inimese vastu. „Tean, et see on võimalik, sest Eestisleiab koole, kus need väärtused on alles ja hinnas, aga õpetajad ei jaksa, nadon nii pingete sees. Kool on tihti pingete väli.“

Tiiu sõnul on ka nn ühiskondliktellimus koolile vastuoluline. Kodud, kust õpilased tulevad, on väga erinevad. „Seeon äärmiselt raske ja vastutusrikas töö – kogu kooli toimimas hoida. Seda oleksvaja sootuks sügavuti vaadata ja see ülesanne on kasvatusteadusel, aga meiekasvatusteadus on valitseva teaduspoliitika tõttu oma uuringutes ja loomises nagumaalt välja küüditatud. Teaduse juures on justkui unustatud, et tema ülesanneon teenida elu. Praeguses agendas on teaduse peamine väärtus konkurentsivõime,ja see on lihtsalt naljakas, tegelikult aga kurb.“

Koolid on suures muutumises, agamis seal sünnib, seda me ei tea, sest uurimisraha on väga napilt. Seda raha jätkubsiis, kui parteid vajavad reitinguid, aga mitte selleks, et teada, mis toimub koolisja õpilaste peades.

„Tuleb tunnistada, et ka Soome eipüsi selle „rea peal“, mis on kasvatusteaduste ideaalunistus, vaid merkantiilsuson sealgi maad võtmas. Nii et see ei ole Eesti probleem, vaid kogu euroopalikukultuuri suur probleem, mis on kaasnenud uusliberalismiga – paraku on seeideoloogia meil kriitikavabalt omaks võetud. See tähendab, et eemaldutaksetegelikest ideaalidest ja tõeliste asjaolude nägemistest. Käes on pinnalisuseaeg. Kahjuks võimutseb see ka haridusmaailmas.“

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.