Valitsus tahab Eestisse lubada rohkem välismaist tööjõudu, Vabaerakond on vastu

Uudised12.04.2018

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru ütleb välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõud kommenteerides, et sisserände piirarvu ei tohi kindlasti kergitada. „Tippspetsialistide puhul peab juba eelnevalt olema teada kindel valdkond või konkreetne ettevõte, kus need inimesed Eestisse jõudes tööle hakkavad. Samuti peab Eesti riigil olema väga täpselt teada nende isikute personaalne taust. Meie, põlisrahva heaolu ja turvalisus ei tohi vähimalgi moel Eestisse tulevate võõramaalaste tõttu kannatada,“ rõhutas Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni asejuht.

Valitsus plaanib heaks kiita välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis viiks sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid ja pikendaks lühiajalise töötamise maksimaalset kestust, kuid jätaks sisserände piirarvu muutmatuks. Eelnõuga muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni jättes piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Praegu ei saa nad mitmel järjestikusel aastal sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Tippspetsialisti all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõuga viiakse sisse A2-tasemel eesti keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähemalt viis aastat ja soovivad taotleda uut elamisluba või pikendada olemasolevat. See nõue kehtib üksnes uutele tulijatele, kes saavad elamisloa pärast muudatuse jõustumist 2018. aasta 1. juulil. Et leevendada majanduse tsüklilisest arengust tingitud tööjõupuudust, pikendatakse eelnõuga lühiajalise töötamise pikimat aega seniselt üheksalt kuult ühele aastale.

Muudatuste seletuskirjast lähtuvalt oodatakse, et muudatuste tagajärjel kasvab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv 2500 inimese võrra, millele lisanduvad 124 tähtajalise elamisloaga töötavat tippspetsialisti. Juhul, kui lisandub 2500 lühiajaliseks töötamiseks registreeritud töötajat, kes töötavad ühe aasta ja kellele makstakse nõuete kohaselt keskmist brutokuupalka, siis saab riik arvutuste kohaselt aastas sotsiaalmaksu ligi 12,6 miljonit eurot.

Sisserände piirarvu alla ei lähe juba varasemalt näiteks inimesed, kes tulevad Eestisse õppima, tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohale, idufirmasse või seoses teadustegevusega ja inimesed, kes tulevad Eestisse ettevõtluseks seoses idufirmade või suurinvesteeringutega. Samuti ei lähe piirarvu alla lühiajaliselt Eestis töötavad inimesed; Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanikud.

Nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal sisserände piirarv erisustest hoolimata täitus – 2016. aastal detsembris ja 2017. aastal juulis. Sellest lähtuvalt esitas siseminister valitsusele ettepaneku muuta sisserände piirarvu, et vältida olukorda, kus piirarvu regulatsioon muutub takistuseks väljastpoolt Euroopa Liitu tööjõu sissetoomisel.

Valitsus otsustas sisserände piirarvu mitte tõsta ja pigem leevendada sisserände piiranguid muude meetmetega – ehk siis pikendades lühiajaliselt Eestis töötamise maksimumaega ja viia tippspetsialistid ka piirarvu alt välja.

Samuti kiidab valitsus heaks muudatuse, mille kohaselt nõutakse välismaalaselt elamisloa pikendamisel eesti keele oskust tasemel A2. Elamisloa pikendamise ajaks on välismaalane Eestis elanud viis aastat, mille jooksul tal on võimalik õppida eesti keelt nii riigi pakutavas kohanemisprogrammis kui ka iseseisvalt, teatas siseministeerium veebruari alguses. Keskmiselt on alates 2014. aastast välja antud 1740 tähtajalist elamisluba töötamiseks. See on aasta-aastalt kasvanud jõudes 2017. aastal 2273 loani.

Lühiajalise töötamise registreerimise otsuste arv kasvas möödunud aastal drastiliselt. Kui 2015. ja 2016. aastal registreeriti mõlemal aastal umbes 1800 lühiajaliselt töötajat, siis möödunud aastal registreeris politsei- ja piirivalveamet 7584 lühiajalist töötajat.

Lühiajalise töötamise registreerimise arvu märgatava kasvu 2017. aastal põhjustas siseministeeriumi hinnangul ühelt poolt möödunud aasta 17. jaanuaril jõustunud seadusemuudatus, millega pikendati lühiajalise töötamise maksimumaega kuuelt kuult üheksa kuuni. Teiselt poolt on põhjuseks sisserände piirarvu täitumine, mistõttu polnud alates 2017. juulist võimalik taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks ja selle asemel kasutati tööjõu seaduslikuks värbamiseks lühiajalise töötamise registreerimist.

Politsei- ja piirivalveamet prognoosib 2018. aastaks 10 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, mis on 2416 võrra rohkem kui 2017. aastal. Tõenäoliselt suurendab lühiajalise töötamise lubatud ajavahemiku pikendamine ühe aastani lühiajaliste töötamiste registreerimist, sest võimaldab kasutada ajutise viibimisalusega välistöötajaid valdkondades, mis on tundlikud majanduse arengu tsüklilisusele, ning vähendab vajadust taotleda kuni aastaste töövõimaluste puhul tähtajalist elamisluba.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.