VIDEO: EKRE tegi kongressil laialdasema metsaraiumise toetuseks jõulist ajupesu

Uudised, Video24.04.2018

EKRE kongressil tehti jõulist ajupesu, mis pahandas lausa kongressi liikmeid, ent nad sunniti vaikima.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pidas 22. aprillil oma kongressi, kus ootuspäraselt määrati järgnevaks aastaks partei esimeheks taas Mart Helme. Aga muu hulgas võttis kongressil sõna ka keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld, kes propageeris varjamatult metsaärimeeste vaateid ja seisukohti. Ja seda isegi nii jultunult, et saalist hõigati Põllu jutule vahele. Samas ei ole see üllatav, sest EKRE aseesimees Henn Põlluaas on telesaates “Foorum” avalikult avaldanud toetust Tartusse kavandatavale tselluloositehasele.

EKRE kongressil esinenud metsaärimeeste esindaja Kalle Põld alustas juttu selles, et Eesti on metsarikas maa. “Üle poole meie maismaast on kaetud metsaga, ehk üle 51% on meil (katkestus saalist). No hästi! Mina räägin sellest, mida räägivad teadlased ja statistika ja Maa-amet ja statistiline metsa inventuur..” (katkestus saalist).

Seepeale kutsus EKRE juhatuse liige, presiidumis istunud Siim Pohlak publikut korrale. “Kuulame kõneleja ära palun!”

“Üle poole meie maismaast on metsaga kaetud ehk see teeb hektarites 2,33 miljonit. Kui vaadata kui palju metsa oli taasiseseisvumise algaastail, siis oli peaaegu 400 000 hektarit vähem metsa. Kus see mets juurde on tulnud? On tulnud siis rohtunud või nende endiste rohu- ja karjamaade arvelt ja ka väikeste põllulappide arvelt, mis jäid kasutuseta. Aga metsa on Eestisse kogu aeg juurde kasvanud. Kui vaadata tagasi näiteks 1941. aastasse, siis oli metsa hoopis 1,6 miljonit hektarit. Sajandeid tagasi oli üldse 1/4 sellest metsamaast, mis meil praegu on. Eesti metsade kogutagavara on 480 miljonit tihumeetrit. Taasiseseisvumise algaastail oli peaaegu poole vähem. Ehk metsa on ka tagavaraliselt juurde kasvanud kogu aeg.

No ilmselt olete võibolla kõik kuulnud seda müüti, et Eestis on juba seitsme aasta metsatagavara ette raiutud ja 30-40 aasta pärast ei ole meil enam midagi raiuda. Uurisin natukene neid asju. Viimase kaheksa aasta andmed näitavad seda, et puidu tagavara on suurenenud 10%. Et kuidas on võimalik siis raiuda seitsme aastaga või kogu seitsme aasta tagavara ette, kui samas metsa tagavara kogu aeg kasvab. Mina sellist võrrandit lahendada ei oska, aga ma saan aru, et siin saalis on inimene olemas, kes selle võrrandi ära lahendab.

Raiemahtudest natukene. Keskmiselt on raiemaht olnud aastas meil 10 miljonit tihumeetrit. Eelmisel aastal oli 11 miljonit. Päris suur number, aga kui vaadata, kui palju meil aastas metsa juurde kasvab, siis see number on 16 miljonit. Ehk me oleme kõikidel aastatel raiunud metsa alla juurdekasvu ja päris tunduvalt alla juurdekasvu. Ja siin on ka vastus sellele probleemile, et kuidas meil siis metsa nii palju juurde on tulnud. Seetõttu ongi juurde tulnud nii palju, et raiutakse tegelikult oluliselt vähem kui metsa juurde kasvab.

Ja ei ole ka metsade keskmine vanus langenud, pigem puuliigiti on ta tõusnud. Eesti metsade keskmine vanus on praegu 55 aastat. Mõned aastad tagasi oli 56 aastat keskmine vanus. Männipuu keskmine vanus on tõusnud tublisti. Kase keskmine vanus on tõusnud. Kuusel on ta langenud, aga siin on ka oma põhjus, millel ilmselt praegu peatuda ei jõua pikemalt.

Mis te arvate, kui palju on meil kaitstavaid metsi protsentuaalselt. Üks neljandik Eesti metsadest on erineva režiimiga kaitse all. Üle 25%. Eriti ma tahaks ühe numbri veel teieni tuua, rangelt kaitstavaid metsi on meil 13%. Need on siis sellised metsad, kus üldse nagu midagi teha ei tohi. 13%, üle ühe kümnendiku on meil täiesti range kaitse all. Kas keegi oskab välja pakkuda, mis on Lääne-Euroopa rangelt kaitstavate metsade protsent? 1,5. Ehk meil 13%. Lääne-Euroopas, selle rikkuse käes virelevas Euroopas aga 1,5.

Ma tahaks rääkida natukene riigimetsast. Nagu ma ütlesin, meil on 2,33 miljonit hektarit metsa, sellest Maa-ameti andmetel on riigimetsa 1,4 miljonit hektarit, ehk see on see mets, mida RMK haldab. Ja minu meelest võiks riigimajandis olla metsa nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. See põhimõte käidi välja ka Eesti taasiseseisvumisel. Ja metsade osas tehti veel selline kokkulepe, et riigimetsadeks jäävad ainult endised riigimetsa maad. Endisi riigimetsa maid oli poole vähem sellest, mis on praegu RMK käes. Ehk mina mõtlen sellele, et tegelikult see osa tuleks ikkagi riigilt tagasi võtta, erastada inimestele, kes elavad maal, kes tahavad seal toimetada, maamajandusega tegeleda,” lõpetas metsaärimeeste eestkõneleja.

Vabauudised.ee

Vabaerakonna uudised ja pressiteated on koondatud portaali vabauudised.ee. Uudised on jaotatud kategooriatesse, kasutusel on otsingufilter ja märksõnade süsteem.