VAHUR KOLLOM ⟩ Kas tartlaste igapäevaelu on muutunud paremaks?

Tartu linnavõimu esimest tegevusaastat hinnates tuleb küsida lihtne küsimus: kas tartlaste igapäevaelu on muutunud paremaks?

Programmis «Vaba Tartu on parem» seadsime meie eesmärgiks linna, kus ühistransport toimib, tänavad on turvalised, otsustamine kaasav ja maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult.

2026. aasta juulis tõusis aga tartlase jaoks bussipileti hind. Linn on põhjendanud seda kulude kasvuga, kuid elanikel on õigus küsida: kas lisaraha eest pakutakse ka paremat teenust? Kui inimene peab tööle, koju või arsti juurde sõiduks kulutama ligi kaks tundi päevas, siis ei ole pakutavad lahendused just eriti efektiivsed. Ühistransport on tõhus vaid siis, kui inimene jõuab punktist A punkti B võimalikult kiiresti.

Kui teenuse eest tasumine sõltub peamiselt läbisõidust, võib tekkida olukord, kus vedajale on kasulik rohkem sõita, kuid see ei pruugi tähendada paremat teenust. Küsimus ei ole vedajas, vaid selles, et linnal on kohustus näidata, et leping ja liinivõrk on kujundatud eelkõige sõitja huvides.

Praegune ühistranspordikorraldus pigem suurendab autostumist. Kui lisame veel liikluskorralduse ja planeerimise, siis on liiklus muudetud kõikide jaoks aeglasemaks ja ebamõistlikumaks. Sealhulgas operatiivsõidukite jaoks.

Tartu ei vaja üksnes uusi strateegiaid ja suuri visioone ning linnavõimu edukust ei mõõdeta pressiteadete ega lubaduste arvuga.

Turvaline linn algab samuti igapäevastest asjadest: korras kõnniteed, libedusetõrje ja jalakäijaga arvestav liiklus. Kehtiva korra järgi vastutab meil kõnnitee talvise hoolduse eest üldjuhul endiselt kinnistu omanik. Seetõttu vajab avalikkus selget ülevaadet, kuidas linn tagab talvel jalakäijate ohutuse ning kuidas hooldus ühildub ühistranspordi vajadustega. Parima lahenduse leidmiseks ei pea linn ise hakkama tegelema äritegevusega, vaid korraldama kvaliteetsemad hanked.

Reformierakonna ja Isamaa koalitsioonileping lubab jälgida, et linna tegevuskulud ei kasvaks tegevustuludest kiiremini. Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond on läinud sellest põhimõttest kaugemale: oleme nõudnud poliitiliste ametikohtade, eelkõige abilinnapeade arvu ja palkade vähendamist ning autohüvitiste kaotamist. Linna juhtimiskulusid saab aga vähendada ja vabaneva raha suunata elanikele vajalike teenuste parandamisse.

Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond rõhutas oma programmis elanike sisulist kaasamist ja suurte investeeringute puhul rahva arvamuse küsimist. Seevastu praegune linnavõim on loonud juurde küll digitaalseid lahendusi aruteludeks ja tagasisideks, kuid kaasamise sisus ei ole mitte midagi muutunud. Linnavõim asub tartlastega asju arutama alles siis, kui lahendus on juba valitud. Kaasamise osas ei ole muutunud ka opositsiooni olukord volikogus.

Tartu ei vaja üksnes uusi strateegiaid ja suuri visioone ning linnavõimu edukust ei mõõdeta pressiteadete ega lubaduste arvuga, vaid sellega, kas buss jõuab õigel ajal, kõnnitee on turvaline ja maksumaksja raha eest saab inimene paremat teenust.

Kas midagi on aastaga muutunud? Sisuliselt mitte midagi. Lihtsalt linna valitsevad kolme erakonna asemel kaks erakonda.

Arvamuslugu ilmus 02.11.2026 Tartu Postimehes