Valimistejärgne kaklus on põhjaläinud demokraatia tulemus

Uudised21.03.2019

Valimiste järel koguvad Eestis tuure hungveipingide tüüpiseltskonnad ja ähvardavad oranžide, lillade, kollaste jne revolutsioonideganing tärkavad mustasajalased koguvad jõudu sigadustevastase viha lõplikukshävitamiseks. See näitab, et Eestis demokraatia ei toimi.

Eestidemokraatia on põhja läinud ja alles on vaid kärnaste krantside käes rebitavaddemokraatia räbalad. Toimivas demokraatias on poliitikute tööks ühisosaotsimine, mis rahuldaks võimalikult suure osa kodanike maailmavaadet. Ja selleühisosa elluviimine. Eestis otsitakse eristamisvõimalusi partei huvide rahvalesüüdimatumaks pähemäärimiseks.

Toimivasdemokraatias on ühisosa otsimist võimalik edukalt teostada ka opositsioonis.Ükski demokraatlik võimupartei ei ole valmis vastu seisma kodanike poolt heakskiidetud seisukohale. Eestis seevastu konstrueeritaksekoalitsiooniläbirääkimistega püramiidskeeme, kuidas võimalikult vähe arvestadakodanikkonnaga. Sest mittetoimiva demokraatia tingimustes saab vabaltkodanikele karistamatult näkku irvitada, kuna võimustruktuurid japropagandaaparaat suudavad alternatiividele edukalt vee peale lasta.Mittetoimiva demokraatia püramiiidskeemi tingimustes võideldakse viimseveretilgani selle nimel, et kodanike koorimise õigust endale saada, kasutadesselleks igakülgselt jõulist vaenu õhutamist ja otseseid vihakõnesid.

Demokraatiatoimimiseks on vaja piisavat tagasisidestust. Eestis on Reformierakonnaeestvedamisel võideldud aga selle minimeerimise nimel (et saaks “targalt” isevalitseda). Selle minimeerimise ärevusttekitavad tulemused paistavad kättejõudvat.

Sellest hullumajast aitaks vabaneda otsedemokraatia.

Lihtsaimpiisavalt tugev tagasisidestuse mehhanism esindusdemokraatiale onotsedemokraatia. Sedakaudu on võimalik kahandada nii valimispropagandaga kaelakallatava libateabega vaimse keskkonna saastamist (ja kokku hoida ühiskonnaraha selle saasta tootmata jätmisest) kui ka ohjata koalitsioonilepingutepoliitilisi püramiidskeeme. On võimalik vältida viha ja frustratsiooni, midakütab võimuringkondade küüniline üleolev koha kättenäitamine “pööblile”.

Meil polevaja otsida endale uut erilist eripärast mudelit otsedemokraatia rakendamiseks.Kui seda teha “ettevaatlikult” tasapisi, kujuneb selle juurutamine “pooleldiraseduseks”, mis pilastab otsedemokraatiat samamoodi, kui Savisaare korraldatudTallinna rahvaküsitlused. Piisab Šveitsi mudeli ülevõtmisest. Kindlasti tulebesimestel aastatel arvestada palju suuremate kuludega, kuni teravamadvalitsejate möödapanekud ja urgitsejate ihad on maha joostud.

Rahvas onotsedemokraatia kontrollsüsteemina rakendamise jaoks piisavalt tark. Erakonnad,kes väidavad vastupidist, peavad oma Riigikokku saamist võimaldavast mandaadist koheselt loobuma, sest nad eeldavad, etneid on valinud lollid. Lollide ühe hetkeemotsiooni valimisotsused on maale jarahvale palju ohtlikumad kui eelkontrolli läbivas otsedemokraatia protsessistekkida võiv mõni vale otsus. Eestis oli rahvaalgatuse õigus ja rahvahääletusolemas nii 1920. kui 1934. aasta põhiseaduses, kui rahva hariduse tase olitunduvalt madalam.

Ka onEesti jõudnud juba nii täiusliku seadusandluseni, et nii mõnegivalitsuspoliitiku jaoks on vaja olnud vaid peenhäälestust. See siiski näitab,et kiire rabistamise aeg on möödas, nüüd tuleb tähelepanu pöörata seadusandluseajamahukamale kvaliteedi kontrollile. Otsedemokraatia võib paratamatultaeglustada mõnede poliitikute poolt välja mõeldud kavaldavate seadustemenetlemist. Tarkade ja heade seaduste puhul see pidurdus ei käivituks.Miskaudu saab anda kodanikkonnale rohkem teotahet riiki ja majandust arendada.

Otsedemokraatia keskkonnas poleks võimalik selline laimamine ja vaenu õhutamine, kui praegu toimub. Pole vaja karta, et mõne äärmuslaste rühma valitsusse saamisel saaksid enda tahtmist läbi suruda, nagu on toimunud viimastel aastatel. Kahtlase seaduseelnõu järel saabuv rahvahääletus tooks kohe välja need, kelle ideed on vaigistamist vajavalt äärmuslikud.

Tõnu Ploompuu

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.